Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel kasutasin üldiselt looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks kasutasin savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbi...
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hi...
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, ...
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on ...
Päikesesüsteemi väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas as...
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Üldine Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide - üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud. Uurides meteoriite saab tundma õppida tahke kosmilise aine ehitust ja koosseisu, selle tekketingimusi, aga samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut. ...
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7. ...
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põl...
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi...
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab au...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära...
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4 Järvevee segunemine ................................................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ................................
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõr...
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 A...
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad. Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteo...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata ...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna lah...
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, T...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
