Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suuremad asteroidid (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab sõna asteroid" ?
  • Mitu asteroidi on praeguseks teada?
  • Mis tüüpi asteroide on kõige enam?
ASTEROIDID
Asteroidideks nimetatakse väikesi
planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri
seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See
nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest
sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid
sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad
erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki
punktidena, mitte ketastena.
Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende
koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse.
Suurimad asteroidid
Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt
100 km.
Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1
Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres
kääbusplaneetide hulka.
Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta
lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt
on 1700 km.
Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4
Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15
Eunomia.
90377 sedna
Asteroidide nimed ja tähistused
Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt
esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja
sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist
esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal
avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise
järjekorras.
Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari
esimesel poolel avastatud viiendat väikeplaneeti.
Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid
nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema
naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised
nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka
tuntud meessoost isikute nimesid.
Asteroidide tekkimine
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle
planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat
tagasi. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta
esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid
kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi
jäänused.
Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva
Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid
(kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid
planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid
lagunesid omavaheliste põrgete tõttu
asteroidideks ja meteoorkehadeks.
Asteroidide koostis
C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need
koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure
süsinikusisaldusega.
S-tüüpi asteroide on 13% kuni 17% ja nendel
arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad
Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid
sisaldavad palju räni.
M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja
koosnevad puhtast rauast ja niklist.
Asteroidide asukoht
Asteroide, mille periheel (ümber Päikese tiirleva
taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese
massikeskmele kõige lähemal) jääb Marsi orbiidi
sisse on teada alla saja.
Enamus asteroide tiirleb ümber Päikese, Marsi ja
Jupiteri. Rõngakujulist piirkonda 2­4 aü Päikesest
nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb
98% kõigist avastatud väikeplaneetidest.
Asteroidide võõ
Esimene asteroidide vööst kaugemal paiknev
asteroid 588 Achilles avastati 1904. Selle orbiit
ühtib Jupiteri omaga. Selliseid asteroide on
avastatud üle 20.
Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda
nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse
pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid
tuntakse ka Kentauride nime all.
Maa kaitsev atmosfäär
Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-
meetriste kosmiliste kehade eest. Mõningatel
hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga
kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga
atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate
kehade eest.
NASA on loonud Maa-lähedase objekti
eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle
töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise
läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või
orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega
ähvardavad
Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on
kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1
tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10
aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat
kokkupõrget.
Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta
jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab
praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal
2101.
Eestiga seotud
Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt
1939 avastatud asteroidile nimeks "1541 Estonia".
Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti
astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik".
Asteroid "3738 Ots" sai nime eesti laulja Georg
Otsa järgi.
Asteroid number 1743 kannab nime "1743
Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi
Bernhard Schmidti järgi.
Kaali järv Saaremaal- Kraatri
läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m
ning kraatrit ümbritseb 3...7 m
kõrgune vall.
Küsimused:
1)Mida tähendab sõna ,,asteroid" ?
2)Umbes mitu asteroidi on praeguseks teada?
3)Mille järgi pandi asteroididele nimesid vanal
ajal?
4) Kes esitas esimese hüpoteesi asteroidide tekke
kohta?
5)Mis tüüpi asteroide on kõige enam?
Vasakule Paremale
Suuremad asteroidid #1 Suuremad asteroidid #2 Suuremad asteroidid #3 Suuremad asteroidid #4 Suuremad asteroidid #5 Suuremad asteroidid #6 Suuremad asteroidid #7 Suuremad asteroidid #8 Suuremad asteroidid #9 Suuremad asteroidid #10 Suuremad asteroidid #11 Suuremad asteroidid #12 Suuremad asteroidid #13 Suuremad asteroidid #14 Suuremad asteroidid #15 Suuremad asteroidid #16 Suuremad asteroidid #17 Suuremad asteroidid #18 Suuremad asteroidid #19 Suuremad asteroidid #20 Suuremad asteroidid #21 Suuremad asteroidid #22 Suuremad asteroidid #23 Suuremad asteroidid #24 Suuremad asteroidid #25 Suuremad asteroidid #26 Suuremad asteroidid #27 Suuremad asteroidid #28
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor petzl990 Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus
Suuremad asteroidid, asukoht, eestiga seotud, tekkimine, koostis, asteroidide võõ, maad kaitsev atmosfäär, NASA

Sarnased õppematerjalid

Asteroidide tähistused-nimetused
7
doc

Asteroidide tähistused, nimetused

väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500...3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003

Füüsika
KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID
10
doc

KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID?

komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese

Füüsika
Asteroidid ja kepleri seadus
3
doc

Asteroidid ja kepleri seadus

ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav ­ asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. SUURUS Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto. Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise

Füüsika
Asteroid
4
doc

Asteroid

Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse

Geograafia
Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO......................................................

Füüsika
Asteroidid
8
docx

Asteroidid

Asteroidid Asteroidi tähendus Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroide on nimetatud ka "planetoidideks" ehk planeedisarnasteks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnane. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad punktidena (nagu tähed), mitte ketastena (nagu planeedid). Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehade referaat
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline. Komeedid koosnevad tuumast, peast ja sabast. Komeedi tahket tuuma ümbritseb pea ehk kooma, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Eristada saab kahte liiki sabasid

Füüsika
Nimetu
11
doc

Nimetu

Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

Laural147 profiilipilt
Laural147: ei meeldinud ei stiil ega fakt, et avatav vaid openoffice'iga
15:32 16-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun