Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti siseveed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab langus?
  • Milline Eesti jõgi on suurima langusega?
  • Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest?
  • Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad?
  • Kuidas tekivad sood?
  • Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst?
  • Mille eest on vaja põhjavett kaitsta?
  • Millest toituvad Eesti jõed?
  • Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi?
  • Kuidas tekib põhjavesi?
  • Milles seisneb soode tähtsus?
  • Kuidas võib põhjavesi reostuda?
KONTROLLTÖÖ. 9.klass
Eesti siseveed. I
1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p.
Narva, Piusa , Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi
2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p.
3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi.
Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p.
4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p.
5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p.
6. Ühenda täht ja number. 3 p.
A Harku järv 1. mandrijäätekkeline
B Kaali järv 2. rannajärv
C Pühajärv 3. meteoriidijärv
7. Kuidas tekivad sood? (2) 2 p.
8. Selgita mõisted:
1. mineraalvesi 2. arteesiavesi 2 p.
9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p.
Enamik toitaineid saab pinna-või põhjaveest. Üle poolte Eesti soodest on selles arengufaasis.
10. Mille eest on vaja põhjavett kaitsta? (2 ) 2 p.
Eesti siseveed. II
1. Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p.
Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita , Keila, Ahja
2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p.
3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, lähe L tähega, viiruta jõe vasakkallas ja piiritle 3 p.
alamjooks.
4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p.
jõgedest? ( 2)
5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p.
6. Ühenda täht ja number. 3 p.
A Paunküla 1. mandrijäätekkeline
B Saadjärv 2. rannajärv
C Mullutu Suurlaht 3. tehisjärv
7. Kuidas tekib põhjavesi? 2 p.
8. Milles seisneb soode tähtsus? (2) 2 p.
9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p.
Selles soos on taimede lehed väikesed ja nahkjad, sest taimede juured ei ulatu põhjaveeni. Soos esinevad laukad.
10. Kuidas võib põhjavesi reostuda? 2 p.
Eesti siseveed #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor renzon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Siseveed-mullad
4
docx

Siseveed, mullad

(järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja ­järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass ­vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla ­ vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus ­ jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme ­ Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve ­ vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas

Geograafia
Eesti geograafiline ehitus
3
doc

Eesti geograafiline ehitus

· Tuuletekkelised ­ luited,luiteahelikud · Elutekkelised ­ laukad,sootasandikud · Kosmogeensed ­ meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised ­ rusukalle · Inimtekkelised ­ linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) ­ langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik. · Eesti asub parasvöötmes üleminekul mereliselt mandrilisele kliimale · Kliima sõltub: 1) Geograafiline asendpäikesekiirte langemisnurk on talvel väike,suvel suur 2) Õhumassid ja nende liikumine: a)polaarne ÕM (kuiv,külm) ; b)parasvöötme ÕM (mereline ÕM- suvel jahe,talvel pehme+niiske) (mandriline ÕM- suvel väga soe,talvel väga külm+kuiv) ;

Geograafia
Jõed-järved-kliima
1
docx

Jõed, järved, kliima

Harujõgi-jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil- languse jaotus erinevatel jõelõikudel, jõe kujunemine toimub väga paljude tegurite koostoimel. Kärestik- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Eesti jõed jagunevad vesikondade vahel : lääne eesti suuremad veekogud on väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad pärnu ja kasari jõgi oma paljude lisajõgedega. Lõuna eesti kuulub peipsi järve vesikonda. Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus:

Geograafia
Veekogud
2
doc

Veekogud

KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja ­järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul?

Geograafia
Siseveed
2
doc

Siseveed

*Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 3. Miks on Eestis palju järvi?(2) *Niiske kliima *Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline

Geograafia
Eesti geoloogiline ehitus
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela ­ Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus ­ purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud ­ nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab edela suunas. Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu ­ kõhtjalgseid, peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid. TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris telliste ja drenaaztorude

Eesti loodus ja geograafia
Eesti ja Euroopa veestik
3
doc

Eesti ja Euroopa veestik

Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud ­ esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid ­ esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ­ esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine,

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun