50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anna-Liisa Padosepp
Õppematerjali autor
Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest. Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. Paleogeen Uusaegkonna alguses puudusid veel nüüdisaegsed kliimavöötmed ja ka põhjapoolsetel aladel oli tunduvalt soojem, kui praegu.Isegi Gröönimaal kasvasid tammed, vahtrad ja kastanid. Laial alal valitses subtroopiline kliima sellele omaste õistaimedega. Kui mere all olnud alad vabanesid, jäid sinna soostunud tasandikud, kus kasvas subtroopiline mets.
Geoloog Gregor von Helmersen leidis, et suuri kivirahne ei tohiks lihtsalt ära lõhkud, sest need märgivad jääaega. Friedrich Schmidt 19. sajandi keskel alustati meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatlustega. Tartus on nt üksikvaatlusi ka varem, kuid süstemaatiliselt on vaatlusi korraldatud 1865. aastast. Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20. Sajandi algusest. See kaart jäi väga pikaks ajaks plajude uurimistööde aluseks. Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele
Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 2. MAA TEKE JA ARENG Küsimus, millal ja kuidas tekkis Maa on inimeste mõtteis mõlkunud juba sajandeid. Kui vanasti arvati, et kogu maailm piirdubki selle maaga, mille peal kõnniti, siis nüüd on teada, et meie kodu Maa on üks potentsiaalselt miljarditest planeetidest meie galaktikas. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat. Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil. Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt
10. Komeedid, nende ehitus Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikese-süsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Komeetide orbiit on ülimalt välja venitatud, ulatudes päikesesüsteemi äärealadest (Kuiperi, Oorti vööd) Päikeseni. Spekuleeritakse, et komeedid võivad transportida planeetidele vett, atmosfääri ja elu. Ehitus: tuum on "porine lumepall" (kivim, mis on seotud tahkete gaaside - jää ning süsihappelumega, 0.5-50 km diameetriga). Päikese lähedale sattudes tekib tuuma gaaside aurustumisel komeedi pmber pea e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog) tõttu suunatud Päikesest eemale. 11. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus?
2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
Havai kuum täpp on jälgitav kuni 2800km sügavuseni, välistuuma piiri lähedale. (seismiline tomograafia) Umbes sama tulemus ka teistel täppidel. Yellowstone'il põhiline allikas umbes 650km sügavusel, siis kuumem piirkond katkeb ja jätkub sügavamal uuesti. Teoretiseeritakse 3 tüüpi pluume. Primaarne otse peenikese vooluna vahevöö süvaosast. Sekundaarne ülavahevöö osas laiali valgunud süvavahevöö pluumist toidetud. Tertsiaalne litosfäärne vulkanism. Ei ole seotud süvavahevööga. Superpluumid? otse süvavahevööst väga suur pluum. Nii Aafrika(anomaalselt tõstetud manner) ja Vaikse Ookeani all on suuremad pluunid. Maakera vastaskülgedel. Kuuma täpi geoloogia veel üks element. Suured radiaaldaikide parved. Kui pluum kergitab maakoort, siis tekkivad sellesse lõhed, mis täituvad magmaga. Atlandi ookeani avanemise aegse tektoonilise pildi rekonstrukteerimisel on näha radiaaldaikide parved kõigil tänastel mandritel, mis
Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani. Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt. Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid