Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesesüsteemi väikekehad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Päikesesüsteemi 
väikekehad
Klaarika  Kaljula  ja Kaspar Olman
9.A klass
METEORIIT
Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud  meteoorkeha  põhjustatud valgus-, 
heli- elektri- jm nähtuste kompleks . Keha jääk langeb maapinnale, 
nimetatakse seda meteoriidiks.
Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab 
õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed.
Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on 
kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite 
on 4%. 
Suure massiga meteoriidid  tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju 
suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. 
Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid 
tekitavaid  hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. 
EESTI METEORIIDIKRAATRID
Kaali kraatrid
Kaali peakraater asub 
Saaremaal. Põhjas asub Kaali 
järv. 
Läbimõõt valliharjalt 105-110 
m, sügavus 22m.
Kaali kõrvalkraatreid on 8
Ilumetsa  kraatrid
Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad 
Põltsamaal.
Teaduslikult kindlaks tehtud 2: 
Põrguhaud ja Sügavhaud. 
Põrguhaua läbimõõt  valli  harjalt 80 
m, sügavus 12,5 m.
Sügavhaua läbimõõt valli harjalt 50 
m, sügavus 4,5 m. 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
ASTEROID
Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km, nimetatakse asteroidiks. 
Asteroid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri 
seadustele vastavatel orbiitidele ümber Päikese. (Kepleri seadused 
kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese)
Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi .
Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. 
Neid nimetatakse ka planetoidideks.
Asteroidid  on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa 
kerakujuliseks muutumiseks. 
Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate 
senivaadeldud asteroidide  diameeter on vaid mõnisada meetrit. 
SUURIMAD ASTEROIDID
Ceres
Läbimõõt 1003 km
Avastamise aeg 1.jaanuar 
1801
Pallas
Läbimõõt 608 km
Avastamise aeg 28.märts 
1802
Vesta
Läbimõõt 538 km
Avastamise aeg 29.märts 1807
KOMEET
Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. 
Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest 
anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tuuma ümbritseb 
komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel saba. Komeetidel on 
sageli kaks või rohkem saba. 
Pea ja saba on moodustatud gaasist ja tolmust. 
Tolmusaba on kollakasvalge, gaasisaba sinakas.
Komeete jaotatakse perioodide järgi: 
Lühiperioodilised komeedid ja pikaperioodilised komeedid. 
Lühiperioodiline komeet pöördub tagasi lühema perioodi jooksul. (Lühima 
perioodiga komeet on Encke – 3,3 aastat)
Pikaperioodiline komeet pöördub tagasi tuhandete aastate pärast. 
Komeetide ilmumist  taevasse  on läbi aegade peetud kurjakuulutavaks 
endeks, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse 
märgina.
Halley  komeedi lähenedes  1910 . aastal oli Euroopa ilmastik tugevasti 
häiritud. 1911. aastal oli ränk põud. Põud lõppes paduvihmaga, mis tekitas 
suurt üleujutust. 
1984. aastal lähenes Halley jälle ning tekitas mitu nädalat kestnud põua. 
Peale seda hakkas sadama ning kolme nädalaga sadas maha sama suur 
vihmakogus kui tavaliselt kogu aasta jooksul. 
Halley komeedi lähenemist 1986. aastal on seotud ka Tšernobõli 
katastroofiga.
TUNTUMAD KOMEEDID
Inimkond  tunneb neid komeete, mis on palja 
silmaga nähtavad
Halley komeet
Sai nimeks Halley komeet kui 
Edmond Halley arvutas komeedi 
orbiidi. 
Esimene ette ennustatav komeet
Pöördub tagasi iga 76 aasta 
tagant
17P/ Holmes
Avastatud 1892. aasta 6.novembril
Avastaja  Edwin  Holmes
Kui enne oli komeeti võimalik näha 
vaid teleskoobiga, siis aastal 2007 
purskus komeedist  välja suur kogus 
ainet ning komeet saavutas 
heleduse  mida oli nüüd võimalik 
näha palja silmaga. 

Document Outline

  • Slide 1
  • METEORIIT
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Kaali kraatrid
  • Ilumetsa kraatrid
  • ASTEROID
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Ceres
  • Pallas
  • Vesta
  • KOMEET
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Halley komeet
  • 17P/Holmes
Vasakule Paremale
Päikesesüsteemi väikekehad #1 Päikesesüsteemi väikekehad #2 Päikesesüsteemi väikekehad #3 Päikesesüsteemi väikekehad #4 Päikesesüsteemi väikekehad #5 Päikesesüsteemi väikekehad #6 Päikesesüsteemi väikekehad #7 Päikesesüsteemi väikekehad #8 Päikesesüsteemi väikekehad #9 Päikesesüsteemi väikekehad #10 Päikesesüsteemi väikekehad #11 Päikesesüsteemi väikekehad #12 Päikesesüsteemi väikekehad #13 Päikesesüsteemi väikekehad #14 Päikesesüsteemi väikekehad #15 Päikesesüsteemi väikekehad #16 Päikesesüsteemi väikekehad #17 Päikesesüsteemi väikekehad #18 Päikesesüsteemi väikekehad #19 Päikesesüsteemi väikekehad #20 Päikesesüsteemi väikekehad #21 Päikesesüsteemi väikekehad #22 Päikesesüsteemi väikekehad #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klaarikakaljula Õppematerjali autor
Meteoriit ja Eesti meteoriidikraatrid, asteroid ja suurimad asteroidid, komeet ja tuntumad komeedid.

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade

1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehade referaat
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest.

Füüsika
Universumi väikekehad
14
ppt

Universumi väikekehad

suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed · On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba · Taevas nähtav pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas · Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba · Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma · Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente

Füüsika
Nimetu
11
doc

Nimetu

Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.[ 1 ] H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel 4 Pilt 2

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

....................................................lk 13 5. Kokkuvõte....................................................................................lk 14 6. Kasutatud kirjandus........................................................................lk 15 2 1. Sissejuhatus Järgnevas referaadis uurin ma rohkemat Päikesesüsteemi väikekehade kohta. Väikekehasid on mitmeid ja kõik need on omamoodi ohtlikud Maale. Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3 2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid?

Füüsika
Meteoriidid-asteroidid-komeedid
14
doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

Asteroidil on võimalik määrata umbkaudse suuruse selle tuuma jahtumise kiiruse järgi. Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis sarnanevad rohkem komeetidega, näiteks 1977

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehad
3
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof

Füüsika
Asteroidid-komeedid-meteoriidid
3
doc

Asteroidid, komeedid, meteoriidid

Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraano ja Neptuuni kuud

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun