100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janre3
Õppematerjali autor
1.1. Sõiduki teljekaalud ja raskuskese Leian näidissõiduki tühimassi juures tema teljekoormused ning arvutan raskuskekme pikiasukoha x-teljel. Tabel 2. Kokku Vasak Parem Esitelje koormus, kg 806 393 413 Tagatelje koormus, kg 485 249 236 Lahendus: Raskuskeskme asukoha arvutamine tühimassi korral: ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1291 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1291 = 988 mm. Raskuskeskme asukoha arvutamine täismassi korral: Arvutan reaalse täismassi mõõtetulemust põhjal: 1830-1195 = 635kg(kandevõime) Siit tulenevalt reaalne mõõdetud mass 1291 + 635 = 1926kg ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1926 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas.
Põiki kaaluümberjaotus (Lateral Weight Transfer) Põiki kaaluümberjaotus (Lateral Weight Transfer) Esimene lihtsustatud lähenemine F = m * g * ay CG kõrgus Staatiline kaalujaotus - + Kaalu ümberjaotus ℎ𝐶𝐺 Rööbe 𝑊𝑇 = 𝐹𝑙𝑎𝑡 ∗ 𝑇 Põiki kaaluümberjaotus (Lateral Weight Transfer) Vedrustamata massi WT a F = m * g * ay b T
Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid Gaasiamortisaatorid(Parem), võib kasutada nii Lämmastikku(hoiab rõhku paremini) kui ka õhku. Eraldi anumaga gaasiamortisaator Parim sidestus on sumbuvus suhtarvu 0.3 korral. Parim juhitavus on sumbuvus suhtarvu 1.0 korral Vedrustuse elastsed osad ja nende mõju sõiduki dünaamikale Staatiline kaalu ümberjaotumine Miks on oluline teada staatilist kaalu ümberjaotumist ja ümberjaotumise suhet esi ja tagatelje vahel? 1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1
või süsteemi väljalülitatud asendi korral hoida peasilinder ja töösilindrid hüdrauliliselt ühendatud. Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid
· Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja filtri vahetus · Mootori õlijahuti voolikute ja liidete kontroll · Mootoriruumis olevate jahutus- ja soojendussüsteemi voolikute ja liidete kontroll. · Jahutusvedelike taseme ja külmakindlustuse kontroll, jahutusvedelike vahetamine. · Areomeetriga mõõdetakse aku elektrolüli kaalu ja külmakindlust. · Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll. · Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks
rakendada ringjoont (või ringjoone kaart) mööda liikuvale kehale, et see saaks püsida ringjoonelisel trajektooril. Auto liikumisel teekurvis tekitab selle rehvide ja tee vaheline seisuhõõrdejõud. Näidisülesanne 4. Kui suur on inimesele massiga 70 kg mõjuv raskusjõud Maa pinnal? Lahendus. Antud: m= 70 kg Kehale mõjuv raskusjõud avaldub valemiga g = 9,8 m/s2 P=? P = mg . Arvutamine annab tulemuseks P = ( 70 9,8 ) N = 690 N. Vastus: kehale massiga 70 kg mõjub raskusjõud 690 N. 5 Näidisülesanne 5. Vedru venitamiseks 6 cm võrra tuleb rakendada jõudu 48 N. Kui suur on sellise vedru jäikus? Kui suurt jõudu on vaja vedru venitamiseks 4 cm võrra? Lahendus. Antud: x1 = 6 cm = 0,06 m Vedru venitamisel mõjub vedrus välisele jõule vastassuunaline F1 = 48 N elastsusjõud x2 = 4 cm = 0,04 m k=
Veljed ja rehvid Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu vä
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid