Eesti merekultuur ja selle tulevik (0)

•  Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade 
oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus  kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse 
seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget 
taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel  taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on 
faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või 
ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, 
kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja konstandiga? Juhi püsitemperatuur jagatuna aja konstandiga väljendab juhi 
kuumenemisprotsessi kiirust. • Alalisvoolu elektrikaare kustutamiseks kasutatakse: Kitsaste pikipiludega kaarekustutuskambreid, mille seinad on valmistatud 
kõrge soojusjuhtivusega kuumuskindlast materjalist. • Aktiivtakistuse eesmärk: Aktiivtakistus parandab kaare kasutustingimusi. • Voolu sageduse kasvamine suurendab aktiivkadusid voolu juhtides, mis on selle põhjuseks? Selle põhjuseks on pinnaeffekt - see on füüsikaline nähtus, mis seisneb 
elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti. • Nimeta kontaktide kulumise liigid: Oksüdeerumine. Madala erosioonikindluse tagajärjel.


Kuumenemine mis on tingitud vähesest survejõust. Kui pinge on kõrgem, kui kommuteeritav pinge (kommuteeritavad 
kontaktid kuluvad). • Mitu sorti vabasteid on, mis on nende ülesanded ja tööpõhimõte? Vabasteid on kahte sorti : Termovabastid, mis kaitsevad ülekoormuse eest. Töö põhimõte on 
bimetallide kasutamine kontaktide lahtutamiseks. Elektromagnetvabastid, mis kaitsevad lühise eest. Töö põhimõte on 
elektromagneetilise jõu kasutamine kontaktide lahutamiseks. • Milleks on vaja erinevate rakendumistunnusjoontega kaitselülitid ja  milles seisneb nende erinevus? Erinevatele seadmetele on ohtlikud erineva suurusega voolud. Erinevad rakendumistunnusjooned asuvad aeg-voolutugevus skaalal 
erinevates kohtades. Mõni rakendub madalama voolu korral ja mõni 
kõrgema puhul, mõni aeglasemalt ja mõni teine jälle kiiremini. • Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide 
tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava
seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama 
sagedusega, kuid  teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks.  Trafo liike:  - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks. - eritrafod mitmesuguste eriseadmete, nagu alaldid, 
elekterkeevitusaparatuur jm toitmiseks. - autotrafod ehk säästetrafod.


- mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod). Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks. • Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terase lehtedest? Südamik valmistatakse teraslehtedest, et vähendada pöörisvoole. • Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja  paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis.  Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on  ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. 
Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel 
trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või 
kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo  tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku 
ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole.  Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust. • Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur on primaarmähise ja sekundaarmähise keerdude 
jagatis, mis näitab, kui palju ning kuhu poole pinge trafot läbides muutub.  Ülekandetegurit saab määrata  valemiga  n=E1/E2=ω1/ω2 • Millal on trafo pinget tõstev ja millal madaldav? Trafo on pinget tõstev, kui sekundaarmähises on rohkem keerde kui  primaarmähises. Trafo on pinget madaldav, kui primaarmähises on rohkem keerde, kui  sekundaarmähises. • Mis on autotrafo ehk säästetrafo ja milleks teda kasutatakse? Mis on  autotrafo eelis, mis on puudus? Autotrafo on trafo, mille südamikul on ainult üks mähis. Sellisel trafol 


on osa mähisest primaar- ja sekundaarmähisele ühine: pinget 
madaldaval trafol on ühine mähiseosa sekundaarmähis, pinget tõstval 
trafol primaarmähis.  Autotrafo omab sageli reguleerimisnuppu, mille abil saab  
väljundpinget sujuvalt muuta. Autotrafosid kasutatakse: • Elektritootmistes erinevate pingeklassidega töötavate süsteemide  ühendamiseks. • Tööstuses mingi kindla pingega töötavaid masinaid teistsugust  pinget kasutades tööle rakendamiseks. • Helirakendustes kasutatakse kraanitud autotransformaatoreid  kõlarite kohandamiseks  konstantse pinge helijaotussüsteemidega ja impedantsi sobitamiseks, 
näiteks madala takistusega mikrofoni ja suure takistusega võimendi 
sisendi vahel. Jne. Autotransformaatorite eeliseks see, et nad on sageli väiksemad, 
kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, 
väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi 
korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist 
isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline  peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab 


töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk 
voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema 
magnetvoog. • Miks antakse trafode nimivõimsused ühikutes VA või kVA, aga mitte  ühikuis W või kW, nagu näiteks elektrimootoritel? Trafode nimivõimsuseid ei anta ühikuis W või kW, sest trafo puhul on tegu 
näivvõimsuse, mitte aktiivvõimsusega. U.L.    LL22