Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võnkering, transformaator (1)

1 HALB
Punktid
Võnkering 
 
Teooria: 
  Võnkering – Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete 
tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. 
  Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis – Leitakse Thomsoni valemiga. 
  Maksimaalne voolutugevus –  Kondensaator  on tühi. 
  Võnkumiste sumbumine – Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja 
energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. 
Valemid: 
  Kondensaatori energia – Wp=C*U2/2 
  Pooli energia – Wm=L*I2/2 
  Periood võnkeringis – T=2π√L*C 
  Sagedus võnkeringis – F=1/T 
  L*w=1/C*w 
 
 
Transformaator 
 
Teooria: 
  Transformaator – Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 
Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele 
raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto 
süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. 
  Primaarmähis – Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. 
  Sekundaarmähis – Mähis, millest võetakse pinge. 
  Laudsüdamik – Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele 
üle kanda. 
  Põhimõte – Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning 
vahelduvvool  tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka 
sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu 
ning ühendab sinna tarbija – saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! 
Valemid: 
  U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 
  1 – primaarahel 
  2 – sekundaarahel 
  K –  trafo  ülekandetegur 
  K  0 – pinge  alaneb  
  Impulsimoment – L=m*v*r 
  Jõud ( Faraday  seadus) – F=(K*I1*I2*l)/d 
  µ0*E0=1/C2 
  Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas – F=B*I*l*sinα 
   Magnetinduktsioon  – B=K*I/d ,  vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S 
  Jõumoment – M=F*l 
  Lorenzi jõud – FL=q*v*B*sinα 
  Aine magneetiline läbitavus – µ=F/F0=B/B0 
 
  Fe=q*E 
  F2=q*v*B 
  F=B*I*l 
  q=t*I 
  Fii=B*S*cosα 
  E=U/e 
  U=v*B*l*sinα 
  Ee=-L*∆I/∆t 
  Ei=-k*∆Fii/∆t 
  U=A/q 
  A=F*s 
  Wm=L*I2/2 
  We=C*U2/2 
  ∆Fii=-Ei*∆t => L*∆I => B*∆S 
 
  T=1/f 
  f=1/T 
   Ringsagedus  – w=2πf 
  Efektiivväärtus – E=Em /√2 
  Elektromotoorjõud – E1=-∆Fii/∆t 
  Amplituudväärtus – Em=B*S*w 
   Induktiivtakistus  – XL=w*L 
  Mahtuvustakistus – XC=1/w*C 
   Kogutakistus  – Z=√R2+(XL-XC)2 
  R=U/I 
  Võimsus – N=U*I 
  Efektiivväärtus – P=U*I => Im*Um/2 
  Keskmineväärtus – P=Pm/2 
  Aktiivvõimsus – Pa=U*I*cos(ro) 
  Trafo ülekandearv – k=n1/n2 
  Kasutegur – k=x1/x2*100% 
 
Konstandid: 
  K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 
  µ0(magnetiline konstant)=4π*10-7 N/A2 
 
Tähised: 
  l – juhtme lõikude pikkus 
  d – juhtmete  vahekaugus  
  K – keskkonnast sõltuv konstant (N/A2) 
  B – magnetinduktsioon (T) 
  M – raamile mõjuv jõumoment 
  q – osakeste laeng 
  v – kiirus 
  Fii –  magnetvoog  (Wb) 
  Wm – magnetvälja energia poolis (J) 
  We – magnetvälja energia (J) 
  L – induktiivsus (H) 
  Ee - induktsiooni elektromotoorjõud (V) 
  T – periood (sek) 
  f – sagedus (Hz) 
  N – võimsus (N) 
 
 
Vasakule Paremale
Võnkering-transformaator #1 Võnkering-transformaator #2 Võnkering-transformaator #3 Võnkering-transformaator #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erkkisarapuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektromagnetiline induktsioon
54
ppt

Elektromagnetiline induktsioon

n1 Keerdude arv primaarmähises Näide 3 Kui suur on ülekandearv trafol, mida kasutatakse näites 2? Mitu keerdu peaks olema sekundaarmähises, kui primaarmähises on 200 keerdu? U1 =11000V U1 n1 = = k U2 =220000V U2 n2 k = P2 Trafo kasutegur = Trafo kasutegur P1 Võnkering · Võnkering koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja poolist. · Võnkeringis muundub kondensaatori elektrivälja energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. · Võnkering on süsteem, mis tekitab muutuva voolu, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Võnkering Võnkeringis toimuvate C L elektromagnetvõnkumiste perioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC William Thomson (Lord Kelvin)

Elektrotehnika
Vahelduvvool
2
doc

Vahelduvvool

Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U. Oma olemuselt on tegemist plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We. Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori

Füüsika
Elektromagnetvõnkumised--lained
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering ­ süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C ­ kondensaatori mahtuvus L ­ pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool ­ sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu

Füüsika
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Vahelduvvool
32
pdf

Vahelduvvool

6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.

Füüsika
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
Elektromagnetism
18
doc

Elektromagnetism

El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

Füüsika
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

n-juhtivus e. doonor juhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks elektronid. Aukjuhtivus e. p-juhtivus e. aktseptorjuhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks augud. Transistori põhiomadus on, et baasvoolu väikesed muutused põhjustavad kollektoris suuri muutusi. Seega saab kasutada transistorit elektrivoolu võimendamiseks. Transistori vooluvõimendustegur: = lc/lB Vihikust: Tranformaator, trafo Transformaatorit kasutatakse vahelduvpinge muutmiseks. Transformaator töötab elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Trafo koosneb vähemalt kahest mähisest ja kinnisest raudsüdamikust. Primaar ja sekundaarmähised on elektriliselt lahus. Primaarmähis ühendatakse vahelduvvoolu allikaga. Muutuv primaarpinge tekitab muutuva elektrivoolu. Muutuv elektrivool tekitab muutuva magnetvälja. Raudsüdamik tugevdab seda magnetvälja ja suunab edasi magnetvälja sekundaarmähisesse. Muutuv magnetväli sekundaarmähises indutseerib temas muutuva elektromotoorjõu

Füüsika ii




Kommentaarid (1)

Villu147 profiilipilt
Villu Männik: kehvake on ja halvasti vormistatud.
23:40 23-08-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun