10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RuZy112
Õppematerjali autor
· Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid) Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga. Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. q - kondensaatori ühe katte laengu U - plaatide vaheline pinge Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast S, katete vahelise dielektrikukihi paksusest d ja dielektriku omadustest (dielektrilisest läbitavusest ). Mahtuvuse ühik on farad (1 F), 1 F = 1C/V.
kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Tähis: C (ingl capacitance) Ühik: 1 F (farad) Arvutamise valem: C = q / U kus: · C elektrimahtuvus , [C] = F (farad) , · q laenguhulk , [q] = C (kulon) , · U potentsiaal , [U] = V (volt) , Mahtuvus on võrdne laengu ja pinge jagatisega. 16. Kondensaatorid Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek teineteisest sõltumatult esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. 17. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. See on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1827 sõnastas. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
11. Kuidas käitub induktiivpool vahelduvvoolu ahelas? Pooli ja takisti jadaüh endus, millised on arvutusseosed? Joonistage skeem ja vektordiagramm? Induktiivpool hoiab igal hetkel aheldusvoo sellise muutumiskiiruse, et igal ajahetkel on ahelas pingete tasakaal. Induktiivtakistuse suurus sõltub pooli induktiivsusest ja voolu muutumise sagedusest. Mida suurem on sagedus, seda suurem vastuelektromotoorjõud indutseeritakse poolis ja seda suurem on pooli induktiivtakistus. Pooli induktiivtakistus oomides: xL =ωL L on induktiivsus henrides (H) ω on nurksagedus, kus ω=2πf=6,28f f on sagedus hertsides (Hz) 12. Kuidas käitub kondensaator vahelduvvoolu ahelas? Kondensaatori ja takisti jadaühendus, millised on arvutusseosed? Joonistage skeem ja vektordiagramm? Vahelduvvooluahelas toimub kondensaatori perioodiline ümberlaadimine ja ahelat läbib pidevalt vool. Vahelduvvoolu ahelas on kondensaatoril mingi takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks ehk mahtuvustakistuseks
ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt
elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Kondensaator- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=σ/2ε0qU1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=σ/2ε00 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=σ/2ε0dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=σ/2ε0U*q2 Kondensaatori energia võrdub W=σ/2ε0C*U22 NB
Induktiivsuse mõõtmine vahelduvvooluga Induktiivsust tähistatakse "L" ning mõõtühikuks on henri Pooli induktiivsuse mõõtmiseks kasutatakse volt ampermeetri meetodit. Selle meetodi puhul vahelduvvoolu pingekõver ei tohi erineda sinusoidist. Mõõtes pinge ja voolu, saab määrata pooli näivtakistuse z. . Teiselt pool teame, et ; , kust: XL induktiivtakistus z näivtakistus L induktiivsus Mahtuvuse mõõtmine Mahtuvust tähistatakse "C" ning mõõdetakse faradites. · Kondensaatori mahtuvuse mõõtmiseks kasutatakse volt ampermeetri meetodit. Selle meetodi puhul vahelduvvoolu pingekõver ei tohi erineda sinusoidist. XC mahtuvustakistus 33.Isolatsioonitakistuse mõõtmine Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta Seadme või liini isolatsioonitakistus võib kergesti muutuda ning seepärast tuleb isolatsiooni
Im = 3A, f = 50 Hz i = Im sin 2f t t = 0,1s 1 f= T i =3 · sin 100 · 0,1 = 3 · sin10 = 0 Aktiivtakistus R Takistus, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus samas faasis Aktiivtakistus VOOL PINGE Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Induktiivtakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem Induktiivtakistus VOOL PINGE XL = L Ühik 1 Mahtuvustakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides,
Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid