Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõõtetehnika aluste laborid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest on põhjustatud erinevus ?
  • Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ?
  • Millest on põhjustatud võimsuste erinevused?
  • Mis võib olla põhjuseks kui mähiste takistused pole võrdsed ?

Lõik failist

Overview

Labor 1
Labor 2
Labor 3

Sheet 1: Labor 1


Aktiivtakistuse mõõtmine



Ülekandetegurid
Voltmeetri ülekandetegur
SKEEM
0.05
Ampermeeteri ülekandetegur
0.001
Mõõteaparaatidelt loetud näidud

U I R 15 35 20.5 30.5 71 20.5
45 105 20.5
61 142 20.5

Tegelikud mõõtmistulemused






U I R
0.750 0.035 20.5
1.525 0.071 20.5
2.250 0.105 20.5
3.050 0.142 20.5




Arvutuslikud tulemused






Aktiivtakistused
Volt-ampermeetriga mõõdetud
R, Ω
takistuste aritmeetiline keskmine
21.429
21.454 Ω
21.479
Testriga mõõdetud taksituste
21.429
artitmeetiline keskmine
21.479
20.5 Ω

Keskmine takistuste
erinevus % 4.45

Millest on põhjustatud erinevus ?






Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest
Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega
takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu
kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad

Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ?






Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista
tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond

Sheet 2: Labor 2


Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine


Ülekandetegurid
Voltmeetri ülekandetegur
Ampermeetri ülekandetegur
0.4
0.01

Wattmeeteri ülekandetegur
1.25


Mõõteaparaatidelt loetud näidud
Asend I, R=75 Ω
Asend II, R=82 Ω
U I P
U I P
41.5 22 3
46.5 22.5 3.5
70 37.5 8.5
73 36 8.5
103.5 55.5 18.5
103 51 17
130 70 28.5
130 64 26.5



Tegelikud mõõtmistulemused






Asend I, R=75 Ω
Asend II, R=82 Ω
U I P
U I P
16.6 0.22 3.75
18.6 0.225 4.375
28 0.375 10.625
29.2 0.36 10.625
41.4 0.555 23.125
41.2 0.51 21.25
52 0.7 35.625
52 0.64 33.125


Arvutus tulemused kui Cos φ=1






Asend I, R=75 Ω
Asend II, R=82 Ω
P
P
3.652
4.185
10.5
10.512
22.977
21.012
36.4
33.28

SKEEM
Mõõdetud ja arvutuslike
võimsuste erinevus %
R=75 Ω R=82 Ω
2.6 4.54
1.2 1.07
0.6 1.13
2.2 0.47
Millest on põhjustatud võimsuste erinevused?
Põhjused on mõõteseadmete vigadest…ükski mõõteseade pole ideaalne
Teiseks takisti sojeneb….mis tähendab, et vool suureneb vähe











Sheet 3: Labor 3



Mõõtmised






Faasid Isolatsiooni Staatori mähise Mootori f. Mootori f. Toiteallika Toiteallika Rikkesilmus
takistus, Ω takistus, Ω takistused, Ω voolud , A lühisvool, A Rs, Ω RL, Ω 1f 18100 11.7 13.6 1.8 884 0.26 0.26 2f 18100 11.18 14.1 1
3f 17900 11.8 10.8 10.8

Arvutused
Isolatsiooni
Staatori mähise
takistuse keskmine
takistuse keskmine
18033 Ω 11.56 Ω


Kas isolatsioonitakistused vastavad ohutusnõuetele ?






Isolatsioonitakistused vastavad nõuetele

Kas mähiste taksitused peavad olema ligikaudu võrdsed? Miks?






Mähiste peavad olema ligikaudselt võrdsed muidu tekkib mähises
kus on väga väike takistus suured voolud ja mootor võib maha
põleda.

Mis võib olla põhjuseks kui mähiste takistused pole võrdsed ?






Mõnes mähises on lühiskeerud sees, mähiste keerdudevaheline
isolatsioon ei ole korras

Kas antud mootor on töökorras?






Antud mootor küll töötab aga ei ole töökorras kuna ühes
mähises on lühiskeerud sees ja seetõttu on seal suured
voolud. Suured voolud aga panid mootori kergelt suitsu
ajama .
























Tallinna Tehnikaülikool
Energeetikateaduskond



















Asüntroonmootori kontrollmõõtmised
Mõõtetehnika alused
Labor nr. 3


















Teostasid: Heigo Mõlder
Jaanus Aal
Karl Pärn
Toomas Vaiman
Juhendas Raik Jansikene


Tallinn 2004
Vasakule Paremale
Mõõtetehnika aluste laborid #1 Mõõtetehnika aluste laborid #2 Mõõtetehnika aluste laborid #3 Mõõtetehnika aluste laborid #4 Mõõtetehnika aluste laborid #5 Mõõtetehnika aluste laborid #6 Mõõtetehnika aluste laborid #7 Mõõtetehnika aluste laborid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
Mõõtetehnika aluste 3 laboratoorset tööd lahendatuna excelis - 1.Aktiivtakistuse mõõtmine
2.Vahelduvvoolu aktiivtakistuse mõõtmine
3. Isolatsioonitakistuse mõõtmine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

Elektrimaterjalid
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

aastal, mis järgis planaartehnoloogiat, sai 1959. aastal pooljuhtelektroonika võtmeks. Enne 1960 aastat oli pooljuhtelektroonika üks nõrgavoolu ja madalpinge elektroonika osi. Aastast 1970 algas sensatsioonilisemaid kümnendeid madalpinge elektroonika ajaloos. Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni. Türistori leiutamisega aastal 1956 algas jõupooljuhtide ajastu. Tuginedes sellele leiutisele on

Elektrivarustus
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................

Energia ja keskkond
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Elektrotehnika
thumbnail
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun