Tiguülekanne,keermesülekanne,hammasülekanne (0)

Tiguülekanne
Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva.
Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu .
Tiguülekande eelised

• sujuv ja müratu töö
  
• võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve
  
• isepidurduvus
  

Tiguülekande puudused

• madal kasutegur
  
• hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW)
  
• suur kulumine
  
• vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks
  

Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus.

Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi

Olenevalt pinna kujust , millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse:

• silindertigusid
  
• globoidtigusid
  

Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi

• sirgjoonelise profiiliga tigu
  
• kõverjoonelise profiiliga tigu
  

Tigureduktor
Hammasülekanne
Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud.
hammasülekande eelised

• kõrge kasutegur ( kuni 98%).
  
• väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega).
  
• konstantne ülekandearv.
  
• suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte)
  
• võllide ja laagrite väike koormus.
  

hammasülekande puudused

• eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks.
  
• võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt.
  
• valmistamise ebatäpsusest tingitud müra.
  

hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi

• silinderhammasülekanded
  
• koonushammasülekanded
  
• hüpoidülekanded
  
• hammaslattülekanded
  
• kruvihammasülekanded
  

hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes

• sirghammastega
  
• noolhammastega
  
• kaldhammastega
  
• kõverjooneliste hammastega
  

hamba kuju järgi

• evolventprofiiliga
  
• tsükloidprofiiliga
  
• ringjoonelise profiiliga
  

konstruktiivse kujunduse järgi

• lahtised hammasülekanded
  
• kinnised hammasülekanded
  

ringkiiruse järgi

• väga aeglasekäigulisteks ( ringkiirus alla 0,5 m/s )
  
• aeglasekäigulisteks ( ringkiirus 0,5-3 m/s )
  
• keskkäigulisteks ( ringkiirus 3-15 m/s )
  
• kiirekäigulisteks ( ringkiirus üle 15 m/s )
  

Hammasülekannetest üldiselt

Ülekandetegur

Ülekandetegur on üks tähtsamaid hammasülekannet iseloomustavatest parameetritest.
Valdav osa hammasülekannetest teostab pöörlemise ülekandmist ühelt võllilt teisele tingimustes, kus võllide asend on fikseeritud ning ei muutu. Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena.
Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin ( elektrimootor ) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor . Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe .

Keermesülekanne

Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt.

Keermesülekande eelised

Keermesülekande eelisteks on:

• Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus,
  
• konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus,
  
• võime taluda suuri koormusi ,
  

Keermesülekande puudusteks on:

• Suur hõõrdumine , mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri.
  

Ülekande detailide konstruktsioon

Keermesülekannete kruvid jagatakse jõukruvideks (tungrauad, pressid) ja käigukruvideks (tagavad täpseid paigutusi metallilõikepinkides ja mõõteriistades). Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte ühesuunaliste jõudude korral aga tugikeere. Ruutkeeret, milles hõõrdumine on küll väiksem kui trapetskeermes ei kasutata, kuna seda on raske freesimise ja lihvimisega lõplikult töödelda.
Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida . Hästi väljareguleeritud ülekande poolitatud mutri mõlema poole keermeniidid haaravad kruvi keermeniiti ilma lõtkuta.

Ülekande detailide materjalid

Kruvid valmistatakse terasest 40, 40X, 50 jt. Täpsed keermed pärast termilist töötlemist lihvitakse. Mutrid tehakse tavaliselt antifriktsioonmaterjalist: tinapronksist, tinavabast pronksist või siis antifriktsioonmalmist.
Olenevalt töötingimustest määritakse keermete tööpindu viskoosse määrde või õliga.