Vokaal - Ü (0)

Vokaal – Ü

1. Kuidas häälik Ü tekib?

Ü on kõrge huulestatud eesvokaal. Keele ja lõua asend meenutab i moodustamist (kõnes kujuneb keele asend pisut tagapoolsemaks, häälikut õppides on aga kasuks, kui toome keele võimalikult ette). Huuled on torutatud nagu u hääldamisel, seejuures moodustub väiksem ja ümaram ava kui o hääldamisel, kuna lõug laskub minimaalselt.
Ü moodustamist on suhteliselt lihtne omandada: keel, lõug ja huuled teevad rõhuhetkel üheaegse sööstu ette, pika üü korral jäävad sellesse asendisse toetuma. Keeletipp on vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale, keele ja kõva suulae vahel on kitsas väljapääs õhule, keeleküljed on vastu ülemisi purihambaid, huuled on ümardunud ette, hambakaarte vahe on väike, õhk ei lähe ninasse, häälekurrud on suletud ja vibreerivad.

2. Vead hääliku Ü hääldamisel

Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel.
Kui keel pole ilusti ette sirutatud ja jääb poolele teele pidama, siis ei kostu ü õigesti. Et sõna õigesti kõlaks, ei tohi huulte töö olla passiivne. Ü võib kõlada, kas u, õ või ö moodi, olenevalt sõnast. Näited: süü-söö-suu, müük-mõõk, üks-uks, pühad- pihad, lühikesed, dünaamiline jne.

3. Harjutused

3.1 Ü esimeses vältes

Ülo küpsetab Üllele sünnipäevaks küpsiseid ja üllatab teda ülasekimbuga.

3.2 Ü teises vältes

Üürnik Üüli-Hele küürib üürikorteris küürimislapiga ahjumüüri.

3.3 Ü kolmandas vältes

Müüja müüs mulle küüslauguküüsi ja küünlaid.

3.4 Ü kõigis kolmes vältes

Külli püüdis küülikut, kes üritas ümber müüri küüni tüürida.