Alfred Hitchcock (0)

Alfred Hitchcock

Biograafia
Juhendaja:
Koostaja :

Sisukord

1. Lapsepõlv ja perekond 3
2. Esimesed tööaastad 3
3. Hitchcock Ameerikas 4
4. Kasutatud allikad 5

1. Lapsepõlv ja perekond

Alfred Hitchcock sündis 13.augustil 1899. aastal Londonis pere noorima lapsena. Tema isa oli William Hitchcock, kes töötas aedvilja - ja linnumüüjana, ja ema Emma Jane Hitchcock. Pere oli rooma -katoliku usku ja Alfred käis juutide koolis Londonis. Ta ise on oma lapsepõlve kohta öelnud, et ta oli väga üksik ja kaitstud, mis kahtlemata süvendas tema kaaluprobleeme.
On teada juhus, et lapsena saatis isa ta kord kohalikku politseijaoskonda kirjaga, milles palus, et ohvitser võtaks Alfredi 10 minutiks vahi alla karistuseks halva käitumise eest. See idee, et ta oli karmilt koheldud ja valesti mõistetud, on sageli peegeldunud ka Hitchcocki filmides . Ema karistas teda tihti, sundides Alfredi seisma voodijalutsis, eriti kui Alfred oli halvasti käitunud, vahel seisis ta seal tunde. See on kajastunud Norman Bates ’i karakteris filmis “ Psycho “.
Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma fotograafia vastu ja ta alustas tööd filminduses Londonis.

2. Esimesed tööaastad

1920. aastal sai ta täiskohaga tööd Islington Stuudios disainides tummfilmidele vahetekste. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal sai ta režissööri abiks. Kahjuks lõpetas stuudio varsti oma töö Suurbritannias, kuid Hitchcock võeti režissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse. Michael Balcon andis Hitchcockile võimaluse teha oma esimene film “The Pleasure Garden” 1925. aastal. Filmi reklaamimise läbikukkumine ohustas Hitchcocki paljulubavat karjääri. Hoolimata sellest tegi Hitchcock debüüdi oma esimese thrillerfilmiga "Üürnik" (The Lodger: A Story of the London fog). Film esilinastus Suurbritannias jaanuaris 1927. aastal, seda reklaamiti palju ja ka kriitikud kiitsid. Nagu paljud Hitchcocki varasemad tööd, oli see film mõjutatud ekspressionistide tehnikast, millega ta ise Saksamaal tutvus. See oli tema esimene Hitchcockilik film.
Tulenedes „Üürniku“ edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte.
2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia . Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal.
1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti režissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga “Šantaaš“(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust.

3. Hitchcock Ameerikas

Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal. 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho), see oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid.
“Psühho” on põnevus-õudusfilm, mis põhineb Robert Bloch’i samanimelisel raamatul , mis sai ainest sarimõrvar Ed Gein’i kuritegudest Wisconsis. Film sai esialgu vastukäivaid arvustusi, kuid väljaspool süsteemi töötavad kriitikud andsid väga positiivse hinnangu ja esitasid ta Oscari kandidaadiks. Tänapäeval on see film tunnustatud, kui Hitchcocki parim ja kõrgeimailt hinnatud film rahvusvahelises filminduses. “Psühho” oli šanri määrav film ja peaaegu kõik stseenid on saanud filmilegendideks ja neid kopeeritakse jätkuvalt.
Järgmine film, " Linnud " (The Birds ), mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil, tuli 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks . Film on uuenduslike eriefektide, heli ja apokalüptilise(maailmalõpu) teemaga , mis on hiljem mõjutanud katastroof-filme teemal looduse kättemaks. Erinevalt teistest sarnastest filmidest ei olnud “Lindudes” kasutatud muusikapartituudi või harjumuspärast lõppu. Hitchcock ise pidas filmi olulisimaks oma töödest.
USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi. Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud. Hitchcocki innovatsioon ja uuenduslik nägemus on mõjutanud paljusi filmitegijaid, produtsente ja näitlejaid. Tema mõju aitas algatada trendi, millega filmi direktorid kontrollivad kunstilisi vaatenurki oma filmides olenemata produtsentidest .
Aastal 1972 omistati talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.
Alfred Hitchcock suri neeru-haiguse tõttu oma Los Angelese kodus 80ne aastaselt. Mälestusteenistus peeti Good Shepherd katoliku kirikus Beverly Hills’is ja tema tuhk puistati Vaiksesse Ookeani.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hitchcock#_note-8
a cashback, disturbia, fracture, hot rod, inside man, rebound, the dudesons ( soome jackass ), the comdemned, the invisible, the killing floor, undisputed, two for he money , war
5