Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
3. Rahvastik kui tööjõud. olulised: Haridus, Teadmised, oskused, Kogemused, traditsioonid, teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest · (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded  on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes  töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserän...
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm  seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis  filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli  Uusaegse poliitfi...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 ...
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. ...
Kordamisküsimused  muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses 1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted 2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud? Ajaloolised Looduslikud Majanduslikud Soodne asend tasased alad kaubanduse ja (jõeorud, jõeorud, järved, põllumajanduse mereteede mered areng lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside ...
KOOL 11B klass Nimi Tartu Ãœlikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ãœlikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940Â1941 ning 1944Â1989 kandis nime Tartu Riiklik Ãœlikool, lühend TRÃœ. Tartu Ãœlikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ãœlikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu  ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt  moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÃœLIKOOL Tartu Ãœlikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideede...
Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud moodustavad kõrgtehnoloogilise majanduse juhtiva osa. • Kõrgtehnoloogiline majandus eeldab, et tootmises või teeninduses on suur tähtsus teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil. • Arvuti-, meditsiinitehnika-,kommunikatsiooniseadmete, elektroonika-, roboti ja mikroelektroonika, ravimite- jms tööstus. • Kõrgtehnoloogilise majanduse arendamine nõuab tihedalt ja operatiivset koostööd teadlaste ja tootjate vahel. • Viimaste aastakümnete kogemus on kinnitanud, et kõige paremini saab see toimuda ülikoolide juurde asutatud tehnoloogiakeskustes, nn tenoloogia- või teadusparkides. • Maailma kuulsaim tehnoloogiakeskus on USA California osariigis Silicon Valley . • Eestile on kõige lähemal näide Soomes firma Nokia ja Oulu linna, täpsemalt sealse ülikooli koostöö....
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ül...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e  õppimine kuulmise abil · 2. shi-e  õppimine mõtlemise abil · ...
Eesti Vabariig aren 1920-1940: probleemid ja lahendused Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsio...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130Â137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138Â145 Ãœlikoolid ja skolastika lk 154Â161 Renessanss ja humanism lk 162Â169 Suured maadeavastused lk 170Â177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178Â183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG  Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr  Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid)  Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud  Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au  Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord  YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5 Ülikooli üldine struktuur 5 ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS 7 Õpetajaks saamine 7 Õpetajate karjäär 7 ...
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus  ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC  Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 Arutlus Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käs...
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasc...
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
MASINA Âja KEEMIATÖÖSTUS Tööstuse jagunemine Vanad harud (toiduaine-, tekstiilitööstus, laevaehitus - 18-19 saj.) Uued harud (auto- ja keemiatööstus - 20saj) Uusimad harud ( mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm.-20 saj lõpp) Masinatööstus (MT) Eristus sepatööst 18saj MT vanad harud : vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukas, tööjõult ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaev...
GEOGRAAFIA  1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma  üleilmastuma Mastaabi sääst  tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale võ...
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hin...
1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja oht...
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja ...
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse e...
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
Milline oli 1905. aasta revolutsiooni mõju Eesti arengule? 1905.aasta revolutsioon oli Eesti ajaloos pöördepunktiks. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja asus aktiivselt võitlema oma õiguste eest. Revolutsioon oli suunatud baltisaksa ülemkihtide vastu, peamine põhjus oli poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, aadlite seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Revolutsiooni sündmused toimusid samal ajal Venemaaga. 1905-1907. aasta kodanlik- demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi töölised, talurahvas- tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale. 1900 – 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid väga halvad elu- ja töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen...
Keskaeg- oluline etapp inimkonna arengus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas A...
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia  teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia  majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli ...
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
GEOGRAAFIA I kursus. Rahvastik ja majandus (35 tundi) GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi) Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajad...
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Taavi Käärid NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused..............
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
docstxt/.txt
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades en...
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv  rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng  saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng  kaubalis-rahalis suhete areng, linnad  käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
annaabi.ee 
