1905 aasta revolutsioon (0)

1 Hindamata

Milline oli 1905. aasta revolutsiooni mõju Eesti arengule?   1905.aasta revolutsioon oli Eesti ajaloos pöördepunktiks. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja
asus aktiivselt võitlema oma õiguste eest. Revolutsioon oli suunatud baltisaksa  ülemkihtide
vastu,   peamine   põhjus   oli   poliitilise   vabaduse   puudumine,   feodaalkorra   jäänused,   aadlite
seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Revolutsiooni   sündmused   toimusid   samal   ajal   Venemaaga.   1905-1907.   aasta   kodanlik-
demokraatlikust   revolutsioonist   Venemaal.   Selles   olid   vastamisi   töölised,   talurahvas-
tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale.
1900   –   1903   oli   Venemaal   suur   majanduskriis.   Inimestel   olid   väga   halvad   elu-   ja
töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid
kõige   elementaarsemadki   kodanikuõigused   ning   puudus     demokraatlik   vabadus.   Eestis
lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 –
1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning
paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest.
Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks Venemaal sai
lõpuks   9.01.1905.   aastal   Verine   Pühapäev   –   rahumeelse   demonstratsiooni   tulistamine
Peterburis. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud üle Venemaaline streik, mis haaras
ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad ja ametiasutused ning tänavad täitusid streikivate töölistega.
Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas
Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja
sõjaväe   eemaldamist   linnatänavailt.   Paraku   avas   aga   kohale   ilmunud   sõjaväeüksus   rahva
pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev hiljem andis Nikolai II 17.
oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi. Sellega algasid kaheksa
nädalat kestnud „vabaduspäevad”, Eestis asutati esimesed erakonnad. Mõõdukad liberaalid
asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna . 27.   novembril   algas   Tartus   üle-eestimaaline   rahvaesindajate   (800   saadikut)   koosolek.
Ülikooli   aulas   peetud   koosolekul,   võeti   29.   novembril   vastu   revolutsioonilised   otsused,
rahvast   kutsuti   üles   ise   valitsust   kukutama   ja   moodustama   revolutsioonilisi   omavalitsusi.
Koosolekut   juhtis   Jaan   Tõnisson   Bürgermusse   saltsi   saalis   koos   rahvaesindajatega,   nõuti
Eesti   alade   ühendamist,   baltisakslaste   õiguste   piiramist,   riigimaade   rahvale   jagamist.
Aukoosolekut   pidanud   Jaan   Teemanti   nõudmised   olid   suuremad,   nõuti   valitsuse
boikoteerimist,   nekrutikohustuste   eiramist,   maksu   tasudest   loobumist,   revolutsiooni
komiteede   loomist,   riigi,-   rüütelkonna-   ja   kirikumaade   jagamist,   sõjaväe   ning   politsei
asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Koosoleku nõudmised said enamjaolt heakskiidetud. Hiljem   toimus   rahvuskultuuri   hüppeline   areng   (seltside   loomine,   emakeelse   hariduse
laienemine,   ülikoolide   autonoomia..),   kultuuriruum   kahestub,   hakati   nõudma   kolme   keelt
(eesti, vene, saksa) ehk   keeleuuenduslikud suunad ja sõnavara rikastamine (nt anti välja
sõnaraamat),   algkoolides   emakeele   lubamine,   emakeelsete   erakoolide   lubamine,   tekkis
rännuhuvi ning kutselise teatri sünd Eestis.

Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv
sündmus   ja   kindlasti   vajalik.   Saadi   aimu,   mida   kujutab   endast   vasakpoolne   ideoloogia.
Asutati   esimene   eesti   erakond   ja   tehti   läbi   esimesed   üldvalimised   ning   saadi   kogemust.
Kindlasti aitas see kaasa meie kultuuri ja emakeele arengule. Eesti rahvas sai maad juurde
ning sai vabaks. Kuigi 1905. aasta revolutsioon täielikult oma eesmärke lõpuks ei täinud aga
siiski   poliitiliselt   Eesti   rahvas   ärkas   elule   ja     arvan,   et   peamine   selle   juures   on   see,   et
revolutsioon aitas kaasa Eesti ühiskonna ja keele arengule.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 7 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2020-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

295078 Õppematerjali autor

Ajalugu referaat tallinna täiskasvanute gümnaasium Revolutsioon 1905

Sarnased õppematerjalid

docx

1905. aasta revolutsioon

1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

KRIIS__________________________________________________________________ Eesti ühiskonna jätkuvat moderniseerumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt Vene keisri määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsukuulekad, omakasupüüdlikud ja rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. + konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht. 1905. AASTA REVOLUTSIOON____________________________________________ Nimetatud revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev (rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides, mõisamoonakaid, sulaseid, jne

Ajalugu

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu

Ajalugu

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks. 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16

Ajalugu

odt

Venestamine

miitinguid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste

Ajalugu

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma 4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused 5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd 2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond 3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon- tööliste võitluse kulminatsioon) Muutused: 1) linnastumine 2) põllumajanduse kõrval tekkis uus majandusharu e. Tööstulik tootmine 3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest Raudteed ja kaubanduse areng I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatsina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi- Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine

Ajalugu

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

........... 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre.....................

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid