1905 aasta revolutsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

1905. aasta revolutsioon

1905 aasta revolutsioon 1900 ­ 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 ­ 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev ­ rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid

Ajalugu

3

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

KRIIS__________________________________________________________________ Eesti ühiskonna jätkuvat moderniseerumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt Vene keisri määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsukuulekad, omakasupüüdlikud ja rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. + konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht. 1905. AASTA REVOLUTSIOON____________________________________________ Nimetatud revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev (rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides, mõisamoonakaid, sulaseid, jne

Ajalugu

2

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu

Ajalugu

15

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks. 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ­ ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16

Ajalugu

4

odt

Venestamine

miitinguid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste

Ajalugu

6

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma 4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused 5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd 2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond 3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon- tööliste võitluse kulminatsioon) Muutused: 1) linnastumine 2) põllumajanduse kõrval tekkis uus majandusharu e. Tööstulik tootmine 3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest Raudteed ja kaubanduse areng I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatsina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi- Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets

Ajalugu

15

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

........... 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre.....................

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)