Kohtute ülesandeks on: 1)õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. 2) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. (riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava akti ja nõuda selle ümbertegemist) 3) Erinevate võiminstitutsioonide või -tasandite tasakaalustamine. 4) Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Õiguste harud: Õigus jaguneb Era-ja avalikuks õiguseks. Eraõigus jaguneb: Majandusõiguseks, tsiviilõiguseks,kaubandusõiguseks Tsiviilõigus jaguneb: võlaõiguseks,asjaõiguseks,perekonnaõiguseks,tööõiguseks Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheliseks õiguseks ,riigiõiguseks,konstitusiooniõiguseks, kirikuõiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks,finantsõiguseks,protsessiõiguseks.
Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja.
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete
hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630
) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007. aasta (8.okt.) artiklis ,,Sveitslased rahul eutanaasia seadustamisega" tehtud statistikast tuleb välja, et 80% sveitslastest peab oma elupäevade vabatahtlikku lõpetamist inimese äravõetamatuks õiguseks. Väidan, et põhjendatud peaks olema ainult vabatahtlik eutanaasia ehk see, kui patsient või perekond on ise sellega nõus. Näiteks kui mingil põhjusel langeb patsient koomasse ning ta ei saa enda eest öelda mida ta soovib, siis on ta pereliikmetel õigus langetada vastav otsus tuginedes arstide prognoosidele. Eutanaasia peaks olema põhjendatud, kuna kui inimene on valudes, mida pole võimalik vaigistada, siis see on inimese piinamine. Ravimatu haigusega inimesel on mõnikord
Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu võetud KansaseNebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi. Abraham Lincoln ei olnud mingil juhul orjanduse likvideerimise pooldaja, vaid pidas seda lõunaosariikide elanike põhiseaduslikuks õiguseks, kuid tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6. novembril 1860 osutus ta valituks, pälvides 180 valijamehe toetuse 303st. Ameerika Ühendriikide
• Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus tühistada senati ja konsuli otsuseid Itaalia alistamine • Miks on oluline aasta 265 eKr? • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • Jaga ja valitse- mida see tähendab? • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja
kinnitatakse oma seisukoha õigsust. Sealjuures “õiglusel” selles tähenduses ei ole vähimatki juriidilist sisu, ta ei ole seotud riigi ega õigusloomega. Eespool käsitletud termin tähistab aga riigi poolt kehtestatud või aktsepteeritud õigusnormide kogumit, mis on kehtiv kõigile kodanikele ühesuguselt. Õiguse adressaadi, selle täitja seisuskohalt, eksisteerib see objektiivselt temast väljaspool. Sellepärast nimetatakse seda ka õiguseks objetktiivses tähenduses ehk objetiivseks õiguseks. 4 2. Tänapäevane õiguse mõiste Õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu ning õiguse tähistamist silmas pidades ei ole kerge anda õiguse kõikehõlmavat definitsiooni. Teisit öeldes on õigus mitmetähenduslik sõna. Seetõttu on vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on. Mandrieuroopaliku õiguskultuuri silmas pidades peetakse õiguse all väga sageli silmas õigust objektiivse mõttes
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
mis on tegelikult ääretult tähtis. Me kõik oleme väga erinevad: on tarku ja rumalaid, on ilusaid ning vähem ilusaid inimesi jne. Vastandeid on palju, kuid siiski oleme võrdsed kodanikud, oleme kõik inimesed. Kolmandaks on ühiskonnaõpetuses ühendatud palju erinevaid valdkondi: poliitika, majandus, sotsiaalelu, kultuur jne. Ühes õppeaines peitub palju vajalikku. Olenemata sellest, kas meile poliitika meeldib või mitte, oleme tegelikult selles osalised, kuna meie õiguseks on osaleda valimistel ja selle läbi valime inimesi, kes hakkavad meie riigi poliitikas osalema. Selletõttu oleks vajalik mingil määral poliitikat ikkagi mõista. Nii majanduse, sotsiaalelu kui ka kultuuriga oleme seotud. Ühiskonnaõpetus aitab meil neid valdkondi lahti mõtestada ja arusaadavamaks muuta. Väga tähtsaks oskuseks on valikute tegemine, eelkõige õigete valikute tegemine. Seda õpetab samuti meile ühiskonnaõpetus. Õigeid valikuid saame teha vaid
perekond troonilt kukutada. Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest. Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid, kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia
Äriseadustiku ja sellega seotud seaduste omapäraks on, et erinevalt paljudest teistest õigusaktidest puudutavad need igapäevaselt enamust Eesti majandustegevusega kokkupuutuvaid isikuid. Kas äriseadustik on ühiskonna/riigi seadustatud normide kogum või annab see võimaluse või loa toimida mingil viisil? Või on äriseadustik hoopis moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses? Äriseadustikku võib pidada õiguseks, kuna see on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Samuti saab äriseadustikku käsitleda õiglusena, kuna olenevalt ettevõtlusvomist kehtivad ühtsed reeglid ja normid. Äriseadustiku pidevad muudatused ja parandused näitavad seda, et püüeldakse pidevalt, et kogu äritegevus oleks õigus ja õiglane, et ei tekiks tunnet, et kellelegi on tehtud ülekohut
talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes leiab, et loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi. Paavst Benedictus XVI sõnul peab demokraatia vundamendiks olema loomuõigus, et
haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a
kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992 Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade
Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga
meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt
Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb ,,valikuvabadusele". Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus
teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle muutmine on ainult tema asi. Varauusaja Euroopa poliitisel kaardil hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid : Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seoses riikide tekkimisega tugevnes ka kuningavõim ja hakati võtma endale järjest suuremaid vabadusi ning õigusi. Tolleaegne keisrivõim muutus samuti piiramatuks oma valdustes ja Saksa keiser Maximilian I (1493- 1519) püüdis võimu veelgi reformidega tugevdada. Seesugune valitsemisviis tekitas aga
Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb „valikuvabadusele“. Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus
1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord
juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele.
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...
Abort - vale või mitte? Abordi teema on läbi aegade üle kogu maailma väga vaieldav olnud. Abort on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel. Antud küsimuse moraalse aluspinnase tõttu arutletakse sellel teemal ägedalt isegi nendes riikides, kus valitsus sellist meditsiiniprotseduuri lubab. Peamine tõstatatav küsimus on, kas raseduse enneaegne katkestamine on moraalselt vale või saab seda siiski õigustada? Abordivastaste meelest on loode potentsiaalne inimene, kellel on õigus elule. Tiitel „potentsiaalne inimene“ annab lootele õiguse eluks varaseimast arenguastmest - munaraku viljastumise hetkest. See argument muudab tähtsusetuks selle, milline olend loode ükskõik millises oma arenguetapis on. Selles, et loode potentsiaalne inimene on, pole kahtlustki: kui rasedus kulgeb hästi ja lõpuni, saab lootest sündides beebi. Küsimus aga on selles, kas potentsiaalseks inim...
vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma
Valdus on tegelik võim asja üle, isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse, õigussuhe. Samas ei saa valdust pidada siiski õiguseks, kuna see ei ole asjaõigus ega võlaõigus, ega ka mitte asja koormamine; seda ei saa ka kanda kinnistusraamatusse. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, sõltumata sellest, kas tal on selleks õigus või ei. Seetõttu tuleb valdust selgelt eristada omandist, kui õiguslikust võimust asja üle. Asja on võimalik vallata nii otseselt kui kaudselt ja valduse esemeteks võivad olla nii asjad kui loomad kui ka asja reaalosad. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-,
Ükskõik, mis räägitakse või mõeldakse. Paradiisi inimesed hoidsid seda, mis nende oma kogu hingega. Nii said nad rahu südamesse, kuna isegi, kui nende aare kaob, teadsid nad, et tegid kõik, et seda hoida. Tänulikkus teenis nende südames ja seda on hea vaadata, kuna tänapäeva inimeses on taoline väärtus kadumas. Kõike peetakse iseenesest mõistetavaks. Asjade või lausa inimeste kaudne omamine on saanud niiöelda sünnijärgseks õiguseks. Kuid kõik võib kaduda hetkega. Paradiisi inimesed teadsid, et me pole selles elus kõige suuremad määrajad ning seetõttu oskasidki nad olla tänulikud. Paradiis õpetas, et meie osa on armastada lõpuni seda, kes meile armastada on antud. Ning seda päris lõpuni. Autor ise seda Paradiisis teha ei suutnud ja see jäi tal pooleli, kuna ta põgenes. Nii nagu juhtub paljudega. Paradiisi armastus tundus talle liiga kohutav, see oleks
õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioonide tõttu 2) ebausust 3) hirmust üldise hukkamõistmise eest 4)kardeti kooslusest väljaheitmist TABU-üldkohustuslik range keeld
Kuramaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus
9 Õiguse mõiste. (Slaid 2) Üks esimesi üldist tunnustust leidnud õiguse tähustusi on meieni jõudnud rooma juristi Celsuse mõttena Corpus Iuris Civilis'e digesta ehk põhijao alguses, et õigus on teadus heast ja õiglasest. Juriidilises mõttes võiks 'õigus' tähendada sotsiaalset korda, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ehk siis kehtivate õigusnormide kogumikku (nimetatud ka positiivseks õiguseks või õiguseks objektiivses mõttes), inglise keeles 'law'. Positiivsest õigusnormist tulenev igaühe õigustus on subjektiivne õigus, inglise keeles 'right'. Ülaltoodu jätkuks saame küsida, mis on õiglus? Küsimust õiglusest käsitletakse erinevates valdkondades, nagu nt eetikas, õiguses, aga ka argielus. Väärtusõpetusena uurib eetika, millistest printsiipidest peaks oma käitumises ja otsuste langetamisel lähtuma üksikisik. Õigusteadus, mis on seotud nii
Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, isegi nendele, kes ise võimu teostavad. 2)ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3)Monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete
ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest. Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika. Iga ELi liikmesriigi õiguskorra ülevaade koos õiguse allikate, hierarhia, staatuse ja õigusaktide jõustumise tingimustega on esitatud Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil. Õiguse valdkonnad Tavapäraselt jaguneb liikmesriigi õigus era- ja avalikuks õiguseks. Eraõigus ehk tsiviilõigus on ühiskonna õiguse see osa, mis käsitleb üksikisikute või rühmade suhteid ilma riigi või valitsuse sekkumiseta. Avalik õigus reguleerib suhteid üksikisikute ning riigi, selle organite ja asutuste vahel, samuti viimaste pädevust ja asjaomaseid menetlusi. Üldiselt koosneb avalik õigus riigiõigusest, haldusõigusest ja kriminaalõigusest. Kriminaalõiguse erilist laadi arvestades võib seda
Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted.
ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta
11. Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud ainult registreeritud kaubamärgid. Väär Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid. 12. Tööstusdisaini registreerimisel kontrollib tööstusdisaini uudsust, eristatavust ning seda, kas selle järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult tooteid valmistada: b. Kontrolli eest vastutab tööstusdisainilahenduse omanik (need nõuded loetakse täidetuks ja tööstusdisainlahenduse omaniku õiguseks kehtivaks seni kuni kohtu kaudu pole tõestatud vastupidist 13. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ühe kohtuvaidluse raames ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes Tõene 14. Kaubamärgi õiguskaitse kehtib... c. 10 aastat arvates registreeringu tegemise kuupäevast, mida võib pikendada 10 aasta kaupa 15.Tööstusdisainilahenduse objekt... b. peab õiguskaitse saamiseks olema uudne, eristatav ning selle järgi peab olema
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemi...
põhimõttega iseloomulikud kogu ühenduse õigusele.Need põhimõtted teevad EÜ õigusest oma erilise õiguskorra ,mis ei ole siseriiklik ega rahvusvaheline.Vahetu kohaldatavuse all mõeldakse üldiselt seda ,et rahvusvahelise organisatsiooni normid on vahetult kohaldatavad lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras.Nimetatud on õigusallikaks ilma siseriiklike jäestamis- või rakendusakte vastu võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist.EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad. 5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi. Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga.Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab
Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse omasoodu, ka neid, mida parlament polnud kinnitanud. · Välispoliitika parlament sekkus James I välispoliitikasse. Parlamendile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda Inglise parlament pidas põhivaenlaseks. · Kuninga päritolu James I arvas, et on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõigist seadustest.
Versailles ' leping
Tere tulemast kasutama Wordi! Juhised, mida saab redigeerida, jagada ja printida Erinevalt varasematest kasutusjuhenditest saate seda dokumenti kohandada vastavalt oma vajadustele. Selle dokumendi lugemine on küll abiks Wordi põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER). Paremklõpsake allakriipsutatud te...
Tallinna Gümnaasium Igaühe õigus Bioloogia Tallinn 2007 Sissejuhatuseks 90ndate aastate algul hakkas Eestis levima Põhjamaades kasutatav mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis
märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad formaalse õiguse sellele, kellel selleks justkui õigust ei ole. Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009) Kasutatud kirjandus: 1. https://www
Sissejuhatus : 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis ............................1-2 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas.Riigiasutused Narvas...........................2-3 1.3 Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega.......................3-6 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis Terminil ,,kohalik omavalitsus" ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal ,,valitsus". Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna ,,oma". See on elanike OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regi...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2)
PATROON JA KLIENT Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud k...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2)
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
