riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. 9. MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema: 1) Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja. 2) Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. 3) Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi...
Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi. Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri. Ainuke piirang on §25(4) Avalikõiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : Õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu. Teovõimeline on 18aastane isik.
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit
§ 26. Juriidilise isiku õigusvõime 1. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased uksnes inimesele. 2. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · Vara haldamine o Õigusvõime (võime omandada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte näiteks juriidilise isiku aktsionäridele. o Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see nii võib tunduda tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt. Aktsiad/osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi).
s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. V: Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja lõppeb surmaga. Teovõime on isiku võime oma tegudega võtta endale õogusi ja kohustusi. Teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilt vastutust
Õigusõpetuse kodutöö 24.09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektil...
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
PS §9 komm 5. Füüsilised isikud on ka siis põhiõiguste kandjad, kui nad asutavad nt mittetulundusühingu. Kui avalik võim kitsendab mittetulundusühingu tegevust, siis riivab ta iga ühingu liikme põhiõigusi. Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. ...
Juriidilise isiku õigusvõime (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. · Õigusvõime sarnane füüsilise isiku õigusvõimega võtme tähendusega! (võimaldab osaleda õigussuhetes) Juriidilise isiku õigusvõime · Õigusvõime (võime omada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st juriidilise isiku vara kuulub sellele samale juriidilisele isikule, mitte nt juriidilise isiku aktsionäridele · Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see võib nii tunduda tegelikkuses saab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI JURIIDILISED ISIKUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja vä...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. co...
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
sunnijõuga. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. Elemendid: Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussuhte object. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. 7. Õigusvõime. Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes? Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi,
ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid. Jagunevad kaheks põhirühmaks: Üksikisikud kodanikud kodakondsuseta isikud välismaalased Orgsatsioonid riik riigiorganid riiklikud majanduslikud ettevõtted eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab
Kui ei jätku varast, et katta võlaus. Nõuded siis tulev esitada viivitamata pankrotiavaldus Ja pärast kõigi nende nõuete täitmist esitatakse avaldus. Et kustutada jur. isik registrist. Dokumendid antakse hoiule likvideerijale 10 aastaks. Jur. isiku jagunemine, ühinemine ja ümberkujundamise on lubnatud vaid seaduses juhtudel ja korras. FÜÜSILINE ISIK Isikuteks on inimesed. Tähtsus on kahel võimel- õigusvõimel ja teovõimel. Õigusvõime on võime olla õ/k kandja. See on igal inimesel, algab sünniga ja lõppeb surmaga või surnuks tunnistamisega. Õigusvõime sisu tuleneb põhiseadusest. · Õigus elule · Kellegi au ega head nime ei tohi teotada · Õigus vabale eneseteostusele · Eesti kodanikel vabadus tegeleda ettevõtlusega · Õigus eraelu puutumatusele · Õigus omandile, see on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omaniku õigusi saab kitsendada üksned seadusega. · Kodu on puutumatu
mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega,
nad olid patused, uskumatud ja mõistuseta olendid. Selle vastu väitis Vitoria, et uskumatus ja ketserlus ei teinud veel õigusvõimetuks. Vara kaotaksid nad õiguspärase kohtuotsuse tagajärjel. Pealegi ei tohiks siis ka katoliiklased põhjamaade protestantidest ketseritega kaubelda ega õiguslikult suhelda. Õige hoolitsuse korral saab ka näiliselt mõistuseta olendeid viia mõistliku käitumiseni. Vitoria esitas omandi ja õigusvõime kohta uued teooriad. Õigusvõime kuulus kõigile mõistusega olenditele – inimestele, ja järelikult ka indiaanlastele. Kõik inimesed on õigusvõimelised ja seega uues mõttes omanikud. Seni Jumala loodud korraga identseks peetud õiguskord, mis sidus kogu loodu omavahel õigussidemetega, kahanes inimühiskonnaks. Õigus oli sellise määratluse kohaselt inimeste õigus ja mitte kogu loodu õigus. Loodu langes inimeste osaks omandi näol, ta valitses vaid asjade maailma ja tegi seda
on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga • Teovõime – isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi • Teovõime on seotud psüühika tasemega • 5-aastane ei sõlmi ostu-müügilepingut Teovõime ja valimised • PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. • Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
Nt: EBS, juriidiline (aga haridushaldus) seadusest tulevana võib anda haridust(avalik) 45. Tsiviilõiguse süsteem. Eraõiguse süsteem? Tsiviilõigus – võla, asja, perekonna, pärimus Kaubandus ja majandus – ühingu, väärtpaberi, pangandus, autori, konkurentsi, tarbijakaitse Tööõigus 46. Füüsilised isikud. Inimesed 47. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Õigusvõime – eelduslikult seaduse järgi kõigil isiksustel. Algab tavakohaselt sünniga. Tsiviilõiguslik teaovõime – isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid – ei ole kõigil ühetaoline. Teovõime (18+) ja piiratud teovõime. 48. Juriidilised isikud, liigid. Seaduse alusel loodud. Täisühing – äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
16.03.2010 JURIIDILISED ISIKUD Avaliku sektori osalus Tsiviilseadustiku üldosa seadus TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 ...
tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana. Õigusvõime annab kõigilie üldise ja ühetaolise õiguse, olles nt omanik. Õigusvõime korral eristatakse ka teo ja delikt võimet.
vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Objekt 7. Õigussuhte subjektid. Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) 8. Õigusvõime. Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 9. Teovõime. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 10. Deliktivõime. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 11. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid
] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine. 15. Puberes-suguküps 16
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik,...
Kuidas seadusi kätte saada? 1. võimalus: Seadused saab kätte sellisel interneti aadressil: www.riigiteataja.ee , kus vasakut kätt üleval nurgas on otsing. Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahel...
raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
Hooldaja on teovõimelistel isikutel (sotsiaaltöötaja). Eeskostja esindab, hooldaja ei esinda. Eeskostja võib minna panka ja teha seal toiminguid, hooldaja seda teha ei saa. Eestkostja määratakse piiratud teovõimega isikule, esindab, teeb tehinguid jms Hooldaja määratakse teovõimelisele isikule, nt vanainimestele, kelle mõistus terve, aga füüsiline tegevus piiratud § 9. Piiratud teovõime laiendamine Mis on õigusvõime, mis teovõime? Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (Vikipeedia) 1-poolne 2-poolne Alla 7 aastane Tühine kehtetu Tühine (§ 12 lõige 1)/välja arvatud juhul, (§ 12 lõige 1) kui tehing täideti vabade vahenditega
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on ant...
Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185 Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks. Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). puutumatu (piiramatu). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku
subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel 6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õ...
vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum. Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine) 3. Õigusvõime ja teovõime? Õigusvõime on riigipoolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga. Teovõime-on isiku võime subjektiivseid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusija kohustusi oma tegudega omandada. Täies ulatuses täisealiseks saamisega. 4. Katseaeg on aeg mille käigus hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 17. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, tekib elusaltsünniga 18. Kuidas asutusi liigitatakse: Ametiasutus (kov või riigi eelarvest finantseeritud asutused), riigiasutus (halduse kandja asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20
1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest. ...
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
rikkumise eest. 9. õigussuhte subjektid Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja 10. õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt
37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, tekib elusaltsünniga 40. Kes on õigussubjekt? isik 41. Kes on politseinik? Füüsiline isik, kes esindab riiki või füüsiline avalik õiguslik isik 42. Kes on füüsiline isik? inimene 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? Juriidilised isikud on ettevõtted; eraõigus- telekanalid, avalikõigus- Tartu Ülikool 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.)
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus
Vallad ja linnad vastavalt PS 155 lg 1, kuid võib moodustada ka muid KOVüksusi seaduses sätestatud alustel ja korras. Seni pole seda juhtunud ja siiani toimib ühetasandiline kohalik omavalitsus. 17. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus KOV üksused omavad meie õiguskorras avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust. Olulisim õigusliku staatuse väljendus on õigusvõime, s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Õigusvõime kaudu on vald ja linn avalikus õiguses vaadeldav haldusekandjana- haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjana. Mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslikku õigusvõimet, siis on avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustamisega talle vajalik eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riiklikku akti. Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine kohaliku elu küsimustega. Kõik ülesanded, mis
1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine. 32. Õigussuhte subjektid Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 33. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Firma-e ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal as...
täidetava funktsiooni järgi Õigussuhe ÕS tunnused: ÕS elemendid: Inimestevaheline seos õigusnormi Subjektid alusel Subjektiivsed õigused ja jur kohustused Tekib subjektiivsete jur õiguste ja Objekt kohustuse kaudu Säilimise tagab riik Määratletud iseloomuga Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja jur kohustusi iseseisvalt teostada Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt jur vastutust toimepandud õigusrikkumise eest ÕS subjektid: ÕS sisu: Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
