õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. 4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koo
Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui põhiõigusnorm ise ega ava tegelikult ettevõtluse ainuomast olemust. Põhiõiguse kaitseala kindlaksmääramiseks ei piisa põhiseaduse sõnastuse mõistmisest kõige olulisem on vastava põhiõigusnormi funktsiooni mõistmine. Kohtupraktikas esinev üldistus, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus, sobib pigem iseloomustama üldise tegevusvabaduse varalist aspekti.
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lah
·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat t
vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi igal Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Ühesõnaga, samad õigused on välisriikide kodanikel, kes tegutsevad Eestis. Äriõiguse on suhete kogum, mis moodustub ettevõtluse käigus. Äriõiguse esemesse kuuluvad: 1. kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit 2. oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks 3. ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine 4. riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga. ( A. Kiris, 2012, 194-195) 4 Mida peaks iga inimene teadma
pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Liigid: Avalik õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused, avalik- õiguslikud sihtasutused (fondid) Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega. 7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused: 1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus majanduse tänastele ja tulevikuvajadustele jne.); 2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine);
Kõik kommentaarid