Romentism muusika tunnusjooned? Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Romantismi heliloojad Saksa romantik:Robert Schumann(18101856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Itaalia romantik:Gioacchino Rossini(17921868) Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa Aastatel 18151823 kirjutas Rossini üle 20 ooperi. 1829
S.Bach ja concerto grosso Määras osad kindlaks (k-a-k) Arendas sümfooniliselt materjali Teosed oma sisu sügavuse ja vormide täiususega ainulaadsed 18. Saj. · Soolokontsert on instrumentaalteos mis on mõeldud orkestrile ja soolopillidele. Solistidele on mõeldud virtuoossed osad (soololõigud). Soolopillina oli kasutusel viiul, kuid ka teised puhkpillid. Populaarsem helilooja oli endiselt A.Vivaldi. BACH PANI ALUSE KLAVERIKONTSERDILE KUI ZANRILE JA HÄNDEL ORELIKONTSERDILE KUI ZANRILE! · Süit (pr.k suite = järgnevus, korrapärane rida) on tsükkel erineva karakteriga tantsudest. Kõiki osi ühendab ühtne teema. Süite kirjutati kõige rohkem klahvpillidele, kuid ka teistele instrumentidele. Eriti populaarne oli klaverile kirjutaud süit. Froberger pani aluse 4-osalisele tantsusüidile. Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi:
läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt "Margrete voki ääres" "Muusikale" "Forell"
rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade. Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi algusest kuni keskpaigani. Ainestikku hakati leidma keskajast, legendidest ja erinevatest kirjanduslikest teostest. Kunst muutus emotsionaalsemaks. Romantismi aegsele kirjandusele oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades lõi
Elava ja aktiivse inimesena oli ka ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest
tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4. Millistest kunstiliikidest koosneb ooper? Näitekunst, muusika, kirjandus, lavakujundus, kujutav kunst 5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja.
Emod Emo on subkultuur, mis ühendab endas muusikat ja riietusstiili ning ühtlasi tähistab mõiste emo ka isikut, kes kuulub emokultuuri juurde. Emo on hardcore pungi alamstiil. Emo sai enda algse vormi Washingtonis 1985 aastal. Selle zanri algatajateks peetakse kahte USA bändi. Need bändid ei püsinud küll kaua koos, kui nad panid siiski aluse algsele emo zanrile. Nendeks bändideks olid Rites of spring ja Ian MacKaye-d. Neid bände hakati kutsuma Emotional Hardcoreks kuna nad olid laval üliemotsionaalsed. Emo subkultuuri üheks osaks on emo mood. Emo sterotüübiks on: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid. Enamasti mitte puhtad, segunenud pruunikates toonides värvid, retro stiilis kitsas ning kulunud logoga t-särk ja harilikust kulunumad teksapüksid.
mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise
· Kas püstitatud eesmärk täidetakse ja kui hästi? · Kas kõik küsimused saavad vastuse? · Kas teemat oleks võinud veel mõnest aspektis vaadelda, millisest? · Kuidas teos asetub senise uurimistöö konteksti? · Kas see oli vajalik? · Mida uut see annab? · Milline on teose ülesehitus, kas see on loogiline? · Kuidas autor on oma väiteid argumenteerinud? · Kas teose stiil ja keel vastab teose zanrile ja publikule? · Kas stiil ja keel on korrektne ja ladus? · Kas raamatus on vigu? · Kui mõni asi tundub kummaline, kontrollige teistest allikatest. · Milliseid allikaid ja kirjandust autor on kasutanud? · Kas midagi jäi kahe silma vahele? · Mida oleks võinud veel kasutada? · Millega põhiväidetest nõustute, millega mitte? Miks? · Kellele see raamat huvi võiks pakkuda, mis teemade uurijatele? Kirjutama asudes.
Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena".
Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga. SIRVENTEES poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega. TENSOON vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes nagu
Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert
Gustav Mahler oli Austria helilooja ja koorijuht. Oma eluajal oli ta kõige paremini tuntud kui tolle aja orkestrijuht. Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis- romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine zanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle.
Varajastel kuuekümnendatel jõudsid folk-roki esirinda ka esitajad Joan Baez ja Bob Dylan oma hea laulukirjutamise ning laulmisoskusega. The Beatlesi lugu "I´m a loser" oli suuresti mõjutatud Bob Dylani poolt. 5. Progressiivne rokk(Progressive Rock) Progressiivset rokki võib nimetada ka Kunstiliseks rokiks, sest selles katsetati erinevaid instrumente, laulu tüüpe ja vorme. 1960´ndate keskel hakkasid The Left Banke, The Beatles, The Rolling Stones ja The Beach Boys sellele zanrile teed rajama kaasates klavessiini, puhkpilli ning keelpilli, et tulemuseks oleks Barokk-rokk. Näiteks Procol Harumi loo "A Whiter Shade of Pale" sissejuhatuses on tunda Bachi inspiratsiooni. Seoses tehnika arenguga 1970´ndatel, läksid paljud bändid lahku. Hakati Progressiivset rokki unustama, püsida suutsid vaid tuntud muusikud, näiteks Pink Floyd, Genesis ja Yes. Progressiivne rokk oli punk-roki põhiline alustala. 6. Pehme rokk(Soft Rock)
· klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", " Tristan ja Isolde "). · Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel.
Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste. d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960
Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused Rüütlikirjanduses hakati tähelepanu pöörama vormilisele viimistlusele, mis pani aluse uutele riimi- ja stroofistruktuuridele ning värsimõõtudele. Tekkisid uued luulezanrid: SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus,
kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte. Kurvitsa teostes on kasutatud palju erinevaid materjale nagu näiteks, klaas, aknaraamid, puit, nõgesed ning muda. Enamus teostest antud näitusel on installatsioonid ning objektid, maale on antud näitusel vähe. Kurvitz ei ole oma teoste puhul kindlaks jäänud mitte ühelegi zanrile, pigem on tema teosed mitme zanri segu. Kurvitza taastoodetud teos ,,Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist, millest enamus on täidetud veega, osadesse on lisatud ka puulehti ning mis paiknevad laburindi kujuliselt raudkonstruktsioonide vahel. Et jätta suursugusemat muljet on autor lisanud pudelitele ka valgustuse ning on taustaks pannud mängima heli. Üheks näituse suurimaks teoseks on ,,Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa
Vesterni tegelaskujudeks on sageli cowboyd, püssikangelased, pearahakütid, asukohast sõltumatud rändajad, kes kannavad Stensoni müts, kaelarätte, kannuseid ja pullinahku. Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena. Suuremad zanrimuudatused klassikalistes filmides olid need, kus loo sisuks ei olnud enam lihtsa ja moraalse loo jutustamine. Mõnes filmis said kandvamaid rolle isegi naised. Suurimad zanrireeglite eiramised toimusid siiski Euroopas, kus loodi suur hulk alazanre.
Muusika Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale,
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust
kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid Sümfoonilists javokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi.
poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A. Hoffmann- Rikka fantaasiaga muinasjutu vestja. Lähtub teostes kahe vastandliku maailma oelmasolust. Peetakse tugevaks mõjutajaks kogu Euroopa romantismile. A.Chamisso- Saksa hilisromantik, loodusteadlasest lüürik, kes kirjutas tragilist ja melanhoolset luulet. H.C.Andersen- Muinasjutukirjanik. Ideaalise väljendusviis, õpetlikud lood, mõtlemapanevad
Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on see, et Grimmide muinasjutud sisendasid õiglust ja headust ning austust elu positiivsete väärtuste vastu. Grimmide muinasjuttude najal on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi nii euroopas kui mujal maailmas. Tuntumad lood: ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Hunt ja seitse kitsetalle", ,,Punamütsike", ,,Hans ja Grete".
,,Tormese Lazarillo elukäik" Tegemist on anonüümse jutustusega vaese nooruki Lazariollo seiklustest mitmesuguste isandate teeniustuses. See on Hispaania kirjanduse tähtteos, mis pani aluse kelmiromaani zanrile. Teos on jaotatud seitsmesse peatükki Lazarillo isandate järgi. Kokku on peatükke seitse. Lazaro isa oli mölder. Kui Lazaro ema oli Lazaro isal töö juures külas (Tormese jõel), siis ta sünnitasgi Lazaro. See tähendab, et Lazaro sündis otses mõttes jõe peal. Kaheksa aastat pärast Lazaro sündi saadeti ta isa maalt välja, sest ta oli töö juurest varastanud. Peale maalt välja saatmist hakkas ta isa sõduriks ja suri sõjas. Peale isa maalt välja saatmist, kolis ema
Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo. Requiem aeternam (igavest rahu) avalaul, annab zanrile nimetuse Dies irae (viha päev) viimsepäevakohus ja maailmalõpp (XIII keskel, katku ajal loodi) Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E.
valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis
Selleks avasin ma selle vormi disainvaates ning lisasin sealt sellele vormile diagrammi. Järgmise vormina koostasin ma Navigeerimisvormi, kuhu sisse lisasin ma kõik teised vormid ehk kui see vorm avada, siis tulevad ette kõik lisatud vormid, et oleks lihtsam vormide vahel navigeerida. Selleks, et see koostada valisin ma ,,Forms"-ide seast Navigation ning selle abil ma selle Navigatsiooni vormi koostasin. Lisaks sellele koostasin me veel igale zanrile ühe vormi, et oleks lihtne leida filme, mis vastaks kliendi huvidele. 5. Aruanded Aruannete koostamise põhjuseks on esmajoones see, et teha kokkuvõtteid andmetes. Esimeseks aruanne, mis ma koostasin näitas nimekirjas kõiki filme, millel on eestikeelsed subtiitrid. Selle aruande tegemiseks kasutasin ma eelnevalt tehtud päringut. Seega oli ainult vaja teha vastav päring aktiivseks ning vajutada vormi ikooni ja vorm saigi tehtud. Järgmine
Lüürilised pihtimused tulevad tema enda elust. Tema muusika on nüansirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell"
elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Tema loomingus ei leida ka jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi. Kui kirg satub takistusele, sünnitab see uue, vastandliku kire. Ka klassitsistlikus komöödias valitsesid kindlad normid, mida näitekirjanikud pidid järgima. Ideaalis oli komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Komöödias kui niiöelda kergemale zanrile vaatasid akadeemikud leebemalt, seal võisid vabadused olla märksa suuremad kui tragöödias. Väiksemates kõrvalekalletest hoolimata jäi komöödia tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus. Selle saavutamise vahendiks oli tegelaste tüpiseerimine: inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsustena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont. Karakterite põrkumine ja võrdlemine lubab teha üldistusi ühiskonna kõlbluse kohta.
Rüütliluule teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu
inimene" (Little Big Man, 1970). Siiski pidasid stuudiod vesternit hinge vaakuvaks zanriks, sellest tulenes ka Kevin Costneri pikk võitlus, et teha valmis film ,,Tantsib huntidega" (Dances with Wolves, 1990). Tema kannatlikkus sai aga väärilise tasu, kui linateos võitis seitse Oscarit, sh parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film ,,Brokebacki mägi" (Brokeback Mountain, 2005), mis kajatas kahe kauboi omavahelist armulugu. Ükskord Metsikus Läänes (Itaalia/USA) Võimas raudteemagnaat palkab tuimanäolise tapja Franki kõrvaldama igaühte, kes püüab takistada tema plaani ehitada Läände raudteed. Kui Frank juhtub tapma maaomanik Bretti, palkab viimase naine omakorda kättemaksuks kaks mõrtsukat Franki jälitama. Filmist endast rääkides siis siin on kindlasti Leone parim intro. 3 meest
Romantism: saab alguse 19. sajandi I poolel Lääne-Euroopas. Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
kontsertidel). Barokile kohase kõla asemel oli kuulda nüüd tüüpilist romantismiaja viiulit. Kusagile ei kadunud ka Sibeliusele karakteersed kontrastid, ehkki meetrumi järsku kiirenemist ei kohanud. Ikkagi on tegemist adagioga ju. Üldiselt valitses teises osas aga kurvad, kohati lausa traagiliselt kurvad toonid. Kolme sõnaga kokku võttes oli tegemist maiuspalaga mõtlikule kuulajale. Selline pikk ärakustumine pole aga iseloomulik Sibeliusele, veel vähem soolokontserdile kui zanrile. Sellest aitas mõista ülimalt tantsuline kolmas osa (,,Allegro non tanto"). Selles osas ei lasknud Sibelius kordagi tempot alla, kuid ka siin ei puudunud kontrastid. Valdavale tantsulisele karakterile pakkusid vürtsi järsud agressiivsed sissetulekud, mida antud interpreedid eriti õnnestunult esile tõstsid. Kolmandas osas oli hästi välja toodud ka kergesti meeldejääv, lausa kummitama jääv peateema. Selle osa üheks märksõnaks oli
Romantism: saab alguse 19. sajandi I poolel Lääne-Euroopas. Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate maitsele. Bremeni linna moosekandid, hunt ja 7 kitsetalle, tuhkatriinu, lumivalgeke, vahva rätsep, jpm. Ernst Theodor Amadeus Hoffman (1776-1822)
· Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika · Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.
Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikuzanri alal. Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega. Nendeks on näiteks ,,Eesti maastik", ,,Rannamõisa rand", Kivine rand" jt. Kunstnik on kaasa löönud ka raamatute illustreerimisel. Näiteks on ta illustreerinud E. Bornhöe ,,Ajaloolised jutustused", A
1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Homofoonia- ( < kreeka keelest), ka homofoonilisus, homofooniline mitmehäälsus, on ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. Enamus kaasaegsest muusikast on homofooniline. Sümfooniline poeem- sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit
1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Homofoonia- ( < kreeka keelest), ka homofoonilisus, homofooniline mitmehäälsus, on ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. Enamus kaasaegsest muusikast on homofooniline. Sümfooniline poeem- sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit
Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat "Utoopia"
Doonaul", ,,Kunstniku elu", ,,Lood Viini metsades", ,,Vein, naised ja laul", ,,Uus-Viin", ,,Viini veri" kõik need kujutavad endast poeetilise tantsumuusika tippe. Straussi valss meenutab sümfoonilist miniatuuri. Oma olemuselt on see nagu muusikaiva, millest on autori tahtel kasvanud mitte sümfooniline suurteos, vaid kõigest tants, ent sama selles tantsus olemas kõik sümfoonilise arengu kõik elemendid, peale selle ühendas Strauss tantsu sümfoniseerimise sellele zanrile omase romantikaga. Tema valsid peegeldavad sügavalt poeetilist maailmanägemist. Neis võib tunnetada romantikul nii iseloomulikku inimese ühtesulamist loodusega. Straussi valssides valitseb küll ülev meeleolu, kuid samas puudub neis igasugune ülespuhtus, nad mõjuvad lihtsate ja südamlikena. Raske oleks nimetada parimat eespool loetuist. Üks kõige populaarsemaid on kahtlemata ,,Ilusal sinisel Doonaul". Strauss võttis oma Doonau-valsi kirjutamisel aluseks
iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 1.1. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- 4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
Eugene Delacoix Theodore Gericault Vabadus viib rahva barrikaaridele. 1830 Maduse'i parv. 1819 ROMANTISM MUUSIKAS Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati
Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt
armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt
Tema tuntuim teos on ,,Anabasis", mis kirjeldab Pärsia teenistuses olnud Kreeka palgasõdurite matka koju. · Polybias elas algul Makedoonias, hiljem Roomas. 40-köiteline ,,Ajalugu", mis kujutab kogu Vahemere ümbruskonna riike kuni Puunia sõdade lõpuni. Teos õigustab roomlaste tegevust. · Phetarhos kirjutas üle 200 teose, kuulsaim on ,,Paralleelsed elulood". Pani aluse biograafia zanrile. Peateoses võrdleb Kreeka ja Rooma elu erinevaid valdkondi (nt. võrdles Rooma teadlast Kreeka teadlasega jne). Sport. Sporditegemine sai alguse Vanast-Kreekast. Olid jumalatele pühendatud sportmängud, mida peeti 2-4 aasta tagant. 1. Apolloni auks peetud Teelose mängud põhiala oli kettaheide. 2. Poseidoni auks peetud Ismuse mängud Korintose-Ismuse maakitsusel suur rõhk oli merega seotud aladel, kuid oli ka kaarikute võidusõit. 3
reetjad). "Suveöö unenägu" William Shakespeare 12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab "Suveöö unenäos"? Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse "Metamorfoosidest" laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub farsiks, sellega näib Shakespeare muuhulgas kahtluse alla seadvat reeglit, mille kohaselt tragöödia peab alati kurvalt lõppema ja komöödia hästi - miks ei oleks Romeo ja Julia lugu võinud lõppeda samuti kui Suveöö unenägu
Jambiline trimeeter on levinuim värsimõõt draamades. Loomingus torkab silma individuaalsus, teemad on mitmekesised nagu luuletajate päritolugi. Luuletajad on seotud erinevate paikadega. Tol ajal toimus poliitilises elus ümberkihistumine (uusrikkad). Aristroktaatia kaotas võimu, türannid tõusid esile. Seetõttu väljendasid mõned poeedid poliitilisi teemasid, ent mõned ka distantseerusid sellest. Autorid jäid üldiselt oma zanrile truuks, autorite jaotus zanrite kaupa: 1) Eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theogonis) 2) Monoodiline lüürika (soololüürika, ka meelika) (Alkaios, Sappho, Anakreon) 3) Koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta.
annaabi.ee 
