Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus (0)

Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus
Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus , jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus . Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi žanri: kangelaseepos , rüütliromaan ja armastusluule .
Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos „ Rolandi laul“ põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud.
Sakslaste „Nibelungide laul“ ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süžee langeb osaliselt kokku skandinaavlaste „Vanema Edda“ laulude sündmustikuga.
Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrg- keskaegsete ettekujutuste järgi. Romaanid ise olid algselt luulevormis. Nende keskne kangelane – Britt Kuningas Artur – oli tõenäoliselt Suure rahvasterändamise perioodil tegutsenud valitseja. Rüütliromaanide tegelasena polnud tal aga oma prototüübiga mitte midagi ühist peale nime. Arturit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased – kaksteist ümarlauarüütlit.
Keskaegne armastusluule väljendas vahest kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks, mujal olid käibel teised terminid.
Trubaduuride looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Mõlemas žanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus . Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt.
Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi - ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luuležanre:

• SEKSTIIN – kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele žanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus.
  
• KANTSOON – kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga.
  
• SIRVENTEES – poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega.
  
• TENSOON – vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhtes, kaasa arvatus ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib.
  
• ITK – leinalaul , pühendatud austatud surnule.
  
• ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teisest lahkuda.
  
• SEREENA – õhtulaul, milles on välja kujunenud serenaad.
  
• PASTORAAL – karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema.
  
• ROMANSS – käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam.
  

Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused – kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused.
Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik ) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper „Tannhäuser“.