mõõde (m) kalkulaatori valemitele (kg) (mm) järgi (kg) Armatuur 10 42 25,914 R2x7,85x48x0,0 (25,914- 01= 25,89)/25,914x =3,14x5x5x7,85x x100%=0,09% 42x0,001=25,89 Lattraud 30*5 40 47,2 5x0,03x7,85x40= (47,2-47,1)/47,2x =47,1 x100%=0,21% Nelikant 14 40 61,6 14x0,014x7,85x4 (61,6- 0= 61,54)/61,6x
Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 7. AgNO3 laguneb kuumutamisel kolmeks saaduseks: Ag, NO2 ja O2. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand. Arvuta, milline on reaktsiooni saagise protsent, kui 114 g AgNO3 lagunemisel tekkis 68,2 g hõbedat? 2AgNO3 t0 2AG + 2NO2 + O2 saagis=(68,2x100)/114=59,8%
Koguvara käibesagedus 1421160/308474 = 4,6 1729616/213214 = 8,1 41794/308474x100% = 45037/213214x100% = Omakapitali osatähtsus 13,4% 21,1% 266680/308474x100% = 168177/213214x100% Võõrkapitali osatähtsus 86,5% =78,9% Kohustuste ja omakapitali suhe 266680/41794 =6,4 168177/45037 = 3,7 1460/1421160 x100%= 3243/1729616 x100%= Tegevusmarginaal 0,1% 0,19% Tasuvusmarginaal sama mis eelmine sama mis eelmine 1460/308474 x100% Vara tasuvus =0,5% 3243/213214 x100%=1,5% Vara rentaablus sama mis eelmine sama mis eelmine 1460/41794 x 100% Omakapitali tasuvus =3,5% 3243/45037 x100%= 7,2%
väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 74,03 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 74,79g Katse 2 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,86g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 71,63 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 72,43g Arvutused (W 3 - W 2) x100% Toorrasva sisaldust X arvutatakse valemiga: X = , kus W1 W1-uuritava proovi mass, g W2-tühja kaalutopsi mass, g W3-topsi mass koos toorrasvaga, g (74,79 - 74,03) X1 = = 27,05% 2,81 (72,43 - 71,63) X2= = 27,97% 2,86 27,05 + 27,97 Xkesk = = 27,51% 2
6. 0,819 15 27,15 1,81 3,28 9,86 -0,04 ; -0,09 i=1÷6 6. Arvutage keskmine gk väärtus ja keskmine absoluutne viga k. 4²l g= T² g k = 9,77 m/s² k = 0,1 m/s² 5.Järeldus. Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti ja süstemaatilist viga. k = × 100 = (0,1/9,77)x100% =1 gk Kui 1 , siis töö kvaliteet on hea. Süstemaatiline viga on väike.
30ml Töökäik: Valasin resoolvaigu kolbi ja kallasin peale etanooli ja benseeni segu. Toatemperatuuril jahtunud vaiku kasutasime paberi immutamiseks. Eelnevalt määrasime kuivjäägi, milleks oli 64,3% ja murdumisnäitaja, milleks oli 1,452. 3.Immutataud paberi valmistamine resoolvaigu baasil Töövahendid: Immutusvann,klaaspulgad,kuivatuskapp Kasutatavad materjalid : Resoolvaik[50% 25g,paber(filterpaber)25g] Töö käik : Lõikasin paberist katsekehad mõõdus 20 x100 mm, kaalusin need, ühe lehe kaal oli 0,25 g ja 10 lehe kaal oli 2,50 g. Seejärel immutasin need lakiga. Järgmisena panin puitplaadile esimeseks leheks immutamata paberi ja seejärel 8 immutatud lehte.Nnende peale panin veel ühe immutamata lehe ja kõige peale puitplaadi. Peale immutamist hoidsin katsekeha 90 minutit tõmbekapis ja seejärel 110 kraadi juures kuivatuskapis. Välja võttes lasin katsekehal natuke aega seista ning kaalusin uuesti. Uueks
X= 5x122,12/92,14 = 6,62 g Saagis teoreetilisest: 6,62 g 100% 2,12 g y% Y= 2,12x100%/6,62 = 32% Oodatav saagis kirjanduse alusel: 6,62 100% Z 80% Z= 80%x6,62/100% = 5,3 g Saagis literatuursest: 5,3 g 100% 2,12g w% W= 2,12x100%/5,3 = 40% Etüülbensoaat Sünteesitud etüülbensoaadi mass m=6,79 g. Teoreetilise saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: 12g 122,12g/mol X g 150,17g/mol X= 12x150,17/122,12 = 14,76 g Saagis teoreetilisest: 6,79 x100/14,76=46% Oodatav saagis kirjanduse alusel: 14,76 x70/100=10,32 Minu saagis literatuursest: M=6,79 x100/10,32=66% 2.4. Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) Bensoehapet sain liiga vähe, mistõttu etüülbensoaadi sünteesiks sain puudujääva osa (ligi 10 grammi) õppejõult. 10 Mõlemaid etappe tehes jätsin ained keema ja seisma kaheks nädalaks, mis võis vähendada
lim =1 lim =0 n x n n n · Eksponentfunktsioon astme 10 logaritmilise suurenemisega: Eksponentfunktsioonis kehtib astme 10 logaritmilisel suurendamisel funktsiooni ja tema tuletise vahel järgmine seos: x10 x100 x1000 x1000000 n y x10000 x100000 ... x10 10x 9 100x99 1000x 999 10000x9999 100000x 99999 1000000x 999999
HP- punane altituud, HM- must altituud. Lõpuks leian mullatööde nullpunktide asendid pikettide suhtes. Mullatööde nullpunktis projektjoon lõikub olemasoleva maapinnaga (joonis 1.1). Selleks et leida projektjoone lõikepunkti maapinnaga, tuleb arvutada tema kaugus (x) eelmisest ja (y) järgmisest piketist. Näiteks pikiprofiili üks nullpunktidest on pikettide 1 ja 2 0 , 3 3 2 x 10 0 0,096 x100 vahel. x= = 77,57 m; y= = 22,42 m. 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 Ristprofiilide koostamine: Ülesandes on kaks ristprofiili- pk 4 ja pk 5+62 kohal (joonis 1.2 ja 1.3). Ristprofiilil on mõõtkava nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas 1:200. Ristprofiili joonestamist alustan vahekauguste kandmisest. Näiteks pk 4 juures on mõõdetud vasakule 12 m ja 8m ning paremale 5m ja 10m
Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa
annavad kokku joone üldpikkuse ehk 4,1cm. Ülesande lahendamiseks võtan profiili horisontaalmõõtkavaks 1: 5000 ja vertikaalmõõtkavaks 1:250. Teisendan horisontaalpikkused mõõtkavva 1:5000 ja kannan need joonisele 3.1. Nende leidmiseks teen ristkorrutised. 1cm- 50m X cm- 80m 1 x80 X= = 1,6cm 50 X cm- 40m 1 x 40 X= = 0,8cm 50 X cm- 600m 1 x600 X= = 12cm 50 X cm- 100m 1 x100 X= = 2 cm 50 Profiili esimese punkti kohale tõmban vertikaalse sirge, millele kannan pikiprofiili vertikaalmõõtkavas 1cm pikkused lõigud ning lisan väärtused. Kogu joone AB pikiprofiil on joonisel 3.1.
Luksmeetril on 3 1/2 numbrikohaline LCD ekraan koos tühjeneva patarei ning ülepiirkonna näiduga. Joonis 1. Luksmeeter Velleman DVM1300 Luksmeeter koosneb fotoandurist ja näidikust, mis on omavahel ühendatud. Näidikul on viie positsiooniline funktsionaallüliti, millelt saab valida vastavale mõõtmisele sobiva skaala. 2) Tehnilised andmed · Mõõtepiirkonnad: 200, 2000, 20000 (20000 luksi lugem x10) ja 50000 luksi (50000 luksi lugem x100) · Täpsus: <10000 luksi ±5% lugemist + 10 >10000 luksi ±10% lugemist +10 · Korduvus ±2% · Temperatuuri omadused ±0,1%/ºC · Fotoandur: üks silikoon fotodiood koos filtriga · Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis, nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem
Näiteks: DC12 ( külmvaltsitud leht külmvormimiseks) g) T-pakketeras: järgneva tähisega H ühekordselt vähendatud toodete korral ning Rockwelli (HR 30T m) kõvadusarvuga või ilma järgnevatähiseta kahekordselt vähendatud toodete korral järgneva numbriga, mis näitab nominaalset voolavuspiiri N/mm2. Näiteks: TH52 ( HR 30Tm=52), T660 ( Re= 660 N/mm2) h) M- elektrotehnilised terased: järgnevate numbrite ja tähistega, mis iseloomustavad 1)erikadusid W/kg x100 induktsioonil 50 Hz, 2)Nominaalset paksust x100, 3)Terase liiki (A- mitteorjenteeritud, B mitteorienteeritud pooltöödeldud jne.) Näiteks: M400-50A (erikaod 4W/kg, paksus 0,5mm, mitteorienteeritud). Keemilise koostise järgi markeeritatavate (II grupp) teraste põhilised margitähiste sümbolid on: · Mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn- sisaldusega <1% 1) Täht C. C-sisaldus x 100 näitav number. Näiteks: C35 (35- C% x 100)
Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid
Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik -N= Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10% lahuse valmistamiseks? Andmed:m(aine)=m(lahus)*pm/100% m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine) m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=? Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola? Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=? pm=m(aine)/m(lahus)x100%=11,8=12% m(lahus)=m(aine)+m(lahusti) Kui suur on 32g kloori V? Andmed: m(Cl2)=32g; V(Cl2)=? n=m/M V=n x Vm Vm=22,4dm3/mol M(Cl2)=35,5x2=71g/mol; n(Cl2)=0,45mol V(Cl2)=10dm3 Kui suur on 2,8dm3 vesiniku mass? Andmed: V(H2)=2,8dm3; m(H2)=?; n=V/Vm m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 4,8dm3 hapniku reageerimisel Al? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=4,8dm3; n(Al2O3)=? m(Al2O3)=? n=V/Vm; 4Al+3O2->2Al2O3 n(O2)=2mol; n(Al2O3)=2/3n(O2)=2molx2/3= 4/3mol; m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 80 dm3 hapmiku reageerimisel Ca
Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y).
legeeriva elemendi sisaldus on 5%) Täht X Mittelegeerterased (Mn sisaldusega < 1%) Täht C, mis ühtlasi näitab ka süsiniku (C) 100x sisaldust, nt C35 35 C%x100 · Mittelegeerterased (Mn sisaldusega 1%) Nt 28Mn6 28 C%x100,Mn 1,5% Ehitusteraseid (täht S margi ees, millele järgneb voolavuspiir N/mm2 ), Masinaehitusteraseid (E) Surveotstarbelised terased (P)
On valmis kohe tööle asuma 8 Töötud jagunevad vastavalt töötuks jäämise põhjustele: töölt vallandatud(ettevõtte sulgemise, koondamise, töötaja vallandamine) töölt vabatahtlikult lahkunud esmakordselt registreerunud taasregistreerunud 9 Tööpuuduse määr väljendab %-lt töötute arvu tööjõus Tööpuuduse määr = registreeritud töötud x100 tööjõud 10 Töötuna registreerimine 16- vanadusiga viimase 12 kuu jooksul 6 kuud töötanud või hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega ei tohi olla deklareeritud tulu peab olema võimeline töötama 11 Vormistada THA-s avaldus. pass haridust ja kvalifikatsiooni tõendav dokument tööraamat dokument, mis tõendab, et kasvatas lapsinvaliidi või alla 8
erineb ametlikust valuuta vahetuskursist; tänu riigis tegutsevatele välisfirmadele (mitteresidendid) on arengumaade SKP reeglina suurem kui RKP, mis võib tekitada näilise, statistilise majandusbuumi illusiooni; RKP ja SKP ei arvesta adekvaatselt toodete kvaliteedi muutumist kui seda ei kajasta kaupade turuhindade otsene muutumine; reaalne SKPSKP deflaator Nominaalne SKP = 100 nominaalne SKP Reaalne SKP = SKP deflaator x100 nominaalne SKP SKP deflaator = reaalne SKP x100 Nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades koguprodukt. Reaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP. Püsivhind on kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades Püsivhind on kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind
63. Mida kujutab endast juhtprogrammi graafiline interaktiivne programmeerimine? 64. Mida kujutab endast juhtprogrammi CAD/CAM programmeerimine? Arvjuhtimisprogramm Koosneb: · Lausetest · Programmi algust tähistavatest sümbolitest · Programmi lõppu tähistavatest sümbolitest NC - programm N20 G90 G71 Programmi algus N30 G40 G80 N40 T130 M03 N50 S180 M06 N60 G53 X5 Y5 N70 G1 Z-10 F2500 Programmi töötlused N80 G1 X0 Y0 F3500 N90 X100 ......... N140 G0 Z50 Programmi lõpp N150 M05 N150 M02 Programmi lause Juhtprogrammi lause koostis on reglementeeritud DIN-normidega. Tänapäeval juhtprogrammi koostamisel on kasutusele võetud spetsiaalne keel- CLDATA. Lause struktuur ja sõnade järjekord Lause Ette- Koordi Inter- Ette- Spindli- Lõikeriist Abi- numbe valmistavad - poleerimis- nihe pöörlemi a number funkt
klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide
+(12,62 x245x10-8 )/(2,62 x9465x10-8)=1048,7 kNm Tingsaledus LT= Wy fy/ Mcr=3220x235/(1048,7x103)=0,85 =>LT1 Tabelist LT=0,76 Mb,Rd= LT Wpl,y fy/ m0=0,76x3220x235/1,1=522,8 kNm Tagavaru kasuks valime kLT =1,0 NSd/Nb,z,Rd+ (kLT My,Sd)/Mb,Rd=(117/912)+(184,9/522,8)=0,48<1 Ruumiline stabiilsus on tagatud. 20 7.Sõrestiku sõlmede arvutus 1. Toesõlm Arvutuseelduste kontroll Ülekate (34 /99)x100% = 34,3% b1/b0 = 80/120 = 0,67 > 0.25 b2/b0 = 100/120 = 0.83 > 0.25 b2/t2 = 100/5 = 20 < 1.1(210000/235)0.5 = 32,9 h2/t2 = 150/5 = 30 < 1.1(210000/235)0.5 = 32,9 b1/t1 = h1/t1 = 80/5 = 16 < 35 0.5 < h0/b0 = 1.83 < 2.0 0.5 < h1/b1 = 1.5 < 2.0 0.5 < h2/b2=1.0 < 2.0 b0/t0 = 120/10= 12 < 40 h0/t0 = 220/10 = 22 < 40 b1/b2=80/100 = 0.8 > 0.75 Kuna kõik EPN-ENV 3.1.1 tabeli K.3 nõuded on täidetud, siis tuleb kontrollida ainult tabelis K.4 näidatud purunemisviise
Liimiga segatud puiduosakeste niiskus sise- ja väliskihtidele arvutada eraldi järgmise valemiga wl k + p ( 100 - k ) ws = 100 % k ( 100 + p ) wl - laastu niiskus, % k liimi kontsentratsioon p liimi kulunorm, % 3 x 60 + 9,4(100 - 60) 3 x53 + 9,4(100 - 53) ws = x100 = 8,4% wv = x100 = 10,3% 60(100 + 9,4) 53(100 + 9,4) Formeerimismasinas moodustatava laastuvaiba ( paketi ) keskmine niiskus avaldub valemiga wk = wväl iväl + ws i s = 8,4x0,35+10,3x0,65=9,6% wväl ; ws - välis- ja sisekihtide niiskus, % iväl ; i s - välis- ja sisekihtide osakaal. Erinevate kihtide osakaalud leitakse materjalibilansi järgi.
Kõige väiksem aastal 1999 (-0,11 %). Kõige suurem kulude osakaal müügitulust on olnud aastal 1999 (97,82 %) ja kõige väiksem aastal 2006 (93,76 %). 11 Ettevõtte ROA ja ROE. Finantsseisundi hindamise kriteeriumid D/A, D/E, A/E Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemite abil: ROE=(puhaskasum/omakapital)x100 ROA=(puhaskasum/varad)x100 Võlakordaja (D/A)=kohustused/varad Kapitali alluvus (D/E)=kohustused/omakapital Omakapitali kordaja (A/E)=varad/omakapital 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 ROE % -3,45 1,05 4,84 -11,41 17,98 23,24 17,29 10,07 17,59 15,04 11,77 22,72 9,57 ROA % -1,84 0,49 2,08 -4,49 8,93 12,64 9,21 5,30 9,44 8,09 6,15 12,05 4,85
I grupi terastest markeeritakse voolavuspiiri järgi ehitusteraseid (täht S margi ees, millele järgneb voolavuspiir N/mm2, nt. S335J0), masinaehitusteraseid (täht E) jt., tugevuspiiri järgi relsiteraseid (täht R margi ees, millele järgneb tugevuspiir Rm N/mm2) jt. II grupi teraste põhilised margitähiste sümbolid on: - mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn-sisaldusega < 1%; 1) täht C, 2) C-sisaldus x 100 nt. C35 (35 - C%x100) - mittelegeerterased Mn-sisaldusega ≥ 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%); 1) C-sisaldus x 100, 2) legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses, 3) legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja. nt 28Mn6 (28 - C%x100, Mn 1,5%) - legeerterased (v.a. kiirlõiketerased), milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on ≥ 5%; 1) täht X
Vahetuskurss: 1,4890 0,0001 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,0001/1,4890 ≈ $0,0000667 Nende näidete puhul tundub ühe pipsi väärtus olevat väga väike, kuid siin tuleb mängu mõiste lot. Lot on valuutaturgudel kasutatav standarne tehingumaht või –suurus. Ühe loti suurus on 100 000 ühikut. Kui kasutada standardseid lotte, siis ühe pipsi väärtus muutub märgatavalt: USD/JPY puhul, kui vahetuskurss on 112,85, on pipsi väärtus järgmine: (0,01/112,85)x100 000 = $8,86 USD/CAD korral: (0,0001/1,4890)x100 000 = $6,67 EUR/USD puhul kui kurss on 1,3250: (0,0001/1,3250)x100 000 = €7,55 ja et dollarites saada, siis peab korrutama vahetuskursiga: 7,55x1,3250 ≈ $10 Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk 1,3127 ja tehingu mahuks on 1 lot (100 000 ühikut)
> Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal.
väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Piimajõudlusnäitajate arvutamine Piimajõudlusnäitajaid võib arvutada kuu, 100 päeva, 305-päeva laktatsiooni, tegeliku laktatsiooni, kontrollaasta või eluaja kohta. Toodangu arvutamisel kasutatakse interpolatsioonimeetodit. Valem ja arvutuskäik võta konspektist! rasv, %=(Rasv, kg:Piim, kg)x100 I0 laktatsiooniperioodi alguspäeva ja esimese kontrollpäeva vaheline intervall päevades In- päevade arv viimasele kontrollpäevale järgnevast päevast kinnijätmiseni, karjast väljaminekuni või arvestusperioodi (100 päeva, 305 päeva) lõpuni. I1, I2, I3 jne. Kontrollpäevade vaheline intervall päevades ehk kontrollperioodi pikkus s.o. päevade arv kontroll-lüpsi päevale järgnevast päevast kuni järgmise kl-lüpsi päevani (k.a.) P1, P2, P3, ühe kontrollpäeva piimakogused, kg
Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Piimajõudlusnäitajate arvutamine Piimajõudlusnäitajaid võib arvutada kuu, 100 päeva, 305-päeva laktatsiooni, tegeliku laktatsiooni, kontrollaasta või eluaja kohta. Toodangu arvutamisel kasutatakse interpolatsioonimeetodit. Valem ja arvutuskäik võta konspektist! rasv, %=(Rasv, kg:Piim, kg)x100 I0 laktatsiooniperioodi alguspäeva ja esimese kontrollpäeva vaheline intervall päevades In- päevade arv viimasele kontrollpäevale järgnevast päevast kinnijätmiseni, karjast väljaminekuni või arvestusperioodi (100 päeva, 305 päeva) lõpuni. I1, I2, I3 jne. Kontrollpäevade vaheline intervall päevades ehk kontrollperioodi pikkus s.o. päevade arv kontroll-lüpsi päevale järgnevast päevast kuni järgmise kl-lüpsi päevani (k.a.)
igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest,
7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel? Mikroskoobi suurendus näitab, kui palju suuremana me mikroorganismi näeme. Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist. 8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel. 9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks? Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral. Immersioonsüsteemi objektiividel saaks läätse suure kumeruse tõttu kasutada mikroskopeerimisel ainult keskosa, sest küljed annavad moonutatud kujutise. Selle vältimiseks kasutatakse mikroskopeerimisel immersioonõli, sukeldades objektiivi läätse õlitilka. Nii satub valgusallikast tulev valguskiirte kimp läbi kondesori peaaegu täielikult objektiivi. 10. Kui suur on mikroskoobi üldine suurendus, kui objektiivi läätse
koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Madal- ja kesklegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus alla 5%) korral: Legeeriv element Kordaja Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100 B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) Kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus 5%): näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) Malmide margitähistus Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), GJS keragrafiitmalm, GJM (GJMB, GJMW) tempermalm. Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm(hallmalmid, näit. GJL-200) või
y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.
• Markeerimise alus: Rₑ – ehitusterased S355J0 – surveotstarbelised terased P265B – konstruktsiooniterased E295 – konstruktsiooniterased E295 L0 – magistraaltoruterased L360QB – sarrusterased B500N • Markeerimise alus: Rm – relsiterased RO880Mn – pingebetoonterased Y1770C • Koostise järgi – C (mittelegeerterased v a automaaditeras) C35E G-C35E (valuteras) 35 – C%x100 (E – etteantud S etteantud S-sisaldus) sisaldus) – C, leg. el. (madal- ja kesklegeerterased,leg. el. ≤5%, mittelegeerterased Mn ≥1%, mittelegeerautomaaditerased) 28Mn6 G-28Mn6 –C,leg.er l (kõrglegeerterased, leg. el. >5%) X5CrNi18-10 – Leg. el. (kiirlõiketerased) HS 12-9-1-8 W-Mo-V-Co 5.Malmid Malmide liigitus: süsiniku oleku, grafiidi-osakeste kuju ja metalse põhimassi järgi.
Piimajõudlusnäitajate arvutamine Piimajõudlusnäitajaid võib arvutada kuu, 100 päeva, 305-päeva laktatsiooni, tegeliku laktatsiooni, kontrollaasta või eluaja kohta. Toodangu arvutamisel kasutatakse interpolatsioonimeetodit. (P1 + P2 ) (P2 + P3 ) Piim, kg = I 0 P1 + I1 × + I 2 × + .......+ I n Pn 2 2 Rasv, %=(Rasv, kg:Piim, kg)x100 I0 laktatsiooniperioodi alguspäeva ja esimese kontrollpäeva vaheline intervall päevades In- päevade arv viimasele kontrollpäevale järgnevast päevast kinnijätmiseni, karjast väljaminekuni või arvestusperioodi (100 päeva, 305 päeva) lõpuni. I1, I2, I3 jne. Kontrollpäevade vaheline intervall päevades ehk kontrollperioodi pikkus s.o. päevade arv kontroll-lüpsi päevale järgnevast päevast kuni järgmise kontroll-lüpsi päevani (k.a.)
Ainult paar puhtaverelist erandit on. Spordi ja kiirus hobustel ongi formaadi index 98-103. Veohobused,sammuhobused on 104-108. Kui index on 100 siis on ruut. Kui alla saja siis kerepõik on mõni cm väiksem, tema turjakõrgusest.(hobune lühhem kui tema kõrgus) ntx. araabia täisvereline 98, inglise täisvereline 100, kõik teised hobused on 104-108. NB! Mitte kõik indexid ei oma nii suurt tähtsust. · Kõrgejalgsuse index tk-rinnasügavus x100/turjakõrgusegaa · Massiivsuse index rinnaümbermõõt x100/turjakõrgus · Tüseduse index rü x 100/kppk · Sügavuse index rinnasügavus x 100/tk · Luustiku index kü x 100/tk · Rinna index rinna laius x 100/rinna sügavusega · Kompaktsuse index kehamass(kg) / tk(cm)-100 · Kämbla koormuse index kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) Kergemad Rü korda 2,7 = siis saab massi kg
Arvutusliku ja vajaliku latisööturite arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3,7 Kt = ZQ [ 100% = [ 100% = 50% 2 Jaoskonna koormusteguri leian valemiga: ]K L-P Z 2,?@ Ktj = ]K x 100% = x100 = 29,3% L-P ZQ @ 48 4.2 Seadmete koondtabel ja koormusgraafik Tabel 4 Seadmete koondtabel Seade Nimetus Ti, min/tk Fef, h Apr,tk Pa, Pv, Kt, Hind € tk tk % km-ta
o. 0,57 x 1325 ) Andres Laar 2008 2007 OHUTUSVARU Ohutusvaru (kindlustusmarginaal) näitab, kui palju võib langeda ettevõtte käive, enne kui ettevõtte jõuab kahjumisse. Ohutusvaru määr = (käive BEP) / käive * 100 Leiame ohutusvaru määra, kasutades eelmises näites toodud andmeid: Ohutusvaru määr = 1800-1325/ 1800 x100 = 26,4%. Seega võib ettevõtte käive langeda kuni 26,4%, enne kui kasumi asemel hakatakse kahjumit tootma. Andres Laar 2008 2007 RAHAVOO EELARVE (Cash Flow) Käibe kate EBITDA +- käibe kapitali muutus = põ hite g e vus e rahakäive - lae nude kus tutamine - lae nupro ts e ndid - divide ndid - maks ud + uue d lae nud
67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi. Tarbija hinnaindeksit arvutatakse järgmise võrrandi abil: CPI= (p1q0 / 0q0)x100%, kus p1 - vaadeldava perioodi hind p0 - baasperioodi hind q0 - hüvise q0 osakaal baasperioodi ostukorvis - Tarbija hinnaindeks - Elektrihinna indeks - Tootjahinna indeks - Ekspordi - impordihinna indeksid 68. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate muudatuste põhjused. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
Kalibreerimiseks kasutatakse vähemalt kolme standardlahust ja 0-proovi (100ml kolbi viiakse 0,5ml lämmastikhapet ja täidetakse kolb märgini). Kasutasin 0,1; 0,2 ja 0,5 mg/l mis on valmistatud lähtestandardlahusest 1000 mg/l. Kuivaine sisalduse määramine Bioloogilist materjali kaaluda kaalutopsidesse 1-1,5 g Kuivatada kuivatusahjus 105ºC juures 7h konstantse kaaluni. Arvutatakse: märgkaal - kuivkaal 100 - x100 = kuivaine% märgkaal 29 5.5 Elementide mõõteparameetrid 5.5.1 Vask (Cu) Põhilahus 1 mg/ml firma "Fluka" Instrumentaal tingimused Lainepikkus 324,8 nm Lambivool 4 mA Leek Pilu 0,5nm Leegi tüüp õhk-atsetüleen Tundlikkus 0,041 mg/l Signaal 3,7 mg/l annab 0,4 A Optimaalne tööpiirkond 0,02-10 mg/L Avastamispiir (LoD) 0,005 mg/L Määramispiir (LoQ) 0,011 mg/L
absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tx küllastatud veeauru rõhk samal temperatuuril x100 = % Tegelik veeauru sisaldus temperatuuril tx Maksimaalne veeauru sisaldus samal temperatuuril x100 = % Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temperatuuril ja rõhul. Kondensaadi koguse (hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1)
Vaimne vanus oligi Binet intelligentsuse mõõdupuuks. Peagi selgus, et see siiski ei sobi kõige paremini ja ei iseloomusta päris täpselt laste intelligentsuse taset. N. Kui laps on maha jäänud 30 kuud(2,5 aastat), siis 5-a lapse puhul on see pool kronoloogilisest vanusest, 12,5 a lapse puhul ainult üks viiendik. W.STERN pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. IQ= Vaimne vanus X100 Kronoloogiline vanus Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga.
päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega. 2) Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites. Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient e= (E sees / E väljas) x100 (%) E sees valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast) E väljas valgustihedus samal ajal väljas Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes. 2) Kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest. Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad teravad varjud ja kontrastid. See väsitab silmi ja suurendab töövigastuse ohtu.
Igaüks teab oma võimeid, kuid palju huvipakkuvam sellest näib olevat enda võrdlus teistega. Ikka pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast. ( http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html ) ja (http://www.indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval.
Arusaadavuse huvides ja muutuste dünaamika jälgimiseks võiks eelistada mitme eelneva aasta analüüsitehnikat.(Nukka, 2018, lk 11) Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab tulude ja kulude kasvu või vähenemist ning milline kulukirje on kasumit oluliselt mõjutanud. ja selle arvutamise valem on: Analüüsitava perioodi näitaja−baasperioodi näitaja Suhtarv = x100 (3) Baasperioodi näitaja Asjakohase analüüsi saamiseks tuleb baasaastat hoolikalt valida. Kui on mitme aastaga periood, saab koostada selle alusel trendianalüüsi ning jälgida trende pikema perioodi vältel. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsiks ehk struktuurianalüüsiks nimetatakse üksikute näitajate osakaalu arvutamist kogusummast
Tuginedes eeltoodud informatsioonile, leidke: a) ettevõtte omakapitali hind ning kapitali allikate osakaalud b) ettevõtte kapitali hind c) kui palju on ettevõte maksimaalselt investeerima äriprojekti, mis toob järgmise 12 aasta jooksul sisse igal aastal 65 000 eurot. Kui Te ei suutnud leida kapitali hinda, võite arvestada 10%-ga. Lahendus: a) ke= 4% + 1.5*8% = 16% kd = 8% (tootlus on juba algandmetes antud) E = 500 000x2,0x8 = 8 milj D = 600 000x80%x100 = 4.8 milj 37 Ehk D+E = 12.8 milj Seega We = 8/12.8 = 62.5% ja Wd = 1-62.5% = 37.5% b) WACC = 37.5%x8% + 62.5%x16% = 13% Ettevõtte kapitali hinnaks, ehk varadelt nõudavaks tulumääraks kujuneb 13% c) Maksimaalne investeering oleks leitud kapitali hinna juures projektist oodatavate rahavoogude hetkeväärtus. Sisuliselt vastab all leitud investeeringu suurus olukorrale, kus
· Märtsis: (27x4,18):100=1,1 kg · Aprillis: (21x4,19):100=0,9 kg · Mais: (21x3,63):100=0,8 kg · Keskmine päevane rasvat. ajavahemikus 11.03...15.04: (1,1+0,9):2=1,0 kg · Keskmine päevane rasvat. ajavahemikus 16.04...12.05: (0,9+0,8):2=0,8 kg Aprillikuu RASVATOODANG on (1,0x15)+(0,8x15)=27 kg · Keskmine RASVASISALDUS aprillis saadakse: · (aprillikuu rasvatoodang : aprillikuu piimatoodang)x100 · (27:675) x 100 = 4,0% · Täpselt sama süsteemi järgi arvutatakse ka piima VALGUTOODANG JA VALGUSISALDUS ! · TOODANGU ARVUTAMISEL TULEB SILMAS PIDADA JÄRGMISI MOMENTE: · 1. Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva toodangu arvestamisel arvesse ei võeta. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase kontroll- lüpsipäeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut.
laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis Ti, V, Zr tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- Ce, N, P, S 100 vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) 1.2.8. Metallide markeerimine c) kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi Eri riikides on metallide margitähistus erinev, sisaldus 5%) markeerimissüsteem on määratletud vastava riigi- - täht X, sisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksa- - C-sisaldus x 100 näitav arv, maal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on - legeerivate elementide keemilised sümbolid
euro euro 132- 128-Muu 132- Õlikultuurid, teravili - 129-Kaunvili - Õlikultuurid - energiakultuu 120-Nisu - 122-Rukis - k_muuk k_muuk k_muuk r - k_muuk v_muuk v_muuk X96 X97 X98 X99 X100 X101 0 2 100 403 700 0 9 442 0 0 0 132 600 0 11 366 1 025 0 0 0 0 0 0 0 0 441 900 0 16 256 0 0 0 187 500 0 14 0
annaabi.ee 
