Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate
p = - S1- 2 1- 2 S f p =- S1- 2 1- 2 S kus S on joone pikkus. Kontrolliks: p = - f ja p = - f . 8. Koordinaatide arvutamine (cm täpsusega): järg min e = eel min e + parandatud järg min e = eel min e + parandatud 36. Maa-ala plaani koostamine Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(1010 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsioon ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega
insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige täpsemini vastab Maa tegelikule kujule geoid (geomeetriline keha, mille pind ühtib merede ja
Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi* sin Bi Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 24. Maa-ala plaani koostamine. Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse
Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi* sin Bi Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 24. Maa-ala plaani koostamine. Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse
Lähte ja lõpudirektsiooninurkade arvutamine: B 1 3 tanB=yAB/XAB=YB-YA/ YB-YA X 2 K Kontrolliks: B dAB = xAB / cos AB = 2 K = yAB / sinx AB = (xAB) + (yAB) 2 2 12.Plaani koostamine. Teodoliitkäigu plaan on kogu teodoliitmôôdistamise töö tulemuseks, ülejäänud (môôtmised, arvutused jne.) on abivahenditeks. Plaani koostamise reeglid on kindlad ja neid tuleb järgida. 4 Kôigepealt tuleks kindlaks teha, kui suurte môôtmetega tuleb teodoliitkäik plaanil. Selleks vaadatakse x- ja y-teljel olevaid suurusi, nende järgi valitakse sobiv môôtkava. Lisaks jäetakse plaani paberile igast küljest vaba ruumi umbes 10 cm
· Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi* sin Bi Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 36. Maa-ala plaani koostamine Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi
Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0˚-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel
Kõik kommentaarid