Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused #1 Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused #2 Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused #3 Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused #4 Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gertrudarro Õppematerjali autor
Orgaanilised komposiitmaterjalid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

1-fenüületanool atsetofenoonist

omandatud teadmisi ja oskusi. Minu arvates, selle tööga olin hästi hakkama saanud ja soovitava tulemuse ja eesmärgi saavutanud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%86%D0%B5%D1%82%D0%BE %D1%84%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%BD http://chemanalytica.com/book/novyy_spravochnik_khimika_i_tekhnologa/01_osnovnye_svoyst va_neorganicheskikh_organicheskikh_i_elementoorganicheskikh_soedineniy/5484

Orgaaniline keemia ii
thumbnail
6
docx

Orgaanilise keemia lõputöö

1-fenüületanool lähtudes atseetofenoonist KIRJANDUSLIK OSA Orgaanilise keemia lõputöö sünteesiks teostasin 1-fenüületanooli lähtudes atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon.

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
3
docx

Destillatsioon

Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 3 EAP Orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Dietüüleetri ja etanooli destillatsioon Teostaja: Lonaly Jüriado Kursus: geenitehnoloogia Töö algus: 07.11.2022 Töö lõpp: 07.11.2022 Juhendaja: Erki Enkvist Kasutatud kirjandus: Praktikumis antud eeskiri http://www.chemexper.com/ https://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether 1. Meetodi olemus, reaktsioonimehhanism Kasutatakse, et eraldada lähedaste keemistemperatuuridega aineid segust. Esimesena tõusevad madalama keemistemperatuuriga aine aurud defragmaatorisse ja sealt edasi jahutisse, kus aur kondenseerub tagasi vedelikuks ja voolab sealt edasi kogumiskolbi. Temperatuuri tõustes hakkab vähem kogumiskolbi jõudma esimest ainet ja rohkem teist, kuni on temperatuur teise aine keemistemperatuuri juures ja

Kategoriseerimata
thumbnail
3
docx

Destillatsioon

Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 3 EAP Orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Dietüüleetri ja etanooli destillatsioon Teostaja: Lonaly Jüriado Kursus: geenitehnoloogia Töö algus: 07.11.2022 Töö lõpp: 07.11.2022 Juhendaja: Erki Enkvist Kasutatud kirjandus: Praktikumis antud eeskiri http://www.chemexper.com/ https://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether 1. Meetodi olemus, reaktsioonimehhanism Kasutatakse, et eraldada lähedaste keemistemperatuuridega aineid segust. Esimesena tõusevad madalama keemistemperatuuriga aine aurud defragmaatorisse ja sealt edasi jahutisse, kus aur kondenseerub tagasi vedelikuks ja voolab sealt edasi kogumiskolbi. Temperatuuri tõustes hakkab vähem kogumiskolbi jõudma esimest ainet ja rohkem teist, kuni on temperatuur teise aine keemistemperatuuri juures ja

Orgaaniline keemia
thumbnail
7
doc

Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silma

Biokeemia
thumbnail
4
doc

ümberkristalliseerimine

Saadud aine kaal: 25,013-24,592=0,421g Saagis: 0,5/0,421·100%=84,2% Järeldus: suure saagise tõttu on ümberkristalliseerimine effektiivne meetod tahkete ainete puhastamiseks. Sulamistemperatuurid: eeldatavad 94,43-95,08C°, saadud 93,2-95,3°C Järeldus: Väikesed temperatuurierinevused võivad tuleneda mõõtmisveast või polnud aine piisavalt kuiv, saadud tulemus on siiski väga lähedane eeldatule, seega võime järeldada, et saadud aine on üsna puhas. Ainete struktuur ja omadused: Bensiil (C14H10O2) Etanool (CH3CH2OH) Kollane, tavating. tahke aine Värvusetu, tavating. vedel Mittepolaarne Omab nii polaarseid kui mitte polaarseid omadusi Järeldus: Etanool on hea lahusti selle eksperimendi läbi viimiseks, bensiil lahustub kõrgemal temperatuuril, polaarsed lisandid juba madalal. Töö tulemused

Orgaaniline keemia
thumbnail
11
doc

Praktikumi lõputöö, etüülbensoaat benseohappest, protokoll

teadmisi. Minu arvates sain selle tööga hästi hakkama, probleeme sünteesi käigus ei esinenud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 11

Orgaaniline keemia ii
thumbnail
9
docx

1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni aktiveerimiseks lisatakse

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun