Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia spikker 9.kl - happed (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas reageerivad Na Zn Cu veega?
  • Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga?
  • Mitme lahus saadi?
  • Mitu g vett kasutati?
  • Mitu soola ja suhkrut oli lahuses?
  • Mitme lahus saadi kui 450g vees lahustati 50g suhkrut?
  • Kui palju tuleb võtta vett ja soola et saada 360 g 42-list lahust?
  • Mitu grammi 19-list lahust saab valmistada 4g soolast?
  • Kui palju on vaja vett?
  • Mitme lahus saadi kui segati 520g 16-list ja 300g 4list lahust?
  • Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30 lahuse valmistamiseks?
  • Mitu hapnikku on H2O-s?
  • Mitu mooli on segus lihtaineid?
  • Mitu mooli on segus oksiide?
  • Mitu mooli on segus O2 aatomeid?
  • Mitu mooli on segus N2 molekule?
  • Mitu mooli on segus N2 aatomeid?
  • Milline on uue lahuse protsent?
  • Milline on uue lahuse ?
  • Mitme - line lahus saadi?
  • Mitme -line lahus saadi kui 30 g 5 - list lahusr segati 70 g 40 - lise lahusega?
  • Mitu l H2 eraldub 200 cm3 20 H2SO4 1200 kgm3 reageerimisel Al ga?
  • Kui suur on saagis kui 8 g SO2 oksüdeerumisel saadi 8 g SO3?
  • Mitu g Al2S3 tekib 108 g Al reageerimisel 96 g S-ga?
  • Mitme - line lahus saadakse kui 400 g H2O-s lahustada 50 g CuSO4 5H2O?

Lõik failist

1- mono 2-di 3-tri 4- tetra 5- penta 6- heksa 7-hepta 8- okta 9-nona 10- deka
////////////////
HCl – vesinikkloriidhape – soolhape – kloriid
H2SO3 –
väävlishape – sulfiit
H2SO4-väävelhape- sulfaat
H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid
H2CO3-süsihape- karbonaat
H3PO4- fosforhape -fosfaat
HNO3 -lämmastikhape- nitraat
///////////////////////
Tugevad happed
HNO3 --- HCl ----H2SO4
Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2
///////////////////////////
P2O5 –
difosforpentaoksiid
Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus)
Fe2O3 -raud(3) oksiid
Cu2S -vask1sulfiit
(sool)
Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool)
Metall + hape =
sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul.
( Pingerida !)
Mg + H2SO4 =
MgSO4 + H2
Metall + sool =
sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola
koostises olev metall. (Pingerida!)
Fe + CuSO4 =
FeSO4 + Cu
Li K Ca Na Mg Al
Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au
Metallide
keemilised omadused:
1) metallid on
redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad
oksiidid
2) metallid
reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik
Fe + H2SO4 =
FeSO4 + H2
Mg + 2HCl = MgCl2 + H2
3) aktiivsed

Vasakule Paremale
Keemia spikker 9 kl - happed #1 Keemia spikker 9 kl - happed #2 Keemia spikker 9 kl - happed #3 Keemia spikker 9 kl - happed #4 Keemia spikker 9 kl - happed #5 Keemia spikker 9 kl - happed #6 Keemia spikker 9 kl - happed #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Hea kokkuvõtlik spikker mis vastab 9klassi keemiale.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Keemia kontrolltöö harjutamiseks

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 8 detsember 2020 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO₂ ja

Anorgaaniline keemia
thumbnail
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr

Keemia
thumbnail
7
docx

ÜLDKEEMIA

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide a

Keemia
thumbnail
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

Keemia
thumbnail
10
docx

Praktikumi KT vastused

väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
9
doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne

Keemia alused
thumbnail
10
docx

Keedusoola määramine liiva-soola segus

väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne

Keemia




Kommentaarid (1)




Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun