Keemia spikker 9.kl - happed (1)

1- mono 2-di 3-tri 4- tetra 5- penta 6- heksa 7-hepta 8- okta 9-nona 10- deka
////////////////
HCl – vesinikkloriidhape – soolhape – kloriid
H2SO3 – väävlishape – sulfiit
H2SO4-väävelhape- sulfaat
H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid
H2CO3-süsihape- karbonaat
H3PO4- fosforhape -fosfaat
HNO3 -lämmastikhape- nitraat
///////////////////////
Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4
Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2
///////////////////////////
P2O5 – difosforpentaoksiid
Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus)
Fe2O3 -raud(3) oksiid
Cu2S -vask1sulfiit (sool)
Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool)
Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. ( Pingerida !)
Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2
Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!)
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au
Metallide keemilised omadused:
1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid
2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik
Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2
Mg + 2HCl = MgCl2 + H2
3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri)
4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku
5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik
3Fe + 4H20 →t Fe3O4 + 4H2
Zn + H2O →t ZnO + H2
Metallidele iseoomuikud tunnused :
Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus
6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3)
7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab
8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng
9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga
2Na + 02→ Na2O
2Zn + O2 → 2ZnO
2Cu + O2 → 2CuO
B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega?
2Na+ H2O → Na2O + H2
Zn + H2O→t ZnO + H2
Cu + H2O reaktsiooni ei toimu
10) Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga ?
4Li + O2→2Li2O
4Liitiumi aatomit readeerib 1 hapnikumolekuliga tekib 2 molekuli
? 20 molekuliga
?=20 * 4 = 80
Vastus: 80 liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga.
11)Sulami valmistamiseks kasutati 128g vaske ja 22g tina. Mitu % kumbag metalli sulam sisaldab?
Antud:
128 g Cu
22 g Sn
150 g sulam
150 g – 100 %
128 g – x %
X= 128 *100 / 150 = ... %
////////////////////////////////////////////
3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi?
Lahus1 = 20g keedusoola
W1% = 5%
W2= (0,05x25)/25=24%
1. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati?
Glükoosi 5%= 15g
Vett 300-15= 285g
2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist?
G= 100x100/6= 1666 ,7g
3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses?
Kokku 1200+50+20=1270g
Soola (50/1270)x100%=3,9%
Suhkrut (70/1270)x100%=2,2%
1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut?
2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust?
3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett?
4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust?
1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g . Siis
500g – 100%
50g – x%
2. 360g – 100%
Xg – 43%
Arvutad ära ja siis need grammid , mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g’st saadud soola grammid ja saad vee grammid.
3. Xg – 100%
4g – 19%
Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett.
4. 520g – 100%
Xg – 16%
Arvutad ära, saad teada kui palju puhast ainet on esimeses lahuses.
300g – 100%
Xg – 4%
Arvutad ära, saada teada kui palju puhast ainet on teises lahuses.
Liidad puhtad ained kokku ja liidad lahused kokku(300g+520g= 820g )
820g – 100%
Puhaste ainete summa g – x%
Arvutad ära ja saadki vastuse.
////////////////////////////////

• Ülesanded ainete tihedusega:
  

• Andmed tähistega
  
• Põhivalemist avaldamine
  
• Arvuta ühesuguste ühikutega
  
• Vajadusel taanda
  

• Ülesanded lahustuvuse kohta:
  

Lahustuvus =
Nt. 80g ainet - 100 g H2O
X g ainet - 300 g H2O
X =
= 240 g ainet

• Lahuse koostise arvutusi :
  

Lahus = lahusti + lahustunud aine.
Massi % → 100% (tervik) = lahuse mass
X% (osa) = lahustunud aine mass
Nt. Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30% lahuse valmistamiseks?
100% - 700 g lahust
30% - x g ainet
X = = 210 g soola
700 g – 210 g = 490 g H2O

• Arvutusi liitainete valemite põhjal:
  

Nt. Mitu % hapnikku on H2O-s?
M(H20) = 1*2 + 16 = 18 g/mol
100% - 18 g/mol
X% - 16 g (O2)
X =
= 89%
Nt. Arvuta H2SO4 %-line koostis.
M(H2SO4) = 2 + 32 + 4*16 = 98 g/mol
100% - 98 g H2SO4
X% - 2 g H2
X1 =
= 2% H2
X2 =
= 33% S
X3 =
= 65% O2

• Arvutusi gaasiliste ainetega ja tihedused :
  

vedelike puhul
gaaside puhul
M – molaarmass
Vm – molaarruumala (22,4 dm3/mol)

• Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal:
  

• Reeglid selgeks
  
• Loe tekst korralikult läbi
  
• Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad
  
• Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand
  
• Tasakaalusta
  
• Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale
  
• Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi
  
• Ühikud samad
  

• Molaararvutused :
  

n = =
Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol
Vm – molaarruumala = 22,4 dm3/mol
Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20.
Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2)
Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol
Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid.
Mitu mooli on segus N2 molekule? 5 mol (N2 – 1 molekul )
Mitu mooli on segus N2 aatomeid? 5*2 + 3 + 2*2 + 2*2 = 21

• Lahuse % ülesanded:
  

• Lahuse lahendamine (% väheneb)
  

Nt. 300 g –le 20%-le lahusele lisati 200 g H2O. Milline on uue lahuse protsent?
100% - 300g
20% - x g
X =
= 60g ainet
100% - 500 g (200g + 300g)
X % - 60 g
X =
= 12 %

• Konsentreerituks tegemine (% arv suureneb; ainet lisatakse juurde)
  

Nt. 300 g-le lahusele lisati 50 g ainet. Milline on uue lahuse %?
300 g - 100%
X g - 20%
300 + 50 - 100%
60 + 50 - x%
X =
= 60g ainet
X =
= 31 %
(aurutame vee ära)
Nt. 300g 20% - lises lahuses aurutati välja 50 g H2O. Mitme % - line lahus saadi?
X =
= 60g ainet
300 g – 50 g = 250 g - 100%
60 g - x %
X =
= 24 %

• Kui segame sama aine erineva %-iga lahuseid
  

Nt. Mitme %-line lahus saadi, kui 30 g 5% - list lahusr segati 70 g 40% - lise lahusega?
30 * 0,05 = 1,5 g ainet
70 * 0,4 = 28 g ainet
1,5 g + 28 g = 29,5 g ainet
30 g + 70 g = 100g - 100%
29,5 g - x %
X = = 29,5%

• Ruumalaga ja massiga seosed lahuste puhul
  

Kui ei ole konkreetselt öeldud % arvutusviisi, siis kasutame massi %.
Nt. Mitme % - line lahus saadakse 5 dm3 20% lahuse (ρ= 1100 kg/m3) lahjendamisel 2,5 dm3 H2O-ga?
=> m=ρV
1100 kg/m3 = 1100 g/dm3
m = 1100 * 5 = 5500 g = 5,5 kg
ρvesi = 1100 kg/m3 = 1 g/cm3
m=ρV = 1 * 2500 cm3 = 2500 g = 2,5 kg H2O
5,5 kg - 100%
X kg - 20%
X = = 1,1 kg ainet
5,5 kg + 2,5 kg = 8 kg - 100%
1,1 - x %
X =
= 14%

• Arvutused reaktsioonivõrrandi järgi:
  

• Tihedus ja protsent
  

Nt. Mitu l H2 eraldub 200 cm3 20% H2SO4 (ρ= 1200 kg/m3) reageerimisel Al – ga?
200 cm3 20% x dm3
2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2↑
294 g 3*22,4 dm3
M(3H2SO4)= 3(2 + 32 + 64) = 294 g/mol
=> m = ρV
1200 kg/m3 = 1,2 g/cm3
m = 1200 * 200 = 1,2 g/cm3 * 200 cm3= 240 g
X =
= 11 dm3

• Saagise % ülesanne
  

• Saagise % mis reaktsioonil tekib ( saadused )
  
• Teoreetiline saagis, kui palju me arvame, et saame
  
• Tegelik saagis, kui palju me tegelikult saame
  
• Teoreetiline saadus - 100%
  
• Praktiline saadus - x %
  

Saagise % x =
Nt. Kui suur on saagis, kui 8 g SO2 oksüdeerumisel saadi 8 g SO3?
8g (8g praktl. Saad.) x g (teoret.)
2SO2 + O2 = 2SO3
2*64 g 2*80 g
M(SO2) = 64 g/mol
M(SO3) = 80 g/mol
X =
= 80%
Nt. Mitu kg Fe2O3 tuleb CO2 redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%
X kg 4,2 kg(prakt.)
Fe2O3 + 3CI = 2Fe + 3CO2
160 g 2*56g
4,2 kg Fe - 75%
X kg Fe - 100%
X =
= 5,6 kg Fe
M(Fe2 O3) = 160 g/mol
M(Fe) = 56 g/mol
X =
= 8 kg

• Aine ülehul k ehk liig
  

Nt. Mitu g Al2S3 tekib 10,8 g Al reageerimisel 9,6 g S-ga?
10,8 g 9,6 g x g
2Al + 3S = Al2S3
2*27 g 3*32g 150g
M(Al2S3)=160 g/mol

• Reageerib see puhas aine, mida vähem ehk mis reageerib täielikult
  

= 0,2 mol => 0,1 mol rohkem
= 0,1 mol
X= = 15g

• Lahuse % ülesanded kristallhüdraatidega:
  

• Sool, mille molekulid on seotud H2O molekulidega.
  

Nt. Mitme % - line lahus saadakse, kui 400 g H2O-s lahustada 50 g CuSO4 * 5H2O?
M(CuSO4) = 160 + 5*18 = 250 g/mol
M(CuSO4 * 5H2O) = 160 + 5*18 = 250 g/mol
250 g CuSO4 * 5H2O - 160 g CuSO4
50 g - x g
X = 32 g CuSO4
450 g - 100%
32g - x%
X = 7%

• Molaarne konsentratsioon:
  

• Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris ehk 1dm3 lahuses
  
• Ühik mol/dm3 ehk 1M
  

c =
c – molaarne konsentratsioon
V – ruumala
n – moolide hulk
Nt. 250 cm3 lahuses sisaldub 8 g NaOH. Arvuta selle lahuse molaarne konsentratsioon.
n = =
= 0,2 mol
M (NaOH) = 40 g/mol
250 cm3 = 0,25 dm3
c =
= 0,8M = o,8 mol/dm3
Reeglid A-rühma elemendi elektronskeemi koostamiseks :
prootonite arv e. tuumalaeng = elemendi järjenumber
elektronide koguarv = elemendi järjenumber
elektronkihtide arv = perioodi number
elektronide arv väliskihil = A-rühma number
Elektronide maksimaalse arvu leidmiseks kihil kehtib valem 2n2, kus n on kihi number.