Raskuskiirendus (0)

RASKUSKIIRENDUS .
1.Tööülesanne.
Maa raskuskiirenduse määramine.
2.Töövahendid.
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3.Töö teoreetilised alused.
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
T = 2π
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
joonis A
4.Töökäik.
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Mōōtke pendli õla pikkus.

Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 15 ÷ 20.

Mōōtmised teostage 6-e erineva pendliga.

6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil.

Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja.
Tulemused kandke tabelisse.
Katse nr.
l , m
n
t , s
T , s
T² , s²
gi , m/s²
gk – gi, m/s²
1.
0,759
15
26,31
1,75
3,06
9,79
0,03 ; -0,02
2.
0,548
15
22,47
1,50
2,25
9,62
0,2 ; 0,15
3.
0,800
15
26,49
1,77
3,13
10,09
-0,27 ekse
4.
0,725
15
25,55
1,70
2,89
9,90
-0,08 ; -0,13
5.
0,402
15
19,27
1,28
1,64
9,68
0,14 ; 0,09
6.
0,819
15
27,15
1,81
3,28
9,86
-0,04 ; -0,09
i = 1 ÷ 6
6. Arvutage keskmine gk väärtus ja keskmine absoluutne viga Δk.
gk = 9,77 m/s² ∆k = 0,1 m/s²
5.Järeldus.
Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti ja süstemaatilist viga.
= (0,1/9,77)x100%
Kui , siis töö kvaliteet on hea. Süstemaatiline viga on väike.