10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks
peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861. Liszti Weimarisse minekul oli mitu põhjust: 1) Liszt soovis pühenduda komponeerimisele; 2) Liszt sai Weimaris tööd õukonna kapellmeistrina. Liszti sümfooniline looming Enne Weimarisse suundumist kirjutas Liszt peamiselt klaveriteoseid. Weimari-periood oli Lisztile kui heliloojale kõige produktiivsem. Kuigi ta kirjutas mitmeid klaveriteoseid (näiteks Sonaadi h-moll), oli põhirõhk loomingus sümfoonilisel muusikal. Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner.
kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil. 1823. a. aprillis. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis. Aastal 1835. asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise . 1842.aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 aastatel soovis Ferenc Liszt puhkust ja rahu ning kolis elama Weimarisse. Tööle asus Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia. Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri.
Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Kunstikool püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaotust ning näidata teed progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Arhitektidest oli kuulsaim Ludwig Mies van der Rohe, hilisemalt kooli direktor, koolis õpetasid ka V.Kandinsky ja P.Klee. ,,bauhaus"
aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il
15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda võeti vastu kapellimeistriks ja organistiks.Tekkis tüli, ja sellepärast lahkus sealt.Sattus isegi vangi, sest muutis koraale kaasaegseteks. Grahvi sõber polnud sellega rahul. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Käis oma kapelliga igal pool ringi.Bach polnud oma eluajal kuulus, ainult meistrid hindasid teda- Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.Kogu muusika juhtimine oli tema peal
Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. 1708. aastal läks Bach Weimarisse ning sai sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid
teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Peagi ohtub Düsseldorfis Schumanniga ja see on viljakas. Soolopianist. 1854 puhkab kontserditest ja suundub schumani perele toeks. Järgneb tööperiood detmoldis õukonna muusikadirektorina. See kestab kuni 1859. Samal ajal annab kontserte ja kirjutab muusikat. 1862 sõidab viini kus tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi
teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" (18361846).
Vend hakkas teda õpetama. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis ning 14. aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas.
tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta 1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass, kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad pianistid. 1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö ideelise kavandamise kõrval töötas igal aastal mõned kuud grupi õpilastega. 1860
See oli hea muusika, kuid lihtsalt omast ajast natukene ees. Bach mõistis lõpuks täiust ja kõrget taset, mida ta muusikalt ootas ning 1707. aastal, kahekümne kaheaastaselt lahkus ta Arnstadtist, et töötada orelimängijana St. Blasiuse kirikus Mühlhausenis. Seal oleku ajal abiellus Bach oma nõbu Maria Barbara Bachiga, kellega ta sai seitse last. Seitsmest lapsest jäi ellu neli, kellest kaks said samuti hiljem kuulsateks heliloojateks. Aasta pärast kolis Bach tagasi Weimarisse, et töötada kontsertmeistrina ja orelimängijana Ducali kabelis. Saades üsna palju muusikalist vabadust, seadis Bach ennast sisse ning hakkas koostama esimest kollektsiooni oma parimatest varasematest töödest, mis hõlmas peamiselt oreliteoseid ja kantaate. Kui Bach ei saanud 1715. aastal ihaldatud kohta Weimari kapellmeistrina, oli ta pettunud ning lahkus linnast ja võttis vastu õukonna orkestrijuhi koha Cothenis. Senini oli Bach kirjutanud
majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat .Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse , kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna
temasse silmapilkselt. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nii peab nende vahekord jääma sõpruseks. Lotte andis loa teistelgi päevadel teda külastada, sellega kaasnes Wertheri ajataju kadumine. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et suudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Lõpuks, leidmata hingerahu, otsustab Werther Walheimist lahkuda ning asub elama Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi selles. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub
Kindlasti oled. Bach: ,,Väga huvitav. Ka minu isa suri varakult, ka ema. Jäin üheksa aastaselt orvuks. Siis võttis mind oma hoole alla vanem vend. Tema käe all sain peamiselt muusikalist haridust ja õppisin mängima orelit. Mina vastupidi väga palju ei reisi, see ei ole just minu ala. Kaheksateistkümne aastasena alustasin tööd Arnstadtis organistina. Seal mulle väga meeldis. Neli aastat hiljem kolisin Mühlhaussenisse, kus ma elasin väga vähe aega. Edasi suundusin Weimarisse, kus minust sai õukonnaorganist ja kammermuusik. 1717. aastal tulin tulema Köthenisse. Köthenis mulle ka väga meeldib. Olen õukonnas kapellmeister. Üks erinevus meie vahel on see, et ma pole kirjutanud mitte ühtegi ooperit oma elu jooksul. Händel: ,,Väga tore kuulda. Olete väga töökas ja haritud mees. Aga näed, olemegi peaaegu kohal. Oli väga meeldiv tutvuda ja kui oleme bussist välja astunud, ehk vahetame aadressegi. Saame kirjutada teineteisele.
Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte filosoofiatunnetusega. Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie. Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini. Ajal, mil ta töötas Weimaris, osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli kogutud teoste 8 köite avaldamisel ning toimetamisel. Lisaks toimetas ja avaldas ta Berliinis koos Otto Eroch Hartlebeniga kirjandusajakirja nimega Magazin für Litteratur. See toimus aastatel 1899-1904.
venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis. Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu.
Kohtas seal Herderit ja ühines ,,Tormi ja tungi" liikumisega, sai selle juhiks. Esimesed kirjalikud katsed ülikooliajast, ,,Uued laulud" 1769 (esimeste luuletuste debüütkogu). Esimesed kirjanduslikud loorberid sai 1773 ,,Götz vin Berlichingen", ajalooline draama 16. sajandi talurahva ainetel. 1772 alustas juurapraktikat Wetzlari kohtus. Tõeline tuntus saabus romaaniga ,,Niire Wertheri kannatused" 1774. 1775 läks administratiivtööle Weimarisse, kuhu jäi kogu eluks. Itaalia reisist inspireerituna kirjutas mitu näidendit: ,,Iphigeria Taurises", ,,Egmont", Torquato Tasso". Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti
Pärast 10aastast tööd läheb ta tervist parandama, kuna tunneb väsimust. Siirdub Karlovy Varysse tervisevetele. Algselt plaanis olla mõne kuu, kuid seejärel sõidab hoopis 2 aastaks Itaaliasse. Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jäbki tema loomingut saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et ei tuleks maailma muuta revolutsiooniga, vaid kunsti abil maailma paremaks muuta. 2 aatsa pärast pöördub Herderi palvel Weimarisse tagasi ja tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ''Iphigeneia Taurises''. · Kui pärast ohverdamist oli udu maal ja hajus, siis Iphigeneiat enam ei olnud. Sattus Taurisesse, kus temast saab ülepreestrinna ja hakkab sealseid barbaarseid tõekspidamisi muuta. Olukord läheb keeruliseks, kui kohale jõuab teda otsima tulnud vend. Kohalik
Saksamaa ülikuperedest pärit noortega. 1.2 Karjääri algus, Weimar Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist. Weimaris koostas JSB „Väikese oreliraamatu“ (Orgelbüchlein). Ta kirjutas 46 prelüüdi, mis põhinesid kirikulauludel. JSB plaanis raamatusse koguda 164 teost. See kava ei täitunud. „Väike
Ei Charlotte ega Kestner soovinud Lotte ega Alberit kuulsust. Kestnerit häiris see tugevalt. Samas sai perekond asjast kasu: nt lastele anti ametikohti, nad leidsid suursugused ja mõjukad soovitajad, sest nad olid ju "Lotte ja Alberti" lapsed Hilisemas elus häbenes Goethe oma teost kui liig tundelist ja nimetas seda senitmentaalseks jamaks. Kaks romaani ja film Lotte Weimaris, Thomas Mann, 1939, päris-Charlotte visiidist Weimarisse 1816. Väisas Goethet ja köis tema tõllaga tema loozis ooperis, kuid mingit tunnete taastärkamist ega kauneid mälestusi polnud. Armunud mees, Martin Walser, 2008, 72aastase Goethe ja 19aastase Ulrike v. Levetzow ´ armuloost. Abielust ei sanud asja, kuid Goethe avaldas Ulrikele nii suurt mõju, et ta ei abiellunud kunagi. Enne surma 1899 põletas ta hõbekandikul ära Goethe kirjad. Film Goethe!, 2010, suurepärase olustikutajuga tänapäeva noortele sobiv versioon, mis
Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema. Lübeck Lübeckis võttis Bach maksimumi. Ta kuulas Buscdehude mängu ning pärast harjutas ja kirjutas noote ümber ja külastas kõiki kontser. Mühlhausen (alates 1707) Ta sõidab Mühlhausenisse, loote leida sealt tööd, kuid keegi ei teinud tema taoutlusele leida tööd välja. Ta läheb jälle Weimarisse vürst Johann Ernsti jurde tööle. Vürsti õukonnas oli tal 20 liikmeline kapell, kus mängiti vaimulikku ja ilmalikku muusikat. Vürst hindas Bachi kui suurt virtuoosi, mitte kui muusikut-heliloojat. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid.(2) Mühlhausenis abiellus ta oma esimese naise Maria Barbara Bachiga. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi juures. Vürst
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. *Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. *Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten
Ta ei saanud Albertile oma lugupidamist keelata ning Alberti tasakaalukus oli elavaks vastandiks Wertheri iseloomu rahutusele. 5. Kas Wertheri enesetapp oleks võinud jääda olemata? Too nii JAH kui EI poolele vähemalt 4 argumenti. Jah: 1) ta oleks võinud otsida uut armastust, mitte vanast nii meeleheitlikult kinni hoida; 2) ta oleks võinud enda eluga edasi liikuda (ta juba kolis Wahlheimist Weimarisse ning oleks võinud ka sinna jääda või hoopis mujale kolida); 3) Albert oleks võinud Wertherile aru pähe panna, kui nad enesetapust rääkisid ning talle selgitada, et enesetapp pole lahendus; 4) Lotte oleks võinud varem hakata Wertherist eemale hoiduma, mitte lasta tal ennast igapäevaselt külastada; 5) teel tantsupeole öeldi Wertherile, et ta ei armuks Lottesse, sest tal on juba kihlatu
Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf Parisega ette ringreisi Weimarisse ja Meisseni portselanivabrikusse ning sõitis ss tagasi Tartsse et lõpetada õpingud Pallases. 11.-18. mail 1924 toimus kooli esimese lennu näitus. Kuus Wiiraltiga esinesid maalija Kuno Veeber, skulptor Fredi Sannamees ja graafik Natalie Mei. Wiiarltilt oli näitusel 114 teost illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm proteesskulptuuri. Eksamikomisjon hindas tema tööd väga heaks ja andis lõpudiplomi nr 1. Peale kooli lõpetamist kutsuti ta Pallasesse graafiliste
,,Kui haruldane rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus" Saksi valitseja pakub Goethele Weimaris tööd. Goethe nõustub ja hakkab seal tegelema eri valdkondadega: põllumajandus, mäekaevandus. Sel ajal on ta looming tagaplaanil. Läheb Carlsbardi plaanikohaselt paariks kuuks tervist parandama, kuid sealt sõidab 2 aastaks Itaaliasse. Itaalias huvitub ja uurib antiiki (autorid, kunst, ajaloolised paigad). Tema jaoks väga rikastav reis. Pöördub hiljem Weimarisse tagasi ja tegeleb seal 30a õukonnateatriga. Itaalias kirjutab teose ,,Iphigeneia Taurises", inspireeritud antiikaegsest ,,Iliasest". Goethe tutvub ühe noore neiu Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel
Goethega, kes oli vaimustuses tema kirjanduskriitikast. Seda peetakse tormi ja tungi liikumise alguseks. Herder on noort Goethet tugevalt mõjutanud. 1771 võttis Herder vastu koha Blückeburgis Schaumburg-Lippe krahvi Wilhelmi õukonnas ülempastori ja õukonnajutlustajana. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui natsionalist või sotsialist. Enese pühendamine isamaalisele tegevusele oli Herderi jaoks suur inimlik hüve: kaotades oma isamaalisuse inimene kaotab ka iseenese ning koos sellega maailma enese kõrvalt.
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 1786 1788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit
mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau' vaimus, ta on andekas, tundlik ja kunstihuvidega noormees, kes põlgab kivinenud seisuslikke reegleid. Ta armub kirglikult Charlotte-nimelisse neiusse, kes on juba kihlatud ja hoopis kainemalt kaalutlev kui Werther. Werther lõpetab oma elu enesetapuga. Wertherlik maailmavalu tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. 1775 läks Goethe Weimari hertsogi kutsel Weimarisse, kus elas kuni elu lõpuni. Oli Weimari hertsogiriigi minister. Romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1796) ja selle järg "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) räägivad kunstnikuisiksuse kujunemisest. Goethe peab tähtsaks kangelase vaimset ja kõlbelist harimist ning elu mõtteks tööd, loomingut, tegutsemist. Goethe elutööks peetakse kaheosalist tragöödiat "Faust" (I 1808, II 1832).
Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et maailma tuleb muuta esteetiliselt kunsti abil. Kahe aasta pärast jõuab tagasi Herderi palvel Weimarisse, keskendub rohkem kunstile. Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama 'Iphigeneia Taurises'. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema. Goethe ei häbenenud, et naine oli lihtsa ametniku tütar. Õukonna jaoks oli probleemiks naise päritolu. Aga Christiane ikkagi inspireeris teda ja luulekogu 'Rooma eleegiad' räägivadki sellest armastusest. 'Wilhelm Meisteri õpiaastad' kujunemisromaan. Eeskujuks oli
lihtsast olekust. Ühel peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S.) noort ja ilusat naist, kes pärast ema varajast surma on sunnitud hoolitsema oma väiksemate õdede-vendade eest- ning armub temasse silmapilgselt. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nii peab nende vahekord jääma sõpruseks. Hoolimata hingevalust, jätkab Werther Lotte külastamist ning saab sõbraks ka tema kihlatu Albertiga. Lõpuks, leidmata hingerahu, otustab Werther Walheimist lahkuda ning asub elama Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi teda ümbritsevate ametnike kiibitsemises ning südametus karjerismis ja otsustab naasta tagasi Walheimi. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lõpuks palub Lotte Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata
Draama"Faust" tegeles ta ligi 60 aastat. Esimene osa sai valmis 1806, kuid ilmus 1808 ning teise osa lõpetas ta 1832, kuid see ilmus pärast tema surma. [7] 6) Johann Gottfried Herder(1744-1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. J.G.Herder haris end ise, lugedes isa piiblit ja lauluraamatut. 1762 astus ta Königsbergi ülikooli, kus sai Immanuel Kanti õpilaseks. 1769. aastal sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele teedele. Lisaks oli Herder saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.[8][2] 7) Johann Christoph Friedrich Schiller(1759-1805)oli saksa poeet,
Charlotte oli samuti heasüdamlik naine, võttis ta ju enda kasvatada oma õed-vennad peale ema surma. Ta oli samuti Wertherisse armund, aga kuna ta oli juba oma südame teisele mehele lubanud, siis ta leppis oma saatusega ja abiellus Albertiga. Tal oli Wertherist kahju ja ta ei tahtnud, et too ennast nii palju piinaks ja palus tollel ennast ja oma pere enam mitte nii palju külastada. 5. Miks arenevad sündmused traagilise lõpplahenduseni? Miks Werther kannatab? Peale seda kui Werther kolib Weimarisse, et oma ametnikutööd jätkata abiellub Charlotte oma kihlatu Albertiga. See tekitas Wertheris suurt südamevalu ja hingepiina. 6. Kas Wertheri enesetapp näitab tugevust või nõrkust? Esita tabelina poolt- ja vastuargumendid! Sõnasta argumendid lausetena. Tema enesetapp: a) Suutmatus kellelegi haiget teha viis ta selleni. 10e
mõistliku, praktilise ameti ning luuletajaks olemine ei kõlvanud kuhugile. Seega Goethel sellist vastuolu vanematega ei olnud. Läks ülikooli õigusteadust õppima, kuulas loenguid laiast valdkonnast, isegi meditsiinist, loodusteaduste tundmine kajastub teostes. Tajus, et akadeemiline elu on piiratud, temast ei saanud teadlast, vabamõtleja, luges, õppis ise, pürgimus teadmiste poole. Õpingute vältel tutvus Herderiga, mõneks ajaks tormi ja tungi aktiivne liige. 1775. aastal sõitis Weimarisse, esimene suur loominguperiood (tormi ja tungi vaadete pinnalt, romantilised mõjud, tunnused). Sellel ajal kirjutas ka ,,Fausti" esimese versiooni, sellel ajal oleks kirjutanud hoopis teistsuguse ,,Fausti". Weimari vabariigi kõrge ametnik 1782. aastast. Lootis tuua ühiskonnale kasu, mõtles, et parem mina kui keegi teine. Neli aastat hiljem pettununa 1786. aastal kriis, reisis Itaaliasse (reis kestis kaks aastat, Grand Tour). Tuli tagasi 1788
Werther pani end ilusti riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, läks ,,matkama", kirjutas kirja valmis ja lasi endale kuuli silma. Lamas poolsurnult terve öö ja lõpuks alles hiljem suri. Kiriromaan, sest Werther saadab sõbrale kirju. See erineb tavalisest juturaamatust selle poolest, et on isiklikum, siiram. Ainult lõpp, Wertheri enesetapp, ei olnud kirjavormis. See raamat põhjustas pärast ilmumist rohkem enesetappe Saksamaal. Saksi valitseja kutsub Goethe Weimarisse enda õukonda tööle praktilise töö tegijaks. Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega. Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 17861788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus
ning luuletajaks olemine ei kõlvanud kuhugile. Seega Goethel sellist vastuolu vanematega ei olnud. Läks ülikooli õigusteadust õppima, kuulas loenguid laiast valdkonnast, isegi meditsiinist, loodusteaduste tundmine kajastub teostes. Tajus, et akadeemiline elu on piiratud, temast ei saanud teadlast, vabamõtleja, luges, õppis ise, pürgimus teadmiste poole. Õpingute vältel tutvus Herderiga, mõneks ajaks tormi ja tungi aktiivne liige. Sai tuntuks. 1775. aastal sõitis Weimarisse, esimene suur loominguperiood (tormi ja tungi vaadete pinnalt, romantilised mõjud, tunnused). Sellel ajal kirjutas ka ,,Fausti" esimese versiooni, sellel ajal oleks kirjutanud hoopis teistsuguse ,,Fausti". Weimari vabariigi kõrge ametnik 1782. aastast. Lootis tuua ühiskonnale kasu, mõtles, et parem mina kui keegi teine. Neli aastat hiljem pettununa 1786. aastal kriis, reisis Itaaliasse (reis kestis kaks aastat, Grand Tour). Läheb sinna omal algatuses. Tuleb tagasi muutunud mehena 1788
Sümfoonilises muusikas väljendab viimast taotlust uus zanr sümfooniline poeem, millele pani aluse Liszt (13 sümfoonilist poeemi). 19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen")
Werther tapab enese. Kogu romaan oli nii uudne ja omanäoline, et sai populaarseks ja Goethe pälvib laiema tuntuse. Eriti loevad seda noored. Teos leiab ka teravat kriitikat, kuna enesetapp andvat halba eeskuju. Romaani ilmumisele järgnes enesetappude arvu järsk tõus. Süüdistatakse, et Goethe õhutab enesetappu. II trüki lõppu on lisatud Wertheri sõnum teispoolsusest: „Ole tubli, ära tee nii nagu mina.“ 1775 kolib Goethe Weimarisse ja asub tööle. Tõuseb mõjukale kohale, tegeleb rahanduse, karjanduse, mäendusega jne. Pühendub ihu ja hingega, et vürstiriiki edendada. Loominguks jääb aega napilt. Kümnr aasta jooksul tuhin kahaneb, pingutus ei õigusta ennast. Läheb tervisevetele, sealt sõidab Itaaliasse, kus veedab kaks elu parimat aastat. Seal oli aega ja võimalust tutvuda antiikkultuuriga, antiik kujuneb talle ideaaliks. Ühiskonnas Elu paremaks muutmiseks tuleb kasutada kunsti. Aga pöördub Weimarisse tagasi
kaetud klaasist rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust. Saksamaal oli uute ideede eestvedajaks kunstikool Bauhaus, mis rajati 1919.a. Weimarisse, kust see 1925.a. tööstuslinna Dessausse ja 1932.a. Berliini üle viidi. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Seetõttu muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide
(keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse). Noor Werther armus ülemuse naisesse, mispeale lasi end maha. "Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted
70ndate alguses esimesed Fausti käsikirjad. Goethe kutsuti Weimerisse õukonda, praktilise töö tegijaks (agraaralal). Tegeleski seal põllumaj., mäeaevanduse, botaanikaga, anatoomiaga ja rahandusega. Looming jäi seal ajal tagaplaanile. 10 aasta pärast läks tervist parandama kaheks aastaks Itaaliasse. Seal olles hakab ta huvituma antiigist. Järgib edaspidi klassitsismi eeskuju. Läks tagasi Weimarisse, keskendub seal rohkem kunstile, juhatab õukonna teatrit. Draama ,,Iphigenia Taurises" arendab seda teemat, kuidas Iphigenia pääseb ja läheb Taurisesse. Tutvus noore neiuga, said lapse. Abiellusid aga u 20 aastat hiljem. Probleem: neiu oli vaest, lihtsat päritolu, harimatu. Luuletsükkel ,,Rooma eleegia" oli inspireeritud tema armastusest oma naise vastu."Reinuvader rebane" poeem, töötlus ,,Rebaseromaanist". Proosad: 1790
tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 17861788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa 38 luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal
annaabi.ee 
