Johann Sebastian Bachi elulugu (Essee) (0)

Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Johann Sebastian Bachi peetakse kõigi aegade üheks suurimaks heliloojaks. Bach armastas kirikumuusikat ning teda peeti üheks oma aja parimaks orelimängijaks. Kuna teda kasvatati tugevalt kirikumeeleses peres oli ta alati kiriku muusikaga seotud nii orelimängija kui ka lauljana. Poisina oli ta fantastiline sopran ning kirikutes ja koorides laulis ta alati solistiosa. Ta alustas heliloomist väga noorelt ning ta parimad tööd on ta kirjutatud 17 ja 20 eluaasta vahel.
Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21. Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all. Ta õpetas Bachi üsna rangelt ning varsti ületas Bach noore posina kõigi ootused. Peale oma vanemate surma 1765 . aastal läks Bach elama oma vanema venna Johann Christophi juurde, kes oli Ohrdufi professionaalne organist. Johann jätkas oma nooremale vennale viiuli õpetamist ning tutvustas talle ka klavessiini. Peale mitmeaastast õppimist oma vanema venna käe all sai ta stipendiumi Lunebergis õppimiseks, mis asub Saksamaa põhjaosas.
Teismeliseeas sattus Bach eri Saksamaa paikadesse, kus ta peamiselt töötas kirikutes orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente , hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris . Sinna ei jäänud ta eriti kauaks , üsna varsti võttis Bach vastu Arnstadti kiriku orelimängija koha. Kuna Bachi oli noorusajal tugeval mõjutanud helilooja Buxtehude looming lahkus ta Arnstadtis õppereisile Lübeckisse, et võtta helilooja käest tunde. See lõppes neljakuuse äraolekuga, mis tekitas Bachile oma tööandjatega probleeme. Mitte ainult selle tõttu, et teda ei olnud tervelt neli kuud kohal, vaid ka selle tõttu, et tagasi tulles kirjutas ta arenenud, ebatavalises stiilis, mis ei olnud just see, mida oodati. See oli hea muusika , kuid lihtsalt omast ajast natukene ees. Bach mõistis lõpuks täiust ja kõrget taset, mida ta muusikalt ootas ning 1707. aastal, kahekümne kaheaastaselt lahkus ta Arnstadtist, et töötada orelimängijana St. Blasiuse kirikus Mühlhausenis. Seal oleku ajal abiellus Bach oma nõbu Maria Barbara Bachiga, kellega ta sai seitse last. Seitsmest lapsest jäi ellu neli, kellest kaks said samuti hiljem kuulsateks heliloojateks. Aasta pärast kolis Bach tagasi Weimarisse, et töötada kontsertmeistrina ja orelimängijana Ducali kabelis. Saades üsna palju muusikalist vabadust, seadis Bach ennast sisse ning hakkas koostama esimest kollektsiooni oma parimatest varasematest töödest, mis hõlmas peamiselt oreliteoseid ja kantaate.
Kui Bach ei saanud 1715 . aastal ihaldatud kohta Weimari kapellmeistrina, oli ta pettunud ning lahkus linnast ja võttis vastu õukonna orkestrijuhi koha Cothenis. Senini oli Bach kirjutanud peamiselt oreliteoseid ja kirikukantaate, kuid Cothenis hakkas ta keskenduma teistele instrumentidele üle oreli ning looma instrumentaalmuusika palu. Cothenis oleku ajal lõi ta orkestri meistriteose mida tuntakse „ Brandenburg Concerto“ nime all.
Bachi tööaeg Cothenis kestis umbes seitse aastat. Selle aja jooksul jäi tema naine Maria haigeks ning suri. Kuigi leinamas abiellus Bach siiski varsti uuesti, Anna Magdalenaga. Selle abielu ajal sai Bach veel kolmteist last, kellest jäid ellu kuus. Neist kolm kasvasid sama andekateks muusikuteks nagu nende isagi. Peale Cothenist lahkumist sai Bach mõjuka koha St. Thomase kiriku muusikalise direktorina, millest sai tema läbi aegade kõige mõjukam töökoht. Tema ülesandeks oli komponeerida kantaate St. Thomase ja St. Nicholase kirikutele, juhtida koore, juhendada mitmete väiksemate kirikute muusikalist tegevust ning õpetata St. Thomase koorikoolis ladina keelt. Kuigi töö oli raske ja pingeline saavutas Bach Lepzingis suure edu, samal ajal jätkates ka enda muusika kirjutamist. Bach töötas Lepzingis kuni oma surmani aastal 1750.
Kuigi Bach jäi 1740nednate aastate algul pimedaks jätkas ta kuni surmani meisterlike heliteoste loomist. Tema viimaseks muusikaliseks loominguks oli kooriprelüüd, mille ta pühendas oma väimehele. Tänapäevani on säilinud umbes tuhat Bachi lõpetatud teost.
Teose analüüs
Johann Sebastian Bach „Brandenburg Concerto No 3”
Muusikapala on väga kaunis, tempokas ja elav. Tegu on instrumentaalmuusika, peamiseks instrumendiks on viiul . Rõõmsameelne, rahulik, tekitab hea tunde ja piduliku meeleolu. Minule väga meelis see teos.