Johannes Brahms
Elu
Sündis
hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja
ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka
keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui
poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast
aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja
õukondades sai
unelm teoks.
1851 tutvus
viiuldaja E. Remenyga kes
pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari
tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt
kontsertturneed. 1853 see algab.
Turnee läbib ka Hannoveri, kus
peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga
käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja
positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga
lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab
Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga
sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Peagi ohtub Düsseldorfis
Schumanniga ja see on viljakas. Soolopianist. 1854 puhkab
kontserditest ja suundub schumani perele
toeks . Järgneb tööperiood
detmoldis õukonna muusikadirektorina. See kestab kuni
1859 . Samal
ajal annab kontserte ja kirjutab muusikat. 1862 sõidab viini kus
tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja
kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi. Hanslick oli
finantsgeenius, kes trükkis ta loomingut. Brahms valiti viini
lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori
juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut.
Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini
muusikaühingu direktoriks- töötas
parimate muusikutega.
Viin aukodanik.
Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti
ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon
võrreldav peephoveniga,
jumalus . Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei
sallinud
kasse ja lasineid vibuga. „kui ma kedagi ei solvanud,
vabandust .“
Looming
Moto - „tagasi viini klassikute juurde“.
Muusika oli lüüriline
kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid
ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma
saatusega. Programmita
instrumentaalmuusika ja klaveripalad.
Heine ja
Goethe tekstid.
Kõik kommentaarid