SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse.
AS Pliiats Lugupeetud härra Saar 27.11.2012 Tuletame meelde, et teie võlgnevus on 200 eurot seisuga 20.11.2012 ning sellele lisanduvad maksetähtaegade ületamisest tulenevad arveldatud viivised summas 2.292 eurot. Palume koheselt tasuda võlgnevus kokku summas 252,292 eurot 10 kalendripäeva jooksul, arvates käesoleva võlanõude väljastamisest, ettepanek võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Maksetähtaja ületanud arvelt lisandub täiendav viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlgnevuse tasumisel palume ära märkida viitenumber. Käesoleva pretensiooni tähelepanuta jätmise korral lõpetame teenuse osutamise 30.11.2012 ja/või pöördume võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Juhul, kui olete oma võlgnevuse juba tasunud, vabandame tekkinud arusaamatuse pärast. Lugupidamisega Signe Vois
Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega. a) Koostage firma plaaniline raamatupidamisbilanss, mis peegeldab laenu kasutamist; b) Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja ülalmainitud moel kasutamist?
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = ---------------------------------------
Eestis on kasutusele võetud järgmised soovitused: 1,6 ja suurem - hea; 1,2-1,59 rahuldav; 0,9-1,19 nõrk Väiksem, kui 0,9 mitterahulav. (5 lk 16) 1.4.3 Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi kohustusi kui arvesse võetakse ainult rahalised vahendid. See tuleneb olukorrast, et kiiremas korras realiseeritud varade hind on madalam kui nende bilansiline maksumus. Võrreldes lühiajalise võlgnevuse kattekordajaga, likviidsuskordaja täpsemini kajastab ettevõtte jooksvat finantsstabiilsust.. käibevarad - varud Likviidsuskordaja = lühiajalised kohustused (3) Eestis on kasutusele võetud järgmised soovitused: 14 0,9 ja rohkem - hea; 0,6-0,89 rahuldav; 0,3-0,59 nõrk Vähem, kui 0,3 mitterahulav
tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk
dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8
22 Arvutuste põhjal võib öelda seda, et see ettevõtte oskab oma vaba rahaga efektiivselt ringi käia, sest tulemus mõlema aasta puhul jääb 0.2 ja 0.3 vahele, mis on hea. Kui see näitaja oleks suurem kui üks, siis see näitaks, et ettevõtte ei oska oma rahaga ringi käia. 2. PIKAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD VÕLGNEVUSE ASTE (DEBT RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.67 Arvutuste põhjal võib öelda, et võlgnevuse aste mõlema aasta puhul on üsna võrdne, kuid võlgnevuse aste on siiski natuke suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikajalise maksevõime seisukohast. PIKAJALINE VÕLAKORDAJA= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.60 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.63 Arvutuste põhjal võib öelda, et pikajaline võlakordaja on mõlema aasta puhul pea samal tasemel. Võlgnevuse aste võiks olla siiski madalam, sest see on natuke kõrge. Mida madalam
Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000 Debitoorse võla suurenemine 70000 + 80000 + 175000 = 325000
kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks Koostage firma raamatupidamisbilanss, mis kajastab laenu kasutamist Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist
b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi. Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita. 2. Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused. Lühiajaline kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused Küllaltki üldistava iseloomuga. 3. Maksevõime kordaja - mis iseloomustab kiireloomuliste maksete tasumise võimet. Jätame välja vähemlikviidseid varasid Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused 4
5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot Müügikäibe üldine rentaablus= brutokasum/ müügi netokäive Brutokasum= 0,25*575 202=143800,5 eurot Tootmiskulud= 575202-143800,5= 431401,5 eurot
ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel. Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid
Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on 0
Varude käibesagedus (kordaja) näitab varu kasutamise ja müügi efektiivsust, st näitab mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõtte varu keskmiselt realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde= varude käibekordaja Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus (kordaja) näitab, mitu korda keskmiselt ületab müügitulu (realiseerimise netokäive) debitoorset võlgnevust. müügitulu nõuded ostjate vastu käibekordaja= keskmised nõuded ostjate vastu Keskmised nõuded ostjate vastu – võtan aasta alguse ja aasta lõpu nõuded ostjatevastu, liidan kokku ja jagan kahega. Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist
kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi. Puhas käibekapital = Käibevarad Lühiajalised kohustused Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus
vastavatl 14,35% ning 16,06%, millest võib järeldada, et omakapitali rentaabluse näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel. 15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977
Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 % Omakapitali tase on 2008 aastal veidi rohkem kui kolmandik kogukapitalist ja 2009 aastaks on omakapitali tase veidi rohkem kui pool kogukapitalist. Omakapitali tase on aastaga suurenenud 12,3%. Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused / varad Võlgnevuse aste 2008 = 7 047 182 / 11 655 118 = 0,60 (60%) Võlgnevuse aste 2009 = 3 208 043 / 6 666 290 = 0,48 (48%) Arvutuste tulemuste järgi saab öelda, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga aktsionärid, mis on ettevõttele üheks suureks miinuseks. Debt to Equity Ratio = kohustused / omakapital Debt to Equity Ratio = 7 047 182 / 4 607 936 = 1,5 Debt to Equity Ratio = 3 208 043 / 3 458 247 = 0,9
The main lõppjääk = 375.- Passivakonto Deebet Kreedit 3.vähenemine (-) 1.algjääk 2.suurenmine(+) Deebetkäive Kreeditkäive 4.lõppjääk ( 1+2-3) 1. algjääk- teiste füüsiliste või juriidiliste 3.debitoose võlgnevuse vähenemine- isikute võlgnevus meie firmale (debitoorne võlgnevus) 2.debitoorse võlgnevuse suurenemine 5.algjääk-meie firma võlgnevus teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele ( kreditoorne võlgnevus) 4.lõppjääk (1+2-3) 6.kreditoose võlgnevuse suurenemine. 7.kreditoorse võlgnevuse vähenemine. 8
- rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada
Seda e- posti ta kasutas vaid lapse kooli minnes e-kooli keskkonna kasutajaõiguste saamiseks. Kuna ta seda aadressi enam aktiivselt ei kasutanud, ei saanud ta arve olemasolust ka teada. Kui Martin Tamm oleks arve maksmise kohustusest teadlik olnud, oleks ta enda sõnul selle tasunud, sest summa oli väike: 2 eurot 50 senti. Mingit meeldetuletust tasumata arve eest ka ei saadetud. Martin Tamme sõnul on jabur, et 2 euro ja 50 sendise võlgnevuse eest kaotas ta õiguse 120 eurosele toetusele. 4. Kui Martin esitas mõni päev hiljem valda teabenõude, saadeti talle ka väljavõte X vallavalitsuse 01.10.2019. a korraldusest nr 1144, mille õigusliku alusena oli toodud Määruse § 3 lõike 15 punkt 1 ning korraldus ise sõnastatud järgmiselt: „Lõpetada X valla koduse mudilase toetus (ema ja lapse nimed). Märkus: võlgnevus 2.50 (õpilaspäevik).“ 5
Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu. Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks.
Finantsjuhi ülesanded ja vastutus Ülesanded võib jagada kolme gruppi: 1. Organisatsioonilised 2. Põhitegevusega seotud ülesanded 3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade finantseerimise planeerimine ja juhtimine 2. Käibevara juhtimine 3. Efektiivsuse analüüs 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine 5. Tooraine ja materjali, varude, kreditoorse võlgnevuse juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja sihtväärtused
-1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja
väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks 2006 2007 2008 Käibevarad 110 161 884 216 793 262 123 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Puhaskäibekapital aastate lõikes 36 603 623 10 404 -28 723 11 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevarad/lühiajalised kohustused 2006 2007 2008 110 161 Käibevarad 884 216 793 262 123 73 558 261 Lühiajalised kohustused 206 389 290 846 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,5 1,05 0,9
on jäetud tasumata arve summas 35 000.00 krooni. Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur, s.t kuna OÜ AAAA ei tasu võlgnevust ka praegu, siis on AS KKKK õigus pöörduda kohtusse Teie vastu võlgnevuse nõudmiseks. Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja vajaliku hoolsusega. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolaas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolduskohustust rikkunuks, mis võib
Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11
Max 25 kuus, vaba arveldusarve, ei ole kantud maksehäireregistrisse ja deklaratsiooni tagastuse vaba kasutamine; võlglane likvideerib võla järgneva 9 kuuga Kuna võlglane on minu jaoks raske läbirääkija, siis temaga kokkulepetele jõudmiseks kasutasin taktikat asudes tema poolele. Väljendasin igati omapoolset soovi see probleem lahendada ilma kedagi süüdistamata. Väljendasin selgelt, et võlgnevuse likvideerimisel oleme me ühel poolel. Andsin talle aega kohaneda sellega, et ma ei ole tema vaenlane ja valmis temaga koostööd tegema. Mõistsin, et minuga suhtlemine ja oma vea tunnistamine oli talle väga raske ja avaldasin talle poolehoidu selle eest, et ta oli valmis minuga avameelselt seda probleemi arutama. Suur toetus siin oli minule aga abikaasa poolt, kes on alati õele selgitanud, et ta hoiab alati minu poole ning usaldab minu teadmisi ja oskusi
Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja
53 -47 -99 -57 kui esineb 0 siis ei hakka sellelt prtsent leidma 1. Efektiivsus Kasumiaruanne 2011 2012 Varade käibekordaja Müügitulu 634,145 587,368 Muud äritulud 8,044 5,644 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus
1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõlg avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal SKPs võrreldes 20. sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida erasektor on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt oma laene
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõlg avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal SKPs võrreldes 20. sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida erasektor on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt oma laene refinantseerida
Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS:
Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest.
enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks
jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv. Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine, juhtimine ja kontroll. Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara efektiivsuse analüüs. Ostjate debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll. Toorme, varude, sisseostetavate teenuste ning tarnijate kreditoorse võlgnevuse juhtimine, väljamaksete planeerimine. Tööjõu kasutuse ja tööjõukulude planeerimine, finantseerimine, kontroll. Rahavoogude juhtimine, optimeerimine. Erinevate riskid analüüs ja maandamine. Investeerimisvõimaluste analüüs, investeerimisettepanekute tegemine juhatusele/nõukogule. Finantseerimisvajaduse hindamine, finantseerimistaotluste (sh äriplaan)
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja
b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5.kuupäeval tasub ettevõte laenu põhiosa ja intressi annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a. nende kaetavale väärtusele, juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest b. nende õiglasele väärtusele, juhul, kui varaobjekti õiglane väärtus on väiksem tema
0,07 FV3 = 25000 1 + = 30731 krooni. 2 Nüüd tuleb otsida intressimäära, mis annaks sama vastuse ka liitintressimäära valemi asemel lihtintressimäära valemit kasutades. See intressimäär ongi aastane ekvivalentne intressimäär: FV3 = 25000 (1 + 0,0764 3) = 30731 krooni. Aastase ekvivalentse intressimäära leidmine on aktuaalne pangalaenude puhul ning lühiajaliste finantseerimisotsuse tegemisel (sh debitoorse võlgnevuse juhtimisel). Sellest räägitakse pikemalt lühiajalise finantsplaneerimise ja pangateenuste peatükis. Eespool toodud näited olid elementaarsed, aga intressiarvestuses on igasuguseid nüansse. Neisse tasub süveneda, kuigi üldine käsitlusviis annab peaaegu sama vastuse, eriti väiksemate rahasummade puhul. Põhilisi nüansse tutvustatakse lühiajalise finantsplaneerimise, kapitali hinna ja pangateenuste peatükis. Siiski
2012 Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab) 3.2. Erinevad näitajad Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013
2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5. Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8 5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8 LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9 LISA
lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe
ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda
kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus) 1. Maksevõimeks e likviidsuseks nim võlgneva ettevõime võimet maksta võlad õigeaegselt - maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital; lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; maksevõime kordaja; maksevalmiduse kordaja. · Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused · Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused · Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused · Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused 2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist
3. Elatise väljamõistmine ja sissetuleku arestimine 3.1. Elatise väljamõistmise kord Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3.2. Võlgnevuse tasumisest vabastamine Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks.
85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1.49 1.57 Maksevõime tase 3.91 1.87 1.93 Debitoorse võlgnevuse laekumisperiood 72 72 Kreditoorse võlgnevuse periood 47 46 Varude käibevälde Äritsükli pikkus 0 25 26 Omakapitali osatähtsus, equity ratio(OK:passiva) 0.91 0.80 0.74 working capital, 17-(26+27) 533
annaabi.ee 
