Väävel (0)

Väävel (S)
Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid , sulfitid ja sulfiidid . Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket.
Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses.
Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.
Väävli ühendid
Väävliühendid on näiteks püriit – FeS2, kalkopüriit – CuFeS2, galeniit – PbS, argentiit – Ag2S,  sfaleriit  – ZnS,  kinaver  – HgS, barüüt – BaSO4, tsölestiin– SrSO4, anhüdriit – CaSO4 , kips – CaSO4*2H2O.
Väävli ühendid on enamasti püsivad, välja arvatud kontsentreeritud väävelhape ja SO3, mis on tugevad oksüdeerijad ja redutseeruvad vääveldioksiidiks.
Väävli tähtsus eluslooduses
Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili,  herned , oad ja  kapsas . Väävlit kasutatakse ka  ravimina , näiteks lahtisti ja salvide koostises.  Gaasilised väävliühendid on inimesele sisse hingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on  happevihmad .
Väävliringe:
Väävliringe on  tsükkel , kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, muutub ka väävli oksüdatsiooniaste.
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:

• Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
  
• Sulfiidi elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni ( SO42 -).
  
• Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks
  
• Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks.
  

Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu.
Kasutusalad
Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks . Väävlit kasutatakse ka kautšuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel.
Väevlist saab ka erinevaid väetisi , happeid jt. ühendeid, kunstkiude, värve, lakke , mürkkemikaale, lõhkeaineid. nafta ja kütusetööstuses. Seda kasutatakse ka metallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel jne.