Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 07.10.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4 . Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Võlli tugevusarvutus väändele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 29.10.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8.
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus
Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid. 3. Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks
Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus väändele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8.
k on älve samatelg ve samatelg Siduri samatel sed sed eripära gsed NB! Võlli läbimõõt (võlli ja rummu läbimõõt), määrata tugevustingimusest väändele! Tuleb arvesse võtta ka pingekontsentraatori (liistu) mõju! Varutegur [S] =3. Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa). Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja töörežiimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Antud: Pöördemoment Mv = 380 Nm Koormuse liik – raske
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 7 0 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. M1 Laagerdus
m=0 m1+m2+m3+m4+mv=0 mv=89,8Nm Joonistan epüüri Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm III=m4+m3+m2=19,1+13,4+38,2=-70,7Nm IV=m4+m3+m2+m1=19,1+13,4+38,2+19,1=-89,8Nm 2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10" Leian lubatava väändepinge, lähtudes et max = 0.6* max ja [S]=8 max lubatud=0
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ σa = 20 MPa Sσ = 6.1 Nüüd varutegur väändele: ψτ = 0.1 (empiiriline tegur; meil on süsinikteras) τm = 7 MPa Sτ = 8.6 S = 5.0 Pidades silmas, et võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur peaks olema piirises [S] = 2,5 ... 3, projekteeritava võlli väsimustugevus on tagatud. Võll on alakoormatud. Võlli kuju ja mõõtmete optimeerimiseks tuleks vähendada võlli läbimõõtu ja rummu pikkust. ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli (3) puhul toetub veoratta rumm (5) kahele laagrile
nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 2.5. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 2.6. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha?
Orienteerid klaasriie-10 pikkupidise klaariide kohta on üks teistpidine kiud. Eelimmutatud kangad, armatuuri 60% vaiku 40% Epoksüüdvaigud (polüester vaigud vananevad kiiresti), koosneb vaik ja kinniti Vahekord 40% vaiku 287 kõvendi Laryt L285 kõvendi Aerosil-klaasplast Carbosil- süsinikplast Hübriidplastik, kangas, mille sees on võrdeliselt süsinikkiudu ja kevlarkiudu. Süsinikplastist: I-tala karptala torutala-töötab väändele kõige paremini polüuretaan värvid 1. Värv 2. Klaasriie(kaitseks 80g/m2 3. Väändele töötavad kihid, Carbon 230g/m2 4. Sama asi teise nurga all 5. Polüstürool(Airex) 4mm 6. Carbon 160g/m2 7. Karestusriie 8. Perforeeritud kile 9. Drenaažriie 10.Vaakumkile
≈17 MPa W πd r 3,14 ∙ 0,05 ja keskmine pinge σ m =0 σ −1 280 Sσ = = ≈ 7,3 Kσ 1,75 Siis σ +ψ σ ∙ 17+0,2 ∙0 K F K dσ a σ m 0,95 ∙ 0,82 Varutegur väändele τ −1 Sτ = Kτ τ +ψ τ K F K dτ a τ m kus keskmine- ja amplituudpinge τ max T 16 T 16 ∙ 389 τ m =τ a = = = = ≈7,93 MPa 2 2W p 2 πd r 2 ∙3,14 ∙ 0,053 3 τ −1 154 Sτ = = ≈ 7,8
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7
Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli (3) puhul toetub veoratta rumm (5) kahele laagrile
Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu (mitte võlli!) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on
Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerand koormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. a
ületada vastava pinge lubatavat väärtust Tugevustingimus väändel: Koormamisel vardas tekkiva väändepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget kus: (suurim) väändepinge väärtus detailis, [Pa]; 3.6.3. Tugevusarvutus väändele. Näited Ümarvarraste ja mitteümarvarraste väändepingete laotumine on erinev (nihkepingete eritingimustest lähtuvalt) ning ka tugevusarvutus väändele on erinev. Pöördemomendiga M väänatud ümarvarras (Joon. 3.26): · kõigis ristlõigete punktides on nihkepinge (väändepinge); · ohtlikud punktid paiknevad ümar-ristlõike serval (kõik ristlõike ümbermõõdu
kus amplituudpinge a = = = = 20,7 MPa W dt 3 3,14 0,045 ja keskmine pinge m = 0 -1 275 S = = = 5,3 Siis K 1,96 a + m 20,7 + 0,25 0 K F K d 0,95 0,82 -1 S = Varutegur väändele K a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 450 m = a = max = = = = 12,6 MPa 2 2W p 2 d t3 2 3,14 0,045 Siis -1 165 S = = = 6,4 K 1,3
Условным пределом текучести (σ0,2) называется напряжение, при котором остаточная деформация равна 0,2%. 37. Почему при сжатии чугунного образца (цилиндра) разрушние происходит в плоскости под углом в 45°? Стр. 55! Закон парности касательных напряжений? Tugevusarvutused väändele ja lõikele Задачи курса. Расчет на прочность при кручении и сдвиге (или срезе). (стр. 109– 120 (кручение), 83 – 92 (сдвиг или срез) в учебнике П.А. Степин. Сопротивление материалов. Вопросы теории: 1. Какие внутренние силовые факторы возникают в поперечных сечениях
Hooldus ja remonditöödel on kasutusel määrded, õlid ja puhastusained. Materjalide omadused Seadme projekteerimisel on tähtis arvestada materjalide omadusi. Materjali põhiomaduste hulka kuuluvad: füüsikalis-keemilised, mehaanilised, elektrilised, tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised. Materjali mehaanilised omadused Materjali mehaanilised omadused määravad materjali võime vastupanna erinevatele välistele koormustele: tugevus tõmbele, paindele, löögile, väändele jm. kõvadus, plastsus, sitkus, kulumiskindlus jm. Materjali mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime säilitada enda struktuuri ja omadusi taludes surve, tõmbe, väände, painde, löögi ja muid jõudusid. Materjali tugevus sõltub selle tihedusest, niiskusest, struktuurist ja välisjõu suunast. Nii näiteks Kivimid taluvad hästi survejõudusid, aga löögi või paindejõudusid taluvad 5 50 korda halvemini. Puit talub hästi tõmbejõudusid.
0,062 3 Keskmine pinge m 0 Järelikult 1 275 S 3,6 K 1,96 a m 30,5 0,2 0 K F K d 0,95 0,82 Varutegur väändele 1 S K a m K F K d Keskmine- ja amplituudpinge max T 16 T 16 1080 m a 11,5MPa 2 2 W p 2 d t3
või metallplaadi külge. Joonis 1. Deckproof Transflex deformatsioonivuugi süsteemi profiil. 9 Korrosioonikindel elastomeerkate on suure vastupidavusega õlidele ja lahustitele ning ohutuse tagamiseks on mooduli pealispinnale moodustatud libisemise vastane muster. Iga mudel on projekteeritud spetsiaalselt vastu võtma horisontaalset liikumist ja deformatsiooni väändele, samuti võtma vastu vertikaalset liikumist kuni ülespöördele 6 mm. Transflex deformatsioonivuuk on mõeldud kasutamiseks kõrgendatud konstruktsioonides, liikuvate vuukide deformatsioonivuugina, kaasa arvatud: - sildadel - rampidel - viaduktidel. Transflex deformatsioonivuuk on lihtsasti paigaldatav ja ekspluateeritav, hinna kokkuhoidu võimaldav deformatsioonivuugi süsteem. Võimaldab töid teostada ka poole sõidutee ulatuses.
Pärast koostamist keeratakse mootorit käsitsi vähemalt 2 ringi, et kontrollida/veenduda rihma/keti paigaldamise õigsuses. Rihm kaetakse plastik katetega ja keti korral suletakse klapikambrikaan. Mootor käivitatakse ja veendutakse tulemuse õigsuses. 3. Võllid ja teljed Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. astmeline sirge võll, paindvõll, Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid.
lim Y lim = 0.2 (teras, Al-sulamid, vask, jne) lim = U = Rm rabedad materjalid (malm jt. Tugevuspiir: = lim U plastsed deformatsioonid on väikesed) Lisaks tõmbele ja väändele katsetatakse materjale veel ka surve, painde ja kõikvõimalike keerukamate koormusskeemide tingimustes, lisaks ka löögile ja väsimusele. Terase nihkediagramm Materjalide omadused nihkel Katkemine Y = (0.56...0.6)ReH Tugevuspiir Teras:
mastaabitegurid Kd ja Kd tabelist 4. Pinnatöötlustegus KF= 0,97...0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25...0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterasel. Valime R = 1 mm Siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF =0,95; = 0,1 = 0,2. Varutegur paindele kus amplituudpinge 32*370 / 3,14*0,0553 22,7 MPa ja keskmine m = 0 Siis 4,9 Varutegur väändele kus keskmine- ja amplituudpinge 16* 748,8 / 2*3,14*0,05533 11,5 MPa Siis 165 / [1,3/(0,95*0,69) *11,5+ 0,1*11,5] 7 Seega üldvarutegur S= 4,9 * 7 / (4,92+72) 4 Pidades silmas võlli jäikustugevuse soovituslikku üldvarutegurit [S] = 2,5 ... 3, loen antud varu rahuldavaks. 7.Laagri valik Kasutame korpuses laagrit. Laagriks tuleb valida iseseaduv laager. Seega kasutame
Mb = Ms + Mtr Ms on vee poolt põhjustatud hüdrodünaamilise jõu moment Mtr on hõõrdejõudude moment laagrites ja ühenduskarbis Ms = Pn ×l Pn on hüdrodünaamiline jõud l on hüdrodünaamilise jõu õlg Mtr = f × Ms = f × Pn ×l f on balleri tihendites hõõrdejõude arvestav tegur f = 0,1...0,15 Mb = Ms + Mtr = (Pn ×l) × (1+f)=(31 086×0,95) × (1+0,15)=33 961 Nm 2.2 Rooliajami mõõtmete määramine Balleri läbimõõdu saab määrata väändele töötava võlli tugevuse tabeli (1) järgi, selleks leiame karakteristiku Xp diameetri valimiseks Xp = 100×F×r, kus F on roolilehe leitud märgpinala, r on vahemaa balleri pöördeteljest jõu rakenduskeskmeni r = l- z , kus l roolilehe raskuskeskme kaugus pöördeteljest z on roolilehe balanseeritud osa laius Tabel 1. Xp=100*20*(0,95-0,64)=2000*0,31=620 Valin db=170 mm = 0,17 m [Tabel 1. ]
Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad
pööramismehhanismilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (nimetatakse ka poolteljeks). Traktori rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele laagrile ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel.
kus amplituudpinge M 32 M x + M y 32 78 2 + 69,9 2 2 2 a = = = 8,5 MPa W d r3 3,14 * 0,05 3 ja keskmine pinge m = 0 . Siis -1 275 S = = 15,8 K 1,6 a + m * 8,5 + 0,2 * 0 K F K d 0,95 * 0,82 Varutegur väändele -1 S = K , a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 * 249 m = a = max = = = 5,1 MPa 2 2W p 2d r 2 * 3,14 * 0,05 3 3 Siis -1 165 S = = = 13,7 K 1,5
..90°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest; - ülespööretest; - pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud varrastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele. Põikarmeerimistegur määratakse avaldisega: w=Asw/sbwsin Minimaalne põikarmeerimistegur: w=0,08 fck/fyk Põikarmatuuri (rangide) suurim pikisamm ei tohiks olla suurem kui sl,max = 0,75d(1+ cot ) kus on põikarmatuuri ja tala pikitelje vaheline nurk. Kui rangid moodustavad konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga = 90°, siis sl,max = 0,75d Ülespöörete suurim pikisamm ei tohiks olla suurem kui Sj,max= 0,6d(1+ cot ) Rangide suurim põiksuunaline vahekaugus ei tohiks olla suurem kui
12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! tõmbele töötava detaili tugevust? 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab sisepinnad! lõikele töötava detaili tugevust? 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab 6.15. Mis on konsool? väändele töötava detaili tugevust? 6.16. Mis on lihttala? 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse paindele töötava detaili tugevust? mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? 5.5. Nimetage kujundi esimese astme 6.18. Kuidas avaldub painutava üksik- pinnamomendid
Esimest kasutatakse juhul, kui liide peab taluma suuri koormusi. Tugev tihe õmblus sobib juhtudel, kui suurtele koormustele lisandub ermeetilisuse karanteerimine vajadus. Tihe õmblus leiab kasutamist vedelike ja gaasi reservuaaride juures. Võllid ja teljed Masinate ja mehhanismide pöörlevad osad asetatakse telgedele või võllidele. Võllid on ettenähtud pöördmomendi ülekandmiseks ja detailide kinnitamiseks. Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks. Tappide alused on laagrid. Telje või võlli otstes asuvad tapid on otstapid, keskel asuvaid nimetatakse keelteks. Teljesihilisi koormusi võtavad vastu aktsiaaltapid
Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika arvestab gaaside adsorbtsioonipinna suurenemisega peenendamisastme suurenemisel, eripinda määratakse ka sedimentatsiooni kiiruse järgi. Mehaanilised: isel. materjalide käitumist välisjõudude toimel. ·Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul
S = = 3,7 K 1,96 a + m 29,7 + 0,2 0 K F K d 0,95 0,83 12 Varutegur väändele -1 S = , K a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 534 m = a = max = = 3 = 3 10,9 MPa
Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja
koormuste rakenduspunkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu leidmist. Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etapis: projekt- ja kontrollarvutus. Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele: 52. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus. Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste
97), enam levinud on torupainutus rullid. Toru kuumalt painutamine Toru käsitsipainutamine rakises joon. 97 Vedrude valmistamine. Tehnikas kasutatakse laialdaselt spiraalvedrusid. Kuju järgi võivad nad olla kas silindrilised või kujuvedrud. Töötamise viisi järgi - survele, tõmbele ja väändele töötavateks. Survevedrudes (joon. 98a) asuvad keerud teatud kaugusel üksteisest, tõmbe- (joon. 98b,c) ja väändevedrudes (joon. 98d,e) aga tihedalt üksteise kõrval. Survele töötavad silindervedrud (a), tõmbele töötavad koonus- (b) ja silindervedru (c) ning väändele töötavad erivedrud (d ja e) joon. 98 Survevedrude otsad surutakse naaberkeerdude vastu, tõmbevedrude viimased keerud
tuspunktis. Rippisolaatorkomplektide abil toestatud juhtmete puhul on koor- muste muutused tavaliselt väikesed tänu isolaatorketi kõrvalekaldele. Koormused ja juhtmete tõmbed leitakse arvutuslike koormustena ümbritseva õhu normaalsel baastemperatuuril tuulekoormuste puudumisel. Kandemastidele toimivad avariikoormused, mis tulenevad ülalmainitud juhtu- dest, võib arvutada arvestades koormuse vähenemist tänu isolaatorkomplekti- de kõrvalekaldele ja masti elastsele läbipaindele või väändele. Normaalselt tu- leb arvutus teha ankrupiirkonna taandatud visangu jaoks. Kandemastide avariikoormusi võib piirata vastavate tarvikute (näiteks liug- klemmide) abil. Pingutusmastide arvutusel tuleb eeldada nende juhtmete või trosside katke- mist, mis põhjustab vaadeldavatele elementidele suurimad koormused. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 18 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE
Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle (või nende osi) pöördemomendi edasiandmiseks sidestada. Võllid ja teljed: Teljed on pöörlevate detailide kandjad(nt.lapsevankri rattatelg,vaguni telg), võllid on lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Tapid: on osad, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Aksiaaltapid võtavad vastu telgkoormust. Sfääriline tapp võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest
Kui võlli koormav päärdemoment on pulsseeruv, tehakse ka kontroll väändevõnkumistele ehk vaadeldakse võlli kriitilised (resonants-) sagedused. Võlli kontrollimiseks oan vaja teada selle konstruktsioon, tugede tüüpi ja asukohta, koormuste rakenduspinkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu leidmist. Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etappis: projekt- ja kontrollarvutus. Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele: T . W0 Kuna võllile mõjub nii väändemoment kui ka paindemoment, arvutusvalem aga painet ei arvesta, siis vähendatakse lubatavat pinget ning valitakse 20...30 MPa. Suuremaid väärtusi valitakse aeglastele võllidele. d3 Teades, et polaarvastupanumoment W0 , leiame võlli minimaalse läbimõõdu
NB! Valemites on eeldatud, et paidemoment mõjub igal juhul ümber tugevama telje y-y! Koosmõju tegur kij: i- näitab millise telje ümber stabiilsuskadu kontrollitakse j- näitab millise telje ümber mõjub paindemoment Lihtsustusi toruprofiilidest varrastele, kui paindemoment mõjub ainult ümber y-y telje : Märkus: Toruprofiilide puhul saab stabiilsuskontrolli valemeid lihtsustada, sest toruprofiilid töötavad hästi väändele (kiivet ei toimu, seega LT = 1 ja kzy = 0 ) : NEd M y,Ed y-y telje stabiilsuskontroll: + k yy 1 y A fy Wy f y NEd z-z telje stabiilsuskontroll: 1 z A fy TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 47/79 Georg Kodi
kuni 90o. Põikarmatuur võib koosneda: pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest (vt joonis 9.14); ülespööretest; pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud var- rastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele. - Võimalikud sisemised - Ümbritsev rang rangid Joonis 6.14 - Põikarmatuuri näited Põikarmeerimistegur määratakse avaldisega: A sw w , (6.24) sb w sin kus w on põikarmeerimistegur, w peaks olema vähemalt w,min ; Asw on ühes tasandis paikneva põikarmatuuri ristlõikepind;
annaabi.ee 
