Materjaliõpetus
A. LUKAŠIN
Sissejuhatus, materjalide
liigitamine
Tehnikas kasutatavad materjalid
◦
tahked ,
◦ vedelad,
◦ gaasilised.
Tahked materjalid liigituvad:
◦
kristallilised (metallid jm),
◦
amorfsed (
mittemetallid ).
Metallid omakorda jagunevad:
◦
Mustad (raua
sulamid ),
◦
Värvilised (vask,
alumiinium ,
volfram jm).
Materjalide
klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega.
Selle omaduse järgi liigituvad materjalid:
◦
konstruktsioonilisteks
◦
eriotstarbelisteks.
Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse
korpuste,
kinnitus -,
kande- ja
montaaži elementide valmistamiseks.
Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt
kasutusvaldkonna nõudmistele.
Näiteks elektrotehnikas
elektrimasinate,
–aparaatide ning muude
seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel
peavad olema teatud
elektrilised ja
magnetilised omadused.
Neid nimetatakse
elektrimaterjalideks.Materjalide klassifikatsioon
Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt nende
elektrilistele ja
magnetilistele omadustele:
◦
Juhid (
juhtmed , poolid, kontaktide)
◦ kõik metallid,
◦ kasutatakse
metalle , millel on:
◦ väike elektriline eritakistus,
◦ küllaldane mehaaniline vastupidavus,
◦ vajalikud füüsikalis-keemilised omadused (
korrosioonikindlus ,
kuumuskindlus vm).
◦
Dielektrikud (
isolatsioon , isolaatorid)
◦ Kasutatakse
tahkeid , vedelaid ja gaasilisi.
◦ Dielektrikul peab olema:
◦
suur elektriline eritakistus,
◦
läbilöögi kindlus ,
◦
vajalikud mehaanilised omadused,
◦
kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid
dielektrikuid kasutatakse lisaks ka
kinnitus- ja
kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi
dielektrikuid kasutatkse ka
jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana.
Materjalide klassifikatsioon
◦
Pooljuhid (
diood , transistor, türistor jm)
◦ juhtivuse poolest asuvad
juhtide ja dielektrikute vahel,
◦ juhtivus sõltub
välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur).
◦ kasutatakse
räni ja
germaaniumi kristelle.
◦
Magnetmaterjalid ◦
magnetpehmed ja
magnetiliselt kõvad materjalid.
◦ kasutatakse
raadiotehnikas, valmistatakse
südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena.
◦ neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus μ.
◦ jagunevad
ferro ,
ferri ja
antiferromagneetikuteks.
Räni diood
Materjalide klassifikatsioon
Konstruktsiooni materjalide
kasutusvaldkond sõltub nende:
◦
mehaanilistest omadustest:
◦ tugevus, kõvadus ja
elastsus ,
◦
füüsikalis-keemilistest omadustest:
◦ kuumuskindlus,
tulekindlus , vastupidavus,
◦ magnetilised erinõuetest.
Abimaterjale kasutatakse
korrosioonikindluse suurendamiseks ,
värve ja
lakke välisviimistluseks ja isolatsioonimaterjalina.
Hooldus ja remonditöödel on kasutusel
määrded,
õlid ja
puhastusained .
Materjalide omadused
Seadme projekteerimisel on tähtis arvestada materjalide omadusi.
Materjali põhiomaduste hulka kuuluvad:
◦ füüsikalis-keemilised,
◦ mehaanilised,
◦ elektrilised,
◦
tehnoloogilised ,
◦ ekspluatatsioonilised.
Materjali mehaanilised
omadused
Materjali mehaanilised omadused määravad
materjali võime vastupanna erinevatele välistele koormustele:
◦ tugevus tõmbele, paindele, löögile, väändele jm.
◦ kõvadus,
◦
plastsus ,
◦ sitkus,
◦
kulumiskindlus jm.
Materjali mehaanilised
omadused
Tugevus on materjali
võime säilitada enda
struktuuri ja
omadusi taludes surve,
tõmbe,
väände,
painde,
löögi ja muid jõudusid.
Materjali tugevus sõltub selle
tihedusest,
niiskusest,
struktuurist ja
välisjõu suunast.
Nii näiteks
◦
Kivimid taluvad hästi
survejõudusid, aga löögi või paindejõudusid taluvad 5 – 50
korda halvemini.
◦
Puit talub hästi tõmbejõudusid.
Seepärast tuleb kasutada materjale seal, kuhu nad sobivad.
Materjali mehaanilised
omadused
Tugevuspiir on suurim pinge, mida materjal on võimeline purunemata
taluma.
Tugevuspiiri tähis on σB, mõõdetakse paskalites
Tugevuspiiri tõmbel nimetatakse tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel
survetugevuseks, tugevuspiiri väändel väändetugevuseks jne.
Konstruktsioonide projekteerimisel on vaja alati materjalile anda
tugevuse varu.
Mida vähem
homogeensem on materjal, seda suurem peab olema varu.
Materjali tugevuspiir määratakse
teimimisega, mis võib olla
purustava või
mittepurustava iseloomuga .
Viimase korral määratakse tugevuspiir
kaudsete märkide alusel.
Materjali mehaanilised
omadused
Kõvadus on materjali võime vastu panna
kohalikule plastsele deformatsioonile.
Määratakse kõvast materjalist otsaku
surumisel uuritava materjali pinda.
Tuntumad kõvadusteimid
◦ Brinelli (teraskuul),
◦ Rockwelli (teraskuul või teemantkoonus),
◦
Vickersi (teemantpüramiid).
Rockwelli meetodi
eeliseks on skaala.
Rockwelli tugevus on
ühikuta suurus. Tähistatakse HR, HRA, HRB ja HRC.
Suurim materjali tugevus A ja C skaala järgi (kuul) on
100 ühikut. B skaala järgi
130 ühikut.
Materjali mehaanilised
omadused
Elastsus on keha omadus
muuta välise jõu toimel
oma kuju ning selle
lakkamisel
taastada oma endine
kuju.
Elastsuspiiriks loetakse jõu suurust, mille lakkamisel materjali algne kuju
enam
ei taastu.
Sõltuvalt materjali tüübis on
lubatud erinev
jääkdeformatsioon.
Materjali mehaanilised
omadused
Materjali
plastsus määrab
materjali võime välise jõu mõjul
purunemata ja
mõranemata muuta oma kuju.
Plastsuse järgi liigitatakse materjalid:
◦
haprateks, ei talu deformatsiooni
◦
plastseteks.
Plastsete materjalide hulka kuuluvad
metallid, haprad on
kivimid jm.
Materjali mehaanilised
omadused
Deformatsioon
Deformatsiooniks nimetatakse väliste jõudude mõjul keha
kuju ja
mõõtmete muutmist.
Eristatakse
elastset ja
plastset deformatsiooni:
Elastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu
kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed
taastuvad .
Plastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu
kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed
ei taastu.
Materjali mehaanilised
omadused
Kulumine on
hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali
eraldumine või pinna
jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete
järkjärguline muutumine.
Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda
purunemata olulist deformeerimist.
Materjali füüsikalised omadused
M
aterjali
tihedust määratakse
1 mahu kaalumisega.
◦ Plastidel on tihedus .
◦ Keraamikal 1500...2500
kg/.
◦ Metallidel 1700…22 000
kg/.
Tehnikas kasutatavaist metallidest
kergeimaks on
magneesium ,
raskeimaks aga
plaatina .
Eristatakse
keskmist ja
tegelikku tihedust.
Tegelik tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, millest on lahutatud
aines olevate pooride maht.
Keskmine tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, koos pooride ja
tühimikega.
Materjali füüsikalised omadused
Poorsus
Poorsus ehk
urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud
tühimike olemasolu.
Väljendatakse poorsusteguriga – pooride ja
materjali mahu protsentuaalses suhtes.
Poor – tahkes
materjalis olev ava või õõs. Tüübilt võivad olla:
◦
Suletud
◦
Avatud
◦
Väiesed
◦
Suured Mida suurem on materjali poorsus, seda suurem on selle imavus ja paremad
soojusisolatsiooni omadused, kuid väikesm
tihedus,
tugevus ja
eluiga.
Materjali füüsikalised omadused
Hügroskoopsus ja niiskusimavus
Niiskusimavus – materjali võime
neelata ümbritsevast keskkonnast
endasse vett,
hoida seda ning
kuivamisel seda
tagasi anda.
Imavusvõime kui omadus näitab
neeldunud vedeliku massi ja
aine kuivmassi suhet väljendatuna
protsentides.
Hügroskoopsus on ainete võime
õhust või muust
gaasist neelata endasse
vett.
Hügroskoopsus
sõltub õhu
temperatuurist, suhtelisest
niiskusest,
materjalide
pooride mõõtmetest.
Materjali füüsikalised omadused
Vastavalt hügroskoopsuse näitajale liigitatakse materjalid:
◦
hüdrofoobseteks materjalideks (halb auru imavus),
◦
hüdrofiilseteks materjalideks (heam veeauru imavus).
Materjali vedelikuga küllustamisel sellised omadused nagu
soojusjuhtivus ja
tihedus suurenevad.
Seejuures on võimalik materjali osakeste
ühenduste katkemine, mille tulemusel materjali
tugevus väheneb.
Veekindlus (pehmenemise tegur) määratakse
veega küllustunud materjali surve tugevuspiiri ja
kuiva materjali tugevuspiiri suhtega.
Kergesti märguvatele materjalidele (savi) on see tegur võrdne
nulliga. Metallidele, klaasile on see tegur võrdne
ühega.
Veekindlaks peetakse materjali, millel on pehmenemise tegur
üle 0,8.
Väiksema näitajaga materjale
ei tohi kasutada kõrge õhuniiskussisaldusega kohtades.
Materjali füüsikalised omadused
V ee läbilaskvus Vee läbilaskvus on materjali võime läbi lasta vett.
Vee läbilaskvuse näitaja määratakse vee
hulgaga , mis läbib materjali
pindalaga rõhul
1 MPa 1 tunni jooksul.
Suure tihedusega materjalid on sellistes tingimustes
absoluutselt veetihedad (bitumen,
plastmass , klaas, teras).
Materjali füüsikalised omadused
Sulamistemperatuur
Temperatuur, mil materjal muutb vedelaks.
Vastupidist temperatuuri –
tardumistemperatuuriks.
Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi:
◦
kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o.
327 °C,
◦
rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua
oma, s.o.
1539 °C
◦
kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla
raua sulamistemperatuuri).
Materjali füüsikalised omadused
Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab
soojuse kandumist ühest osast teise
paigalseisvas aines.
Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada
molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel
soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama
temperatuuriga piirkonda.
Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud
võresõlmede võnkumise kui ka
vabade elektronide vahendusel.
Materjali füüsikalised omadused
M
ida
suurem on materjali
niiskussisaldus, seda suurem on selle
soojusjuhtivus.
Vee soojusjuhtivus on kuni
25 korda suurem kui
õhul.
Soojusjuhtivuse järgi liigituvad materjalid:
◦ Soojusisolatsioonimaterjalid (0.082-0.116 )
◦ Konstruktsiooni-soojusisolatsiooni materjalid
◦ Konstruktsioonimaterjalid (0.210 )
Materjali füüsikalised omadused
So ojusmahtuvus Näitab materjali võimet neelalata soojust.
Soojusmahtuvus on
soojushulk , mis tõstab aine temperatuuri
1 kraadi võrra.
Materjalide soojusmahtuvus:
◦ Teras 460
J ,
◦
Betoon 800 – 900
J ,
◦ Puit
2400 –
2700 J .
Suure soojusmahtuvusega materjalid võimaldavad säilitada
stabiilset (ruumi)
temperatuuri.
Väikse soojusmahtuvusega ning
hea soojusjuhtivusega materjale
kasutatakse
jahutitena.
Materjali füüsikalised omadused
Kuumuskindlus– materjali
võime vastupanna
kõrgete temperatuuride toimele kaotamata oma
tugevust,
kandevõimet ning
deformatsioonideta.
Kuumuskindluse järgi liitatakse materjale
kuumuskindlad,
raskesti sulavad ja
kergsulavad:
◦
Kuumuskindlad– kannatavad temperatuuri
üle 1580 °C (k a)
,
◦
Raskesti sulavad–
1350 kuni
1580 °C
◦
Kergsulavad kannatavad alla
1350 °C.
Kuumuskindlaks peetakse
materjali, mis
säilitab oma tugevuse kõrge
temperatuuri või
leegi mõjul.
Materjali füüsikalised omadused
Tulekindlus
Tulekindlus – materjali võime
säilitada oma
kuju ja
omadusi,
mitte sulada ega
deformeeruda kõrgetel temperatuuridel , pikka aja vältel. Tulekindluse järi liigitatakse materjalid:
◦
Tulekindlad– leegi mõjul
ei hõõgu ega
söestu. Materjalid nagu
teras võivad deformeeruda.
◦
Raskesti põlevad –
võivad söestuda,
hõõguda,
süttivad väga raskesti ning
põlevad vaid leegi olemasolul (
immutatud puitmaterjalid)
◦
Põlevad materjalid – jätkavad põlemist isegi
pärast leegi sumbumist (kõik orgaanilised
materjalid).
Termiline vastupidavus
Termiline vastupidavus määrab
materjali võime kahjustumata vastupanna
suurele arvule temperatuuri järsu muutumise tsüklitele.
Mida homogeensem on materjal ning mida väiksem on tema soojuspaisumise tegur,
seda suurem on selle termiline vastupidavus.
Materjali füüsikalised omadused
Soojuspaisumine Soojuspaisumine
iseloomustab materjali mõõtmete muutumist temperatuuri muutumisel.
Soojuspaisumist iseloomustatakse:
◦
Ruumpaisumisteguriga (vedelikud ja gaasid),
◦
Joonpaisumisteguriga (tahked materjalid).
Soojuspaisumist arvestatakse vedelike ja gaaside
mahutite ja
torustike,
metallkonstruktsioonide,
masinaosade jm temperatuurimuutusest
tingitud mõõtmete muutumist
Metallide ja sulamite
joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus
ja on määratud
keemilise koostisega.
Materjali füüsikalised omadused
KorrosioonikindlusKorrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna(õhk, gaasid, vesi,
kemikaalid ) vahelist
reaktsiooni,
milles
materjal hävib.
Metallide korral eristatakse
◦
keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised
reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või
vedelike vahel,
◦
elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad
elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
Korrosioonikindlamad on
keraamilised materjalid ja
plastid .
Materjali füüsikalised omadused
Kulumiskindlus Kulumine on
protsess, mis toimub
pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel
pinnalt eraldub materjali ja/või
suureneb keha
jääkdeformatsioon.
Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide
viskumine ja
müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi
kasutada.
Kasutamise seisukohalt on
kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse
vähendada
kulumiskindlate materjalide,
pinnete või
sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil.
Materjalide tehnoloogilised
omadused
Materjali füüsikalised ja mehaanilised omadused
määravad selle töödeldatavuse –
tehnoloogilised omadused.
Tehnologilisteks omadusteks on:
◦ Valatavus
◦ Survetöödeldavus
◦ Lõiketöödeldavus
◦ Termotöödeldavus
◦
Keevitatavus ◦ Joodetavus
Materjalide tehnoloogilised
omadused
Valatavus
Metallide valatavust iseloomustab nende
◦
vedelvoolavus,
◦
kahanemine
◦
likvatsioon .
Vedelvoolavus on metalli
võime täita vormi ja
kopeerida selle kuju.
◦ oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest.
Kahanemine on metalli omadus
tahkumisel mahuliselt
kokku tõmbuda.
◦ sõltub samuti sulami
keemilisest koostisest,
valu temperatuurist ja
viisist,
jahtumiskiirusest ja
valandi kujust .
Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise
koostise ebaühtlust.
Staatori korpus
Materjalide tehnoloogilised
omadused
Survetöödeldavus (sepistatavus)
Survetöödeldavus on metalli omadus lasta end
survega töödelda, s.t.
muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul.
Hästi sepistatavad on plastsed metallid.
Materjalide tehnoloogilised
omadused
Keevitatavus on metalli või sulami
omadus moodustada konkreetsetel
keevitamise tingimustel
jäik mitte lahtiühendatav
ühendus.
See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele
nõuetele.
Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse
sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus.
Joodetavus
Materjali omadus moodustada
kindlaid ,
jäikasid ühendusi
kõrgetel temperatuuridel joodiste abil.
Materjalide ekspluatatsioonilised
omadused
Materjalide
talitlusomadused sõltuvad materjali
töötingimustest, nende
hulka kuuluvad:
◦ Korrosioonikindlus
◦ Kulumiskindlus
◦ Pinnaomadused
◦ Tulekindlus
◦ Soojuspüsivus
◦ Ohutus
◦ Keskkonnasõbralikkus
Mustad metallid
Mustad metallid
Mustad metallid —
raud ja selle sulamid (teras, ferrosulamid,
malmid ).
Vahel liigitatakse mustadeks metallideks ka
mangaan ja
kroom .
Neid metalle kasuatakse peamiselt
malmide ja
teraste tootmisel.
90% kasutatavatest metallidest
moodustab mustade metallide osakaal.
Enamik – erinevad terased.
Mustade metallide tootmine
Malm — raua ja süsiniku
sulam , süsiniku sisaldus
suurem kui 2.14 % (kuni 6%).
Malmid jagunevad
valgemalmiks,
hallmalmiks,
tempermalm,
kõrgtugevmalm.
Teras— raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus
kuni 2.14 %.
◦ Väikese süsiniku sisaldusega (vähem kui 0,25 %)
◦ Süsinikterased (0,25 — 0,6 %)
◦ Suure süsiniku sisaldusega (üle 0,6 %)
Peale süsiniku sisaldavad terased ja malmid muid aineid:
◦
räni, mangaan, väävel ja fosfor . Kindlate omadustega teraste ja malmide saamiseks lisatakse nende koostisesse
leegeeraineid:
◦
Alumiinium, mangaan, molübdeen, vask, nikkel , kroom jm.
Malm
Malm◦
habras ◦ head valuomadused
◦ ei ole sepistatavad.
Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid.
Tänu oma suhteliselt madalale
sulamistemperatuurile , heale voolavusele, heale
valatavusele ning vastupidavusele deformatsioonile ja kulumiskindlusele,
on malm
enamlevinud konstruktsiooni materjal.
Seda kasutatakse masinaehituses, autotööstuses jm.
Malm on vastupidav
oksüdeerumise tagajärjel
nõrgenemisele ja
hävimisele.
Malmist saadakse
teraseid. Malm saadakse rauamaagist lisandite
eemaldamisel .
Malm
Свойства чугуна зависят главным образом от содержания в нем
углерода и
других примесей, неизбежно входящих в его состав:
◦ кремния (до 4,3%),
◦ марганца (до 2%),
◦ серы (до 0,07%)
◦ фосфора (до 1,2%).
Углерод — один из главных элементов в чугуне.
В зависимости от количества и состояния входящего в сплав
углерода получаются те или иные сорта чугуна.
С железом углерод соединяется двояко: в жидком чугуне углерод
находится в растворенном состоянии, а в твердом — в химически
связанном с железом.
Document Outline
- Slide 1
- Sissejuhatus, materjalide liigitamine
- Materjalide klassifikatsioon
- Materjalide klassifikatsioon
- Materjalide klassifikatsioon
- Räni diood
- Materjalide klassifikatsioon
- Materjalide omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali mehaanilised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjali füüsikalised omadused
- Materjalide tehnoloogilised omadused
- Materjalide tehnoloogilised omadused
- Staatori korpus
- Materjalide tehnoloogilised omadused
- Materjalide tehnoloogilised omadused
- Materjalide ekspluatatsioonilised omadused
- Slide 37
- Mustad metallid
- Mustade metallide tootmine
- Malm
- Malm
Kõik kommentaarid