tausta on ennegi uuritud ning olulised on selle juures isiksuse jooned, perega seotud tegurid (vähene vanemlik tähelepanu, vanemate töötus), inimestevaheliste suhete kvaliteet, soov 5 vältida karistust või saada tähelepanu. (Värnik jt, 2015, SEYLE, 2009-2011 kaudu). SEYLE uuringus leiti soolisi vastasmõjusid teguritega, mis on seotud vanemate kaasatusega noore ellu ja alkoholi ning mõnuainete tarvitamisega. Värnik ja teised leiavad tänu SEYLE uuringule, et tugev seos vanemate tähelepanu puudumise ja autoagressiivse käitumise vahel naissoost osalejate puhul näitab soospetsiifilist haavatavust hoolitsuse puudumise või halva läbisaamise suhtes vanematega. Seejuures näib samuti alkoholi ja mõnuainete tarvitamine tüdrukute puhul kujutavat suuremat tahtliku enesevigastuste tekitamise riski võrreldes meessoost eakaaslastega. (Värnik jt, 2015, SEYLE, 2009-2011 kaudu).
Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn. ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2006. Enesetappude ennetamine: infomaterjal pereliikmetele ja sõpradel. Kuidas toime tulla raskuste ja kriisidega. Tallinn. Mehilane, Lembit 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Persaud, Raj 2007. Vaimne tervis. Kasutaja teejuht. Tänapäev. Värnik, Airi; Sisask, Merike; Värnik, Peeter 2010. Baltic suicide paradox. Tallinn University Press Värnik, Airi 2003. Suitsiidi-uuringud. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut: Tallinn. WHO (World Health Organisation) 2006. Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. Tallinn 10
,,Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel," leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas, et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama eelkõige riigi rolli näiteks rohelise majanduse võimalusi arvestava infrastruktuuri loomist, investeerimispoliitikat, subsiidiume ja ökomakse. Samas oli Värnik veendunud, et rohelise majanduse juures tuleks asja vaadata terviklikult, kooskõlas jätkusuutlikkusega. ,,Seal peaks vaatama ka seda, kuidas inimeste väärtushinnanguid muuta, et oleksime igapäevases elus säästlikumad ja mõtleksime rohkem selle peale, et pärast meid peaks loodus säilima," ütles Värnik. Eestis puudub täna statistika selle kohta, kui suur on meie rohelise majanduse osakaal. Värniku sõnul räägitakse küll väga palju taastuvenergeetikast, mahetoodangust,
maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez'il (2001, 2005) ja Trine Solberg- Hattestadil (1993, 1997). 3.1.1 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (MEHED) Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht Jan Zelezny 92.80 Edmonton, K Sergei Makarov 85.44 Pariis, Prant Andrus Värnik 87.17 Helsingi, S Tero Pitkamäki 90.33 Osaka, Ja Andreas Thorkildsen 89.59 Berliin, Sak Matthias de Zordo 86.27 Daegu, Lõun
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22
tingimustes on end raske kinni joosta. Nii alustaski ta tavatult kiirelt ning rasked hetked tekkisid alles paarkümmend meetrit enne lõppu. «Nende meetritega ma kuigi palju ära ei andnud. Ka aeglasema alguse korral poleks lõpus nagunii jaksanud,» mõtiskles Raja.2 2 Kasutatud ajalehte Postimees, 01.09.2007 väljaanne 7 2. ANDRUS VÄRNIK Tiitlikaitsjana Osaka MMil osalenud osaviskaja Andrus Värnik viskas eelvõistlusel oma tänavuse parima 75.96, ent lõppvõistlusele see ei viinud. «Senine hooaeg on rääkinud iseenda eest,» netis Värnik «Ent kui ma ei oleks siia tulnud, poleks ma saanud kunagi teada, mis võinuks juhtuda.» Tehniliselt viletsalt visanud Värniku odakaar jäi avavoorus lühikeseks ja ta astus selle üle, teisel katsel sai eestlane kirja hooaja parima 75.96. Kolmandal üritusel jäi odakaar samuti lühikeseks ja see lendas sektorist välja
Mikk Värnik ja Joosep Puiestee Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele Tõmbuvad veresooned kokku Inimesel on negatiivsed tunded Peavalu Jumala usaldamine Liikumine Looduses viibimine Korralik öine puhkus Meeldiv tegevus, hea raamat Puhkus Hingamispäev Tänan kuulamast!!!
● 2 gold medals 2006 ● silver 2010 ● first woman to win a medal at the Winter Olympics Museum of sport ● established 1963 ● largest of its kind in the Baltic States ● over 135 000 exhibits as if 2012 Otepää Museum of Winter Sports ● opened 2011 ● Tehvandi Stadium complex ● almost all of the medals won by the winter sports athetes TV 10 Olympic Starts ● encourage participartion ● initiated by Estonian Radio ● 1971 ● 46. season ● Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko ect Kiiking ● Ado Kosk ● around 1996 ● get over-the-spindle with the swing ● made of steel ● Ants Tamme 7.03 meters Thank you for your attention!
pankrotistumine, kui sponsorid spordiarstidel, spordiarendajetel enam ei toeta. ja paljudel teistel spordiäris · Mõnele noorsportlasele, kes on tegelevatel inimestel on alati enda arvates tippu jõudnud tööd. hakkab kuulsus pähe ning · Enamik tippsportlaseid allakäimine on kiire.(nt.Andrus tegelevad paralleelselt ka Värnik, Kristjan Rahnu) reklaamides osalemisega.- · Vanemas eas annavad nooruses Lisaraha ja kuulsus · Unistus käia suurvõistlustel tehtud raske treening ja pingutus nagu MM, EM ja OM. endast märku ning inimene tunneb, et ta on justkui tühjaks pumbatud. · Vähe aega pere ja sõprade jaoks · Unistuste purunemine.
teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil?
18. Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid. Intervalljooksu puhul kõnnitaks ja joostakse vaheldumisi. 20. Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Erki Nool – kümnevõistleja Mikk Pahapill – kümnevõistleja Andrus Värnik – odaviskaja Gerd Kanter – kettaheitja Jaak Uudmäe – kolmikhüppaja Anna Iljuštšenko – kõrgushüppaja
kasutusele. Kui 1990. aastal oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, siis 1995. aastaks vähenes see veelgi ning langes 873,8 tuhande hektari piirile. 2001. aastaks oli põllumaa kasutus vähenenud 677,8 tuhande hektarini ning langes veel kuni aastani 2004, mil pindala oli 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aga alates 2005 aastast hakkas põllumaa pindala taas tõusma (Rando Värnik et. al 2011). Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandusettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist. Aastal 2003 oli põllumajandusettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad (Eesti Maaelu arengukava… 2006) 2004 aastal liitus Eesti Euroopa liiduga (EL), see tõi kaasa muutused põllumajanduses. Kuna enne EL liitumist pidi Eesti täitma erinevaid nõudeid, mis üldse annaksid võimaluse ja loa liituda EL- ga
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maa...
Suurim hädaoht peitub võiduhetkes Tihti arvatakse, et võit on millegi lõpp-punkt, suure töö tulemus ja võimalus oma saavutusi nautima jääda. Inimese elu on aga pidev areng, mida viib edasi soov miskit ära teha ja vahepealsed võidud selles ei tohiks olla muud kui motivatsiooni kasvatajad. Tegelikult võib võit olla pimestav ning selles peitubki tema hädaohtlikkus. Võite on elus palju ning seda erinevates valdkondades. Tõsiasi on aga see, et nende hulk sõltub inimesest endast, tema tahtejõust, järjekindlusest ja võimest neid üldse märgata. Näiteks on palju neid, kes tahavad midagi ära teha, millegagi silma paista, mis paneks kaaslased ja ka iseenda uhkust tundma. Selline mõtteviis on kindlasti heaks teejuhiks, sest ilma eesmärkideta on raske midagi suurt saavutada. Siiski peaksid inimesed oskama hinnata ka väiksemaid eneseületusi ning nende üle rõõmu tundma. Võib arvata, et peaaegu igale inimesele meie ...
Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on
Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste
Nii on juhtunud meile kõigile teada-tuntud kaasmaalase, kettaheitja Gerd Kanteriga. Aastal 2004 võistles ta alles esimesi aastaid meeste klassis ning kogus teadmisi ja oskuseid edaspidiseks. Kuna Gerdi heitekaared olid olnud hooaja vältel head, ootasid paljud temalt Ateena olümpiamängudelt medalit. Juhtus aga nii, et tugeva pinge ja surve all põles mees läbi ning saavutas tulemusega 60.05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08. Igas inimeses peitub andekuse kübe, seda tuleb vaid osata õigesti kasutada.
Aastal 1995. sai E. Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks tulekut, 2000. aastal Sydneys, saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas. A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht
SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis .......................................
Meedia on aga muutunud ka väga omakasupüüdlikuks ning tihtipeale mõtlematuks. Palju räägitakse inimestest halvustavalt ja tekitakse kuulujutte, millel tihtipeale pole alust. Meedia sõnal on aga jõud ja nii võibki inimestel jääda räägitavatest halb mulje. Rääkides meediakanalitega, peab olema väga ettevaatlik, sest ajakirjanikud kajastavad lauseid nii, et inimestel võib vale arusaam jääda. Nii ongi palju inimesi, kes on alati meedia hammaste all, üks selline inimene on Andrus Värnik, kellest alatihi halvustavalt räägitakse. Kokkuvõtteks võib väita, et meedial on suur osakaal inimeste elus, sest keegi ei saa enam elus hakkama ilma teabe omamiseta ja teave ongi meedia. Olles meediaga kursis, on inimene tugevam, arukam ning targem.
palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem
Rock. · Koostöölepingu Eesti Kergejõustiku Liiduga · Saku suurhall 4 Olympic Casino- Kasiinokett, mis sponsoreerib järgmisi spordiorganisatsioone, sportlasi: · EOK · Estonian Basketball League · Judoliit · Eesti Maadlusliit · Eesti Lauatenniseliit · Eesti Korvpalliliit · Viimsi Võrkpalliklubi · Olympicu Lootus Andrus Värnik (osalemine kergejõustiku MM-il Helsingis) · Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon (Avo Leoki toetusfond) · Eesti Jalgpalli Liit (FC Olympic osavõtutasud meistri- ja karikavõistlustest) · Eesti Rannajalgpalli Liit (Hyundai Rannajalgpall 2005) · Tennisegala 2005 · Võistlustantsupaar Korotin-Esko Erinevate spordiorganisatsioonide, spordiürituste, sportlaste sponsoreerimine on küll
maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87.83 Andrus Värnik Valga 19.08.03 Naised Kuulitõuge 18.03 Veronika Minina Nokia 25.05.80 Kettaheide 65.00 Elju Kubi Tallinn 26.08.87 Vasaraheide 65.75 Maris Rõngelep Tallinn 20.07.08 Odavise 63.17 Liina Laasma Leiria 15.03.14 Maailmarekordid (seisuga 1.01.2014) Mehed Kuulitõuge 23.12 Randy BARNES USA Los Angeles, USA 20 May 90 Kettaheide 74.08 Jürgen SCHULT GDR Neubrandenburg, GDR 6 Jun 86 Vasaraheide 86.74 Yuriy SEDYKH URS Stuttgart, FRG 30 Aug 86 Odavise 98.48 Ján ZELEZNY CZE Jena, GER 25 May 96 Naised
· 2006: Kuldliiga finaal I koht · 2006: Yokohama Supermeet I koht · 2007: Eesti meistrivõistluste I koht · 2007: 24. Suveuniversiaad Bangkokis VI koht · 2011: 26. Suveuniversiaad Shenzhenis IV koht · 2012: Londoni suveolümpiamängudelt XXI koht, finaali ei pääsenud. · 2012: Eesti meistrivõistluste I koht Isikliku rekordi areng · 2004: 73,31 · 2005: 79,68 · 2006: 80,53 · 2011: 81,56 · 2012: 82,10 5.2.2. Andrus Värnik Andrus Värnik (sündis 27. septembril 1977 Antslas) on Eesti odaviskaja. Isiklik rekord: 87.83 (19. august 2003 Valga, Eesti rekord). Andrus Värnik on 182 cm pikk ja kaalub 97 kg. Ta elab Antslas, kuulub klubisse Võru KJK Lõunalõvi ja treenib Heino Puuste juhendamisel. Alates 2009. aasta kevadest treenib Värnikut Sulev Lepik. Värniku hobid on golf ja tennis. Värnik valdab võru keelt. Saavutused Olümpiamängudel 2000 Sydneys: 15. koht 81.34 (22. august) 2004 Ateenas: 6. koht 83.25 (28
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal · Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul. · Pataljoni sümboolikaga sõrmused
ning sõjandusel oli keskmisest suurem roll. Kõige arenenumad sotsialistlikud riigid olid (Euroopas) Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia, Poola, kes kuulusid ka sotsialistliku sõprusühendusse. Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis asutati 1955 aastal. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.wikipedia.ee 2. Inglise keelest tõlkinud Maarja Kaaristo, Marek Laane ja Tõnis Värnik. Õpilase ajalooentsüklopeedia, Tallinn, 2005 3. Einar Värä, Tõnu Tannberg, Lähiajalugu II, Avita, Tallinn.
Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik. Taliolümpiamängud Chamonix 25. Jaanuar 4. Veebruar 1924 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Võisteldi 14 alal. Sankt Moritz 11. 19. Veebruar 1928 Olümpiamängudel osales 25 riiki 464 sportlasega, neist 26 naist. Esmakordselt võtsid
Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste
Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. Meeste odavise 9 2001-2004 87.83 Andrus Värnik 2003 79.73 Alan Puuste 2004 77.94 Heiko Väät 2004 73.31 Risto Mätas 2004 72.90 Kristo Galeta 2004 72.62 Rainer Raudsepp 2002 70.85 Ahti Peder 2003 70.44 Arne Paats 2004 69.08 Marko Jänes 2004 68
© World Health Organisation, 2000 This document is not a formal publication of the World Health Organisation (WHO), and all rights are reserved by the Organisation. The document may, however, be freely reviewed, abstracted, reproduced or translated, in part or in whole, but not for sale in conjunction with commercial purposes. The views expressed in documents by mamed authors are solely the responsibility of those authors. Eestikeelse teksti toimetanud ja Eestile kohandanud Airi Värnik Konsultant Andres Lehtmets Kordustrüki toimetanud Kertu Valling ja Merike Sisask © Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) 2008 Esmatrükk 2001 ISBN 978-9985-9963-0-0 Brošüüri kordustrükk on valminud Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt finantseeritud projekti EAAD “European Alliance Against Depression” (Eestis nimetusega “Eesti Depressioonivabaks”) raames. SISUKORD ORIGINAALI EESSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . .
piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. PõhjaIirimaa pindala on 14 120 km² ning Elanikearv on 1 775 000. PõhjaIirimaa keskuseks on Belfast PõhjaIirimaal ametlikku lippu ei ole. Kasutatud kirjandus Internet · http://et.wikipedia.org/ · http://en.wikipedia.org/ · http://images.google.ee/ Raamatud · "Pere atlas" Tõlinud Toivo Lodjak · "Õpilase Geograafia entsüklopeedia" Tõlkinud Lauri Laanisto ja Tõnis Värnik. · "Maailma riigid" Tõlkinud Marek Laane · "Geograafia õpik 5. osa" Kalev Kukk
piir_2 ja ei h k_2*baas k_3*baas Viktoriinike Küsimus Helsinki maailmameister odaviskes (perekonnanimi) Mitu sentimeetrit on ühes tollis? Mis aastal oli esimene inimene Kuul? Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p Kas piaal on: A - kala, B - jooginõu, C - lind, D - ehiusdetail? Mis aastal toimus Waterloo lahing: A-1915, B-1795, C-1815, D-1940? Punkte 5 Vastus Hinnang Õige vastus Värnik TÕENE Värnik 2,54 TÕENE 2,54 1968 TÕENE 1969 B TÕENE B c TÕENE C Tekstifunktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Tekst võib kujutada endast suvalist märkide jada. Kui sisend ei ole tõlgendatav valemina, arvuna või ajaväärtusena (kuupäevana ja/või kellaajana), siis loetakse seda tekstiks. Tekst salvestatakse vaikimisi lahtri vasakusse serva. Teksti pikkus ei ole praktiliselt
(Wikipedia 2013) Kettaheite kõrval on meil teinegi kõva saavutus kahekordne pronksmedali omanik Jüri Tamm vasaraheites Olümpiamängudel 1980.aastal Moskvas ja 1988.aastal Seoulis.Eesti rekordiks on 84.40m, mille ta heitis 9.septembril 1984.aastal Banska Bystricas.Sündinud 1957. aastal, lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi.Preagu on Jüri selle tulemusega maailma 8. vasaraheitja. (Wikipedia 2013) Valgas on visatud odaviske rekord 87.83m Andrus Värniku poolt.Kuulsust kogus Värnik Maailmameistrivõistlustel.2003.aastal Pariisis 2.koht ja 2005.aastal Helsingis 1.koht. Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013) 6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD Keskmaajooksud jagunevad 800m, 1000m, 1500m ja 2000m jooksudeks.Pikamaajooksude distantsid on 3000m, 5000m ja 10000m. Eesti 800m ja 1000m rekordid on Urmet Uusoru käes.800m rekordi jooksis ta 1999.aastal Helsingis tulemusega 1.45.1000m aga 1998.aastal Floros ajaga 2.20
Sinu vastus oli: 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19.Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin. Veest tuleb sooritada selilihüpet. 4
76.80. Eesti rekord on 65.00 ja selle püstitas Elju Kubi. Odavise Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1908 Londonis ja naistele 1932 Los Angeleses · Meeste oda kaalub 800 g, pikkus 260 270 cm · Naiste oda kaalub 600 g, pikkus 220 230 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87.83 ja selle püstitas Andrus Värnik. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Osleidys Menendez poolt kelle viske pikkuseks oli 71.70. Eesti rekord on 61.42 ja selle püstitas Monika Aava. Vasaraheide Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis ja naistele 2000 Sydneys · Meeste vasar kaalub 7,257 kg · Naiste vasar kaalub 4 kg Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Juri Sedõhh poolt kelle heite pikkuseks oli 86.74.Eesti rekord on 84.40 ja selle püstitas Jüri Tamm.
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis?
kolmnurkne kompositsioon. Ajaloomaali võib pidada üheks ajaloo uurimise allikaks, kultuuri edasikandjaks, mineviku säilitajaks ja imeliseks kunstiteoseks. 17 Kasutatud allikad Euroopa ajalugu. Antiikajast kuni kolmanda aastatuhande koiduni. Peatoimetaja John Stevenson. Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik. (Varrak.) Tallinn 2003 Kunstileksikon. (Kunst) Tallinn 2000 Larousse’i lühientsüklopeedia: maalikunst renessansist tänapäevani. Eesti enstüklopeediakirjastus 2002, lk 117-133 Kuidas mõista maalikunsti: žanrid ja teemad Lääne kunsti ajaloos. Peatoimetaja Alexander Sturgis. Tõlkinud Epp Aareleid, Krista Mits, Marie Suitsu. (Varrak) Tallinn 2001 Loengumaterjalid: Kunstiajalugu 50 klassikut: maalid. Rolf H
Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann.
Koole käsitlev Euroopa koostöökava. Brüssel, 2008. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF Haug, E.; Torseim, T; Samdal, O. (2009). Local school policies increase physical activity in Norwegian secondary schools. — Health Promotion International, 25 (1), 63–71. Heidmets, L.; Samm, A.; Sisask, M.; Kõlves, K.; Visnapuu, P.; Aasvee, K.; Värnik, A. (2009). Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine. – Eesti Arst, 3, 156– 162. Jamie Oliveri koolilõunad 2010. ETV saade, 4/4, 28.02. Inglismaa 2005. Jürgenson, M. (2008, aprill 05). Pikapeale närtsitav energiajook Pärnu Postimees.http://www.parnupostimees.ee/070408/tarbija/10084275.php Gustavson, H. (1979). Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917. a. Tallinn: Valgus. Kruusvall, J.; Tomson, L. (2004). Tallinna kuue linnaosa koolide 8
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist ...
toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast, poodiumile nad ei pääsenud. Tublimad olid seekord Erika Salumäe, Erko Nool, Imre Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
