Andekus - kink või koorem (14)

Andekus – kink või koorem
Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis.
Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall . Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad –NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennast võistkonnast välja heidetuna, kuna sealne kõrge tase tagab tugeva konkurentsi. Seetõttu ei saa korvpallur hetkekski loorberitele puhkama jääda, vaid peab pidevalt oma oskuseid lihvima, tõestamaks, et ta tõesti väärib oma kohta võistkonnas.
Enamasti aga peab paika väide, et andekaks ei õpita, vaid sünnitakse. Kes meist siis ei sooviks olla näiteks samal tasemel kui tippkorvpallur LeBron James või muusik Vanessa Mae.
Iga inimene ei pruugigi oma elu jooksul üles leida oma andekust. Seetõttu moodustavad geeniused ja üliinimesed kogu ühiskonnast vaid imepisikese osa. Enamik kuulub halli massi ehk lihtinimeste hulka. Samas oleme me kõik tänulikud neile, kes on kunagi elades on leiutanud, avastanud või võtnud kasutusele asju, milleta me tänapäeva elu ette ei kujutaks. Nii jääme me näiteks mäletama Isaac Newtoni ja Albert Einsteini avastusi füüsikas. Samuti ka Benjamin Franklini ja Michael Faraday pingutusi elektri kasutuselevõtul. Kõik Need isikud ning paljud teised on oma tegudega muutnud meie igapäevase elu tunduvalt lihtsamaks ning mugavamaks.
Andekus aga ei pruugi alati tähendada head. Näiteks on viimase sajandiga väga kiiresti arenenud relvatööstus, sealhulgas ka massihävitusrelvad. Kõik sai alguse esimesest maailmasõjast, kus Saksamaa kasutas edukalt vastaste peal keemiarelvana kloori. Nüüdseks on areng jõudnud keerukate tuumapommide ja biorelvadeni, mis suudavad valedes kätes tekitada väga suurt kaost, sest taoliste tehnikasaavutuste võimsus on meeletu. Seda tõestavad teises maailmasõjas Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommid. Tänu neile kaotas elu üle 300000 süütu inimese. Seetõttu ei saa me olla tänulikud taoliste avastuste ja leiutiste tegijatele ning tööstuse arendajatele, sest kui poleks olnud neid isikuid, võinuks ajaloos ära jääda nii mõnedki suurte inimkaotustega lahingud ning sõjad.
Andekatel inimestel on igapäevaelus ka teine halb külg. Enamasti tuuakse neid eeskujuks ning samuti ei peeta talentidele omaseks eksimusi ja ebaõnnestumusi. Kui see aga juhtub, mustatakse ja kirutakse talenti kõikjal: tänavatel, internetiveergudel, ajakirjanduses. Selge on see, et andekatelt oodatakse ja loodetakse rohkem kui tavainimeselt, kuid tuleb mõista, et eksimine on inimlik. Nii on juhtunud meile kõigile teada-tuntud kaasmaalase, kettaheitja Gerd Kanteriga. Aastal 2004 võistles ta alles esimesi aastaid meeste klassis ning kogus teadmisi ja oskuseid edaspidiseks. Kuna Gerdi heitekaared olid olnud hooaja vältel head, ootasid paljud temalt Ateena olümpiamängudelt medalit . Juhtus aga nii, et tugeva pinge ja surve all põles mees läbi ning saavutas tulemusega 60.05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna – temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08.
Igas inimeses peitub andekuse kübe, seda tuleb vaid osata õigesti kasutada. Niimoodi tegutsemine tagab selle, et andekus ei muutu koormaks vaid kingiks .