Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse
Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest,
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
38. millistest osadest koosneb peaaju? NS slaid 3; anat lk 192-193 tundekühm, metatalamus, hüpotalamus) 5. suuraju 3/6 39. kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine suurajus ja Hallaine paikneb väikeajus pindmiselt, valgeaine paikneb väikeajus tsentraalselt; NS slaid 28; anat lk 196, 202 väikeajus? Suuraju koor koosneb peamiselt hallainest ja koore all paikneb valgeaine 40. mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb? Mõhnkeha on vahekoht, mis ühendab suuraju kaht poolkera
Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne, sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks. Motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.. graanultakud väikeajus on ümmargused ja läbimõõduga 6-8 mikromeetrit (10 astmel -6).purkinje rakud sealsamas aga pirnikujulised ja läbimõõduga 60-80 mikromeetrit 12. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoonid on mitmesugustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke
tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust.
Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab
Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid),
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Joobe tunnused Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne stabiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Pohmell Pohmelli on kahte liiki. Erinevat pohmelli kogevad kroonilised alkohoolikud ja inimesed, kes alkoholi pidevalt ei kuritarvita. Joodik, kes on harjunud teatud koguse alkoholiga, põeb raskelt pohmelli, kui joogipoolise kogus mingil põhjusel väheneb. Olmetarvitaja pohmell on kergem. Seda pohmellitüüpi on kogenud
on kasutusel diangostikas. Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni, Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina. Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni, Alzheimeri või Korsakowi tõvena. Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin- NMDA retseptorid)
Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholi mõju sugufunktsioonile
Alkoholi mõju Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine ka väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses ja käitumises: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Kui on kujunenud psüühiline ja kehaline sõltuvus alkoholist, see tähendab vajadust ja tungi alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism vajab süstemaatilist ravi
7 4 ALKOHOLIST Alkoholi (etüülalkoholi, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väiksestes kogustes toob kaasa nähtavaid muudatusi organismi talituses : kõne muudab segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile , ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suuraju koore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaseks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. (Wahl, Eik. Lk 47) 8 5 TUBAKATOOTED · Tubakapulber ninasse tõmbamiseks
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11
Leiti, et isthumustmoodustava kude eritas FGF8t. Kui FGF8 sisaldavad piisad istutati vaheajju või rhombencephalonisse, omandasin need duplikeeritud keskaju struktuurid. Kontrollpiisad, mida immutati soolaga, sellist tulemust ei andnud. FGF8 piisad indutseerisid kolme ümbritsevas koes oleva geeni ekspressiooni WNT1, Engrailed-2, ja FGF8. Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone
Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad. 16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest. 16.11
liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada - keha ja tema osade asendeid - liigutuste suunda ja kiirust - rakendatava lihasjõu suurust - hoitavate esemete kaalu, kuju, mõõtmeid KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis
tropaankokaiin, puriinkofeiin). Tänapäeval teada, et morfiin ja selle taolised ained tekitavad u. 15 minutit mõnutunde. Võõrutus sümptomid 3-4 tunni möödudes higistamine, haigutamine, rahutus, pisaratevool. Ööpäeva möödudes külmavärinad, kananahk ja lihastõmblused. Meditsiin rohkem teoretiseeriv. Eelkõige rakuteooria. 1838 aa avastasid rakuteooria Schleiden ja Schwann. *Anatoomias, füsioloogias Jan Evengelist-Purkyned uuris rakkude tüüpe väikeajus. Avastas südame juhtkimbud. Näärmete uurimine. Darwini evolutsiooni teooria. Haesal lõi biogeneetilise arengu seaduse. kõrgemad elusolendid alustades embrüonaalset arengut teevad läbi kogu oma eelkäijate arengu. Anatoom Bichat' 1838 kirjutas ,,Traktaat membraanidest", ,,Elu ja surma füsioloogilised uuringud", ,,Üldine anatoomia lisaks füsioloogile ja meditsiinile". Tegeles ka kudede õpetusega. Leidis 21 kudet. Kudedel 2 omadust: kontaktsioon, lõõgastumine.
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (www.mv.hiiumaa.ee). Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine(http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/vermut/alkohol__ja_tervis.html). Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone (www.alkoinfo.ee)
- …. Neuronite teke - Esmalt sümmeetriline jagunemine - … Rakkude migreerumine - Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse tekkekohast eemale, moodustuvad keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette. Nii tekib ajukoore areng - Rakud liiguvad mööda kiudusid, iga järgnev ajukoore kiht kihistub seestpoolt väljapoole. Uued rakud peavad vanades läbi tungima - Väikeajus on vastupidi – need rakud mis esimesena tekivad liiguvad väljast sisse Tekivad cajal-reutziuse rakud mis kontrollivad neuronite asetumist õigesse koorekihit. Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku. Ajukoore väljakujunemine - Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole
2. Nucleus globosus (B5) et emboliformis (B6) kera- ja korktuum vanad tuumad 3. Nucleus dentatus (B7) hammastuum kõige lateraalemalt suurim ja uusim (neocerebellum) - Kõik tuumad on paarilised!!! KOOR - väikeajukoor – cortex cerebelli - 1 mm - 3-kihiline (väljast sisse) Molekulaarkiht (C8) Pirnrakkudekiht (C9) Sõmerkiht (C10) - Sõmerkihis on erakordselt palju närvirakke, mille arv kogu väikeajus on mõnedel andmetel koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse
*V-XII p eaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. *Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. *Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , *Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. *Hammas-, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. *Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140."Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest
Nüstagme on võimalik registreerida (s.o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus
Meissneri kehakesed registreerivad madala ja Pacini kehakesed kiire sagedusega vibratsiooni. Sügelusaisting tekib vabade närvilõpmete stimulatsioonist põletikureaktsiooni käigus vabanevate kemikaalidega. Kõdiaisting on seotus vabade närvilõpmete stimulatsiooniga, kuid tekib vaid siis, kui inimest puudutab miski muu peale tema enda käte või muude kehaosade, vahetegemine selles osas toimub ilmselt väikeajus. Temperatuuritundlikkus Termoretseptorid on kiiresti adapteeruvad vabad närvilõpmed, 1 mm retseptiivse väljaga naha pinnal. Külmatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 10°-40° C. Kuumatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 32°-48° C. Alla 10° või üle 48° C temperatuur stimuleerib eelkõige valu, mitte termoretseptorid. Valutundlikkus Valu annab teavet kudesid kahjustavast ja tervist ohustavast olukorrast, see aitab elus püsida.
muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine.
Sa tahad seda meeldivat tunnet taaskogeda. Kuigi dopamiini vabaneb vähem kui tugevamate sõltuvust tekitavate ainete puhul (nt amfetamiin või kokaiin), jääb 10 epikasutajaist sellest ainest sõltuvusse. Lühiajaline mälu Aju sisaldab palju retseptoreid, millele anandamiid ja THC seostuvad. Need asuvad ajus kindlates kohtades ja seeläbi on mõned kanepi poolt tekitatud tüüpilised mõjuilmingud seletatavad. Suurem osa neist retseptoritest asub hipokampuses, hüpotalamuses, väikeajus ja basaalganglionides. Hipokampus on vajalik lühiajalise mälu jaoks. Kui THC seostub seal paiknevatele kannabinoidiretseptoritele, siis muutub mälufunktsioon. Sul on raskem säilitada mälus õpitut ja äsjajuhtunud sündmusi. Nälg Hüpotaalamus on tuntud kui aju isukeskus. Seostudes sealasuvatele retseptoritele võib THC põhjustada näljasööste. Tasakaal THC võib mõjutada koordinatsiooni ja tasakaalu. Normaalolukorras reguleerib neid funktsioone väikeaju. Tasakaal
ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine.
alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on:
Nendest elementidest koosnebki aju hall- ja valgeaine. Hallaine kujutab endast närvirakkude ja nendest lähtuvate jätkete kogumeid, valgeaine moodustavad närvikiud. Neurogliia kuulub nii aju hallaine kui ka valgeaine närvikiudude kestade koostisse. Neurogliia rakkudel on tugi-, toite- kaitse-, jne. funktsioonid. Peaajus ja selle erinevates osades ei paikne hall- ja valgeaine ühtlaselt. Aju suurtes poolkerades ja väikeajus moodustab hallaine välimise ühtlase kihi, mida nimetatakse kooreks. Koore all asub valgeaine ja selle sees on hallaine kogumid tuumad. Hallaine tuumad kujutavad endast mitmesuguseid pea- ja seljaaju keskusi, mis reguleerivad elundite talitlusi (süljeerituse keskus, neelamis- ja hingamiskeskus). Valgeaine 26 närvikiudude kimbud ühendavad pea - ja seljaaju osasid omavahel ja täidavad juhtefunktsiooni annavad närviimpulsse edasi.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse ajupiirkonda, vaid see on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Ka korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on inimese üldnarkoosi ja sügava une ajal selgelt piiratum ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe aktiivsuslaineid. Kuid seevastu inimese REM-unes esinevad aju aktiivsusmustrid sarnanevad ärkvelolekus olevale ajule. NREM-une ajal on aju aktiivsusmustrid aga palju lokaalsemad ja need kestavad väikest aega
alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse ajupiirkonda, vaid see on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Ka korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on inimese üldnarkoosi ja sügava une ajal selgelt piiratum ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe aktiivsuslaineid. Kuid seevastu inimese REM-unes esinevad aju aktiivsusmustrid sarnanevad ärkvelolekus olevale ajule. NREM-une ajal on aju aktiivsusmustrid aga palju lokaalsemad ja need kestavad väikest aega
teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Kuid väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Uuringud on näidanud seda, et teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi ajal on tekkivad aktiivsused lokaalsemad ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Kõik see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus globaalselt koordineeritud aktiivsus. See 7
See võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Liikumine on võimalik seetõttu, et kehale lähemal asuva luu külge kinnituv lihas tõmbub kokku. Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu sellele süsteemile ning väikeajus asuvale motoorsele juhtimiskeskusele, on võimalik liikuda koordineeritult ja kooskõlastatult. Lihaseid on tavaks liigitada nende asukoha ja funktsiooni järgi: painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
