15 1/3 , 5 . 2/3 Times New Roman, 12, 1,5. 4 . , , 16, - 14 . Word Heading 1, Heading 2, Heading 3 . /// , . . () ( 1 4. . , , , , . .) ( , ) ( . ) !!! ( , , ) ( . 14) Autor(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Tamm, A. (2003). Kooliharidus Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. (, , , ) () () () (Kokkulepe) . , + . . . 1. (, , ) 2. 3. , , , , 4. ( ?) 5. , , , . , , . 6. 7. . . 7 , 7. . ... GÜMNAASIUM KIRJALIKU TÖÖ TEEMA Kirjaliku töö liik Õpilase nimi, klass Õpetaja nimi ... 2017
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
CV Nimi Heli Kopter Isikukood 12345678910 Sünnikoht Pärnu Kodakondsus Eesti Aadress Metsa 2, Kase küla, Lota vald, Pärnumaa, 12345 Telefon 12345678 E-mail [email protected] Perekonnaseis Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon 2012/2013 Ürituste korraldamine 2012-... Kutseharidus, müüja 2003-... Metsa Keskkool keskharidus Täiendharidus 2013 Esmaabikoolitus 16 tundi Haavade sidumine, kaudne südamemassaaz; kannatanu küliliasendisse asetamine. 2012 Video- ja fotokoolitus 40 tundi Erinevate kaameraprogrammide tundmaõppimine; filmimine; säriaja kasutamine. 2012 Motivatsioonikoolitus Kuidas motiveerida ennast ning teisi; head moodused koosoleku läbiviimiseks....
Tallinna ... kool GMO Referaat Koostaja: ... Klass: 9a Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Ü...
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist min...
Hugo Treffneri Gümnaasium Apple areng tänapäevani Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Anneli Mägi Tartu 2011 Sissejuhatus Käesolev töö teeb kokkuvõtte Apple Inc. leiutistest, saavutustest ja arengust. Valisin sellise teema, kuna see firma huvitab mind ja soovisin selle kohta rohkem teada saada. Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit. Tänu sellele sai ta kolmandiku firma omanik...
Tänavaküsitlus: Mis toimus 10 aastat tagasi 11. septembril? Katre Sarv Raili Liiva 11. september 2011 11. Septembri õhtul käisime Ardu ja Kose inimestelt uurimas, kas nemad mäletavad, mis juhtus samal kuupäeval 10 aastat tagasi. Esimesena jäi meile silmapiirile 10- aastane Tommi, kes samal ajal jäätist limpsides vastas meile lühidalt, et tema ei tea midagi ning teda ei huvita ka. Järgmisena palusime 36-aastasel Tiinal meile paar minutut oma ajast pühendada. Küsides talt küsimuse, et mis toimus 10 aastat tagasi jäi ta mõttesse. Kuid sõbranna abiga meenus talle. Uurides, et kes selle taga oli, kas USA valitsus või terroristid, oli ta enam kui kindel, et terroristid. Veidike hiljem väljus Ardu poest noormees Karel, kes vajas esimese küsimuse osas meeldetuletust.Kuid peale seda hakkas jutt tulema sujuvalt. Teisele küsimusele kõlas kindel vastus: ,,Terroristid, keegi teine nii ei teeks." Pärast Kosele jõudmist, tuli meile tee peal va...
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele ...
FIAT 130 HP REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11a Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 sisukor SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 1.FIATI VALMIMINE.....................................
täitmise või väljasaatmiseni toimib tegevus. Ühele organisatsiooni jaoks on väljasaadetav dokument saadetud dokument, teise organisatsiooni jaoks aga saabuv dokument. Saabuva dokumendi võtab vastu ainult selleks määratud isik. Organisatsioonis tekib kaos, kui vale inimene, kellele ei ole kirja vastuvõtmiseks õigust, kirja ikkagi vastu võtab. Dokumentide vastuvõtmisel toimub esialgne tehniline menetlemine. Tehnilise menetlemise alla käib: õige adressaadi kontroll ja vormistuse jälgimine. Vormistuse jälgimine tähendab seda, et dokumendil on olemas kõik vajalikud elemendid, allkirjad ja lisad on kõik olemas. Asutuse pädevusse mittekuuluva dokumenti ei registreerita ja see edastatakse kuuluvuse järgi. Dokumentde korrektseks vormistamiseks kasutatakse standarti. Standardit on vaja selleks, et tagada ühtne kirja vormistamine. Saabuvate dokumentide ringluses tuvastatakse registreerimiseks kuuluvad dokumendid. Dokumentide registreerimine toimub
MIS ON UURIMIST KAITSMINE? AUTOR TUTVUSTAB OMA UURIMUST- MIDA UURITI MILLISED OLID UURIMISKSIMUSED MILLISEID MEETODEID KASUTATI MILLISTE TULEMUSTENI JUTI, MILLISED ON JRELDUSED AKADEEMILISE KAITSMISE PUHUL ON KAASATUD AUTOR JA TEMA T RETSENSENT- TEGELEB PEAMISELT VORMISTUSEGA OPONENT- TEGELEB SISUGA, VAIDLEB AUTORIGA, TOOB VASTUARGUMENTE, ON RNDAJA KOMISJON PILASUURIMIST KAITSMINE AUTOR JA TEMA T KOMISJON 2 RETSENSENTI, KES TLEVAD OMA ARVAMUSE NII T VORMISTUSE KUI SISU SUHTES KAITSEKNE KNE ALGUSES PRDUB T KAITSJA LUGUPIDAMISVLJENDITEGA KOMISJONI JA SAALIS VIIBIJATE POOLE KAITSEKNE TOETAMISEKS ON PILANE ETTE VALMISTANUD SLAIDIKAVA KNE PIKKUS ON MAKSIMAALSELT 10 MINUTIT NUDED SLAIDIKAVALE SLAIDID ON PAIGUTATUD LOOGILISSE JRJESTUSSE 1)TIITLELEHT KOOS PEALKIRJA JA AUTORI NIMEGA 2) TEEMA VALIKU PHJENDAMINE 3) UURIMIST KSIMUSED VI HPOTEES 4)UURIMIST MEETODID- MIDA AUTOR TEGI, ET OMA KSIMUSTELE VASTUSEID SAADA- LHIDALT SAAB
referaadiga töötada. 3. Koosta referaat: süstematiseeri kogutud materjal, jaga see loogiliselt peatükkidesse (vajaduse korral ka alapeatükkidesse), kirjuta sissejuhatus ja lõppsõna, lisa kasutatud allikate nimekiri. Kui töö koosneb mitmest peatükist, peaks sellel olema ka sisukord. Kui ilmneb, et materjali ei jätkunud või osa materjalist ei sobinud, otsi lisainfot ning täienda tööd. 4. Vaata referaat üle nii sisu, vormistuse kui keelekasutuse poolest. Kuidas oma töö korrektselt vormistada? 1. Kasuta kirjastiili Times New Roman või Arial 2. Sobiv kirjasuurus on 12 punkti. Pealkirja võib teha suuremate tähtedega või tõsta esile tumedas trükis. 3. Reavahe jäta 1,5, sest siis on lihtsam lugeda ja saab teha rea kohale parandusi. 4. Tekstilõikude vahele jäta tühi rida. 5. Joonda teksti servad mõlemalt poolt, sest see jätab tööst korrektsema mulje. 6
testament. Samuti leheküljel 87 oli pilt seitsmeharulisest kandelaaberist, mis oli antud kaupmehe endi kätega tehtud. Kui tuua välja ka midagi negatiivsest, siis seda on üsna raske teha, kuna on näha, et raamatuga on vaeva nähtud. Allikaid ei ole palju ja needki mis on, ei ole tervikud, mistõttu on autorid ise lünki täitnud. Seetõttu on keeruline kritiseerida aega ja vaeva nõudvat tööd. Vormistuse koha pealt norida väga ei saa, laused ei olnud lohisevalt pikad ja hoidsid tähelepanu üleval. Küll aga olid mõndade peatükide lõpupoole palju loetelusi, et palju kuhu annetati. Olgugi, et see oli oluline informatsioon, tundus seda korraga liiga palju, ehk oleks võinud paremini ülesehitada. Kokkuvõttes oli raamat igati hea lugemine. Oli üllatavalt palju informatsiooni välja toodud isikute kohta, mis andsid hea ülevaate erinevate eluvaldkondade kohta. Võib öelda, et antud
teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.;
sisust on 1/3 teksti, mis tuleb kavalehelt vms ja 2/3 tekstist on õpilase isiklik looming - arutlused, kriitika, mis jäävad akadeemilisuse raamidesse. Seega mida pikem on 1/3 osa, seda pikem peab olema ka õpilase isikliku loomingu tekst. Samuti on retsensiooni üldiseks keeleks korrektne ning akadeemiline eesti keel. Töödes ei kasutata slängi ja kõneväljendeid. 4. viimasele lehele kleepida ürituse pilet NB! Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutil ja esitatakse paberkandjal Vormistuse nõuded (mugandatud RaM Kooli uurimustööde nõuetest): Kuna retsensioon pole mahukas uurimustöö, siis võivad nõuded mõnevõrra erineda. Kirjutamise lihtsustamiseks on lisatud nõutavate elementide asukohad Microsoft Word programmis. Kasutatav kiri Times New Roman, suurus 12pt Töö autoril on vabadus kujundada tiitellehe pealkiri vastavalt oma maitsele. Ülejäänud töös pealkirju mitte kasutada vaid uued osad eraldada 2- kordse reavahetusega
järelduste tegemine. Järelduste tegemisel on oluline veenduda, et järeldused oleks ,,loogikaaukude" (logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud. Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite kasutus sisukus ja komplekssus ning esitluse ja vormistuse korrektsus. 2. Teema valik Lähteülesanne: Palun selgita, millele peab teema valikul ja uurimisprobleemi püstitamisel tähelepanu pöörama! Vastavalt Karmo Kroos-i loengutes käsitlutele on üks olulisimaid nüansse teema valikul tema täpsus. ,,Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas" (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema ,,Mida on täna Eestis õppida meie varasemast ajaloost". Liiga kitsas teema on ,,Logistikalahendustest OÜ XYZ näitel".
puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu. Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi mind enim häirima tiitellehe puudumine, ning samuti ei olnud tööl resümeed. Keelekasutus oli akadeemiline, kuid vahepeal veidi mittekaasahaarav. Kõik uurimustöö alguses tõstatatud punktid leiavad töös endale pikad ning korrektsed vasted. Kõige põnevamat informatsiooni leidub uurimustöö intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad huvitavaid tööolusid ning ka juhtunud õnnetusi. Veidi ebahuvitav oli minu jaoks ettevõtte
1. Miks on dokumendihalduse metaandmete standardid vajalikud? Metaandmed on struktureeritud informatsioon dokumendi sisu, konteksti, vormistuse ja kasutamise kohta. Need andmed võimaldavad kasutajal hinnata ja kontrollida dokumendi sisu, väärtust ning usaldusväärsust, lihtsustades samas dokumendi taasleidmist ja hõlbustades ligipääsu dokumentidele kogu nende elutsükli vältel. 1 Probleem on aga selles, et erinevates asutustes võivad olla kasutusel erinevad, just nende vajadustest lähtuvad metaandmed, mis ei pruugi täita arhiivinduse nõudeid ning tagada metaandmeskeemide omavahelist ühildumist.
igapäevase keelekasutuse hulka, vaid on pigem poeetilised. Lisaks on tema kirjavahemärgistus ja esisuurtähe kasutus korrektsed, mis võib tuleneda ka sellest, et ta kasvas üles eesti rahvusliku identiteedi õitsengul, kui Eesti Vabariik alles sündis, ning sel ajal väärtustati oluliselt kõike eestlusega seotut, sealhulgas ka õige eesti kirjakeele ja ilusate sõnade kasutust. Nagu ka vormistuse all mainitud, on Jüri Kolk minetanud esisuurtähtede ja kirjavahemärkide kasutamise, mille tõttu ta ei tohiks teoreetiliselt kaanonisse kuuluda. Kuigi tema sõnakasutus on veidi lihtsam, ei ole see siiski liialt argine ega ka labane. Seega kuulub Alveri luuletus selgelt kaanonisse, kuid Kolgi teose kohta on jällegi raskem järeldusi teha, sest ühest küljest ta võiks kuuluda kaanonisse, aga teisest küljest mitte.
KORDAMISKÜSIMUSED Mis on dokumendihaldus? - dokumendi kontrollitud haldamine läbi selle terve elukäigu - loomine, korraldamine, kasutamine, arhiveerimine, hävitamine - süstemaatiline kontroll dokumentide loomise, kasutamise, eraldamise üle Miks peab teadma asjaajamist? - oluline asutuse töökorralduse jaoks - tagab dokumentide kohta hea ülevaate - lihtsustab dok.ringlust - tagab nõuetekohase vormistuse ja kasutamise Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab...
ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Peale jüriöö ülestõusu · Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja- Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. · Põlisrahvas sälilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus. · Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad "tühjaks ja mahajäetud maaks". · Järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest. · Talurahva võimekam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesnimi Perenimi II C 2 KÕ Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Korrektse vormistuse näidis Näidistöö Juhendaja: Eesnimi Perenimi Mõdriku 2009 SISUKORD .....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.PEATÜKI PEALKIRI..............................................
Rauno Saarniit, Kristjan Mägi 7. Finantsid - ja kus need tulevad - põhjendused. Rauno Saarniit, Kristjan Mägi 8. Menüü (st. joogilett, söögid) Rauno Saarniit Kokku saime ikka väga mitmel korral ja nõupidamised olid väga konkreetsed: jagasime teemad ära, hiljem vormistasime kokku ühe pika jutu. Suheldi silmast silma, telefoni teel ja interneti vahendusel. Otsest eestvedajat polnud, lihtsalt igaüks tegi oma osa ja teemade kokkupaneku ning vormistuse tegi Kristjan Mägi. Allikad Seltskonnamängude allikas: http://www.feeling24.ee/?Page=Article&MenuID=68
arukas. Esseed lugedes saab aru kirjutaja huvist teema vastu ja tema soovist luua parem maailm. Arvan, et teemale oli lähenetud hästi ja erinevatelt külgedelt. Autori keelekasutus oli kergesti arusaadav, polnud kasutatud raskeid võõrsõnu ega termineid. Tekstist saab aru ka noor põhikooli õpilane, kes ei tea veel võib-olla nii palju antud teemast. Samas võib mõnele targemale lugejale see essee jääda igavaks ja veidi sisutuks. Vormistuse oleks võinud veidi paremini teha esimene ja viimane sisulõik oleks pidanud järjest olema, sest mõlemad rääkisid arengumaadest, vahepeal nendest eraldi juttu ei olnud. Olen rahul antud retsenseeritava tööga, ta täitis oma eesmärki mõtlen rohkem enda valikute üle, et ei tekiks tulevikus probleeme minul endal ning ka teistel. Essee teema on tänapäeval väga oluline eriti noortele, arvestades igapäevaseid uudiseid ajalehtedes noortest
arukas. Esseed lugedes saab aru kirjutaja huvist teema vastu ja tema soovist luua parem maailm. Arvan, et teemale oli lähenetud hästi ja erinevatelt külgedelt. Autori keelekasutus oli kergesti arusaadav, polnud kasutatud raskeid võõrsõnu ega termineid. Tekstist saab aru ka noor põhikooli õpilane, kes ei tea veel võib-olla nii palju antud teemast. Samas võib mõnele targemale lugejale see essee jääda igavaks ja veidi sisutuks. Vormistuse oleks võinud veidi paremini teha esimene ja viimane sisulõik oleks pidanud järjest olema, sest mõlemad rääkisid arengumaadest, vahepeal nendest eraldi juttu ei olnud. Olen rahul antud retsenseeritava tööga, ta täitis oma eesmärki mõtlen rohkem enda valikute üle, et ei tekiks tulevikus probleeme minul endal ning ka teistel. Essee teema on tänapäeval väga oluline eriti noortele, arvestades igapäevaseid uudiseid ajalehtedes noortest
Et isu täita, soovivad tootjad, et rohkem tegelasi nende kraami prooviks, ja lausa meelitavad kärbseid lindi äärde. Inimkärbeste meelitamisvahendiks on turundus, mille maagilist kepikest viibutades arvud mitmekordistuvad. Vastasel juhul seda ei eksisteeriks.“ See lõik on metafooridest lausa läbi imbunud. Tooksin ühe tähelepanuväärse metafoorina välja veel selle, et „me armastame teda (alkoholi), mis sellest, et ta meid igast otsast purenud on.“ Vormistuse kohta võib öelda, et artikli pealkiri on paksemas kirjas, mis vastab reeglitele, on nähtav ja väga hästi väljendab teksti üldist teemat. Tekst ise on ilusti jagatud lõikudeks, mille eraldamiseks kasutatakse tühja rida, see aitab teksti vastuvõtmisele. Artiklil on olemas ka alapeatükkid, mille pealkirjad on ilusti eraldatud paksema kirjaga. Teksti vormistust häirib vaid see, et see pole joondatud paremalt poolt. Artikli alguses paikneb Kadri Kasaku naeratav
5. Taustinformatsioon On piisavalt kogunud, kasutanud ja vajadusel ka kajastanud taustinformatsiooni. 6. Tehtud töö analüüs Töö autor annab hinnangu nii tegevuse etappidele kui ka lõpptulemusele, kirjeldab erinevates etappides kogetut, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. On kogunud vajadusel tagasisidet ja seda analüüsinud. Praktilise töö raporti vormistuse eest on maksimaalne tulemus 20 punkti (mõlemad aspektid annavad 10 puntki. Vaata ka tabel 5). 27 Tabel 5. Juhendajapoolsed punktid töö vormistamisele. Aspekt Maksimaalse soorituse kirjeldus 1. Raporti vormistamine Töö vastab vormistamise nõuetele ja on keeleliselt korrektne. Tekst ja pealkirjad on õiges kirjas ja õige
Saime teada pulmadest seda, et pulmi peab hakkama varakult ette planeerima, et jõuaks kõik õigeks ajaks valmis ja et kõik oleks hoolikalt läbi mõeldud enne toimepanemist. Kohtusime kahel korral ja me tegime väga head meeskonnatööd, kõik andsid nõu mida kirjutada ja tegid ettepanekuid kui midagi oli vaja muuta või kui midagi kuskile ei sobinud. Üldiselt piltide eest hoolitses Lilith, eelarve tegime kõik koos Karli juhendusel ja tekste kirjutasime kõik koos ja Gerttu hoolitses vormistuse ja töö reaalsuse eest. Saime kõik omavahel hästi läbi ja võtsime arvesse üksteise arvamusi. 13
loodusest ning majandusest. Saksamaal leidub loomi ja taimi, mida Eestimaalgi võib kohata, kuid majanduselt on Saksamaa üks juhtivamaid riike maailmas ning rahvaarvult on see maa suurim Euroopas. Meie Eesti on selle kõrval päris väike. Materjali uurimustöö tegemiseks leidsin piisavalt. Kui uurimustööd Saksamaa kohta jätkata, võiks valida teemaks ajaloo, sest selle maa ajalugu on väga pikk ja põnev. Uurimustöö kirjutamine oli väga huvitav. Raskusi tekkis vormistuse ja viidetega. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 2007. Berlitzi reisijuht. Saksamaa. TEA kirjastus Sirkel, Heiki. 1998. Saksamaa. ILO kirjastus Internet: http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/germany/index_et.htm (19.02.2009) et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa (19.02.2009) www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (19.02.2009) www.miksike.ee/referaadid/saksamaa_kristjanj.ppt (19.02.2009) 193.40.33
vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters
vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters
Kas Te olete kunagi proovinud lugeda teise inimese poolt kirjutatud programmi või otsinud sellest vigu? Kui ei ole, siis kunagi kindlasti tuleb esimene kord. Ja kui see on Teie enda kolm kuud või enam aega tagasi kirjutatud programm, siis on see peaaegu samaväärne võõra tekstiga, sest pea pole prügikast ja kõik ununeb. Sellisel juhul sõltub programmist arusaamine otseselt programmi vormistamisest. Hästi vormistatud programm on loetav ja ülevaatlik, halva vormistuse korral kulub programmiga tutvumisele mitu korda rohkem aega ja lugeja peab olema VÄGA kannatlik, et saada aru programmi tööpõhimõttest. Puudulik vormistus muidugi ei tähenda, et programm töötaks halvasti, sest arvuti ei pööra programmi sellele aspektile üldse tähelepanu (kui seda ei nõua keele süntaks). Toon siinkohal ühe näite spetsiaalselt halvasti vormistatud programmist, mis sellegipoolest on täiesti töökõlblik. /* P r o g r a m m N10.1 - World.c */
Käsuakna ka andmehalduri saate alati tellida Window menüüst
Oma masinas saate kasutada FoxPro keskkonna simulaatorit MOODLEst.
Peale FoxPro käivitamist on soovitav
töökeskkond kohandada vastavalt
oma harjumustele SET käskudega:
Vaikimisi kaust tulemustele käsuga Set default to
SET DEFAULT TO
õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile) Mereäärsed maakonnad, kus põlisrahvas oli suutnud säilitada suuremad õigused, suurema poliitilise aktiivsuse oli nüüd laastatud. Palju rahvast sai surma, just jõukam ja teovõimelisem osa sellest. Väikevasallid vaesusid, kuna tühjaks jäänud maa ei suutnud selle
pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummerdamiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering Outline Numbered ja sealt valida vastav väli (vt. joonis). Joonis 8. Viite sisestamine Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Pealkirja vormistuse muutmiseks avage Style aken: Format Style ning seejärel valige loetelust pealkiri, mille kujundust muudate. Seejärel Modify ning avanenud menüüst uuesti Font ja tehke vajalikud muudatused (tähtede suurus, kirjatüüp, kõik suurtähtedena jms). Joonis 7. Pealkirjade stiili kujundamine Algusesse 11.4. Viidete sisestamine arvutil Joonealune viitamine Tähistage vastav sõna või lause ning valige Insert Footnote. *Valides Footnote paigutuvad viited vastava
lida vastav väli (vt. joonis). Pealkirja automaatne nummerdamine Joonis 6. Pealkirja vormindamine SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Pealkirja vormistuse muutmiseks avage Style aken: Format →Style ning seejärel valige loetelust pealkiri, mille kujundust muudate. Seejärel Modify ning avanenud menüüst uuesti Font ja tehke vajalikud muudatused (tähtede suurus, kirjatüüp, kõik suurtähtedena jms). Joonis 7. Pealkirjade stiili kujundamine Algusesse 11.4. Viidete sisestamine arvutil Joonealune viitamine Tähistage vastav sõna või lause ning valige Insert→ Footnote. *Valides Footnote paigutuvad viited vastava
a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks, eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele, eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE
ajaks ka vedaja, kes on võimeline tellitud kauba kohale toimetama. Taaskord lepitakse offerdi ja aktsepti teel kokku transpordis ja kõigis sellega kaasnevates protseduurides. Varasemalt tähendas see TIR-tollivormistust kuid praeguseks, kui Eesti ja Venemaa vahel enam TIR ei kehti, tähendab see lisagarantii vormistamist, mida on võimalik teha kõigis piiripunktides vastavates asutustes. Veolepingus lepitakse ka kokku, kas vormistuse hind sisaldub transpordihinnas või listakse see Ann Ipsberg, ETJ13 veohinnale juurde. Lisagarantii hind sõltub kauba väärtusest ning võib olla üsna kõrge. Klient peab vormistama või laskma vormistada ekportdeklaratsiooni kaupade ekspordiks ning vajadusel koostama toodetele spetsifikatsioonid ja sertifikaadid. Need on olulised juhul, kui tegemist on
...........................................33 Lisa 3. Vundamendi lõige...................................................................................................................34 SISSEJUHATUS Mullatööd moodustavad ühe osa tervest hoone ehitus protsessist. Eesmärgiks on koostada mullatööde projekt lähtudes õppeaines ,,Hoone osad" läbi töötatud hoone andmetest ning konstruktsioonidest. Töö teostatakse kasutades ,,Tehnoloogia I" e-kursusel esitatavaid õppematerjale ning vormistuse aluseks on Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjaliku vormistamise juhend. 2 1. HOONE OSADE LÄHTEÜLESANDE LÜHIKIRJELDUS JA OBJEKTI AJUTISED EHITISED 1.1. Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon Hoone põhi parameetrid on järgmised: pikkus 28,72 m; laius 10,960 m; korruste kõrgus 2,8 m;
ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine
Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide seas.) JUHENDAJA on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Ta on õpilase innustaja ja tugisammas, kuid samas ka töö õiglane kritiseerija. Juhendaja ei ole uurimistöö autor, vaid suunab ja juhib õpilast sisuliselt täiusliku töö poole. Töö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet
1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus; 5) järelduste põhjendatus; 6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus; 11) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja korrektsus; 12) tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale. Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega. Kui retsensent hindab tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise töö juhendaja. Kokku peaks uurimistöö kaitsmine kestma kuni 10 minutit. Kui kõik protokolli kantud
.............................10 3.3 Allikakirjete kuju.......................................................................................................11 LISA Tiitellehe kujundus......................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ebakorrektne tekst nii keele stiili, õigekirja kui vormistuse poolest võib lugeja süvene- mist segada ja teda negatiivselt häälestada. Enamik teksti koostamise ja vormistamise reegleist on välja kujunenud põhjusega need on kas abiks või otseselt vajalikud. Erinevaid vormistussüsteeme ja -juhendeid leidub palju, neis on palju sarnast, kuid ka palju erinevusi detailides. Elust endast kasvab välja vajadus kokku leppida peamised reeglid, mida konkreetses osakonnas või kindlat tüüpi tekstide puhul järgida. See materjal on
Korrastavad mõttekäiku, ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust. 20. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad ja fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Neid kas, et mõtete vahel liikuda või mõttekäigu osasi siduda. 21. Mis on toed? Toed on selleks, et meelde tuletada, millest on jutt, mis on mõttearenduse tuum. Nendeks on võtmesõnad ja fraasid, mis seovad mõtteid omavahel. 22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Tähendab lause vormistuse parandamist, sõnavaliku jälgimist(mitte kasutada kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust, liiga keerulist terminoloogiat), lauserütmi jälgimine( kerge jälgida lauses olevat mõtet, kõik üleliigne välja) 23. Mis on toimetamine? Toimetamine on õigekeelsuse ja keelelise lõpetatuse tekitamine, enamasti kellegi teise isiku poolt, tehniline vormistamine/toimetamine ( töö välimuse sättimine) 24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? Referaadi kirjutamine algab materjali
(hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad põhjendavad komisjonile oma määratud punkte ning otsustavad esitatud argumentide põhjal, milline summa on kõige õigustatum. Argumentide kaalumises võivad osaleda ka need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud, kuid nad ei lähtu seejuures mitte oma pealiskaudsest muljest töö (või õpilase) kohta, vaid tööd lugenud komisjoniliikmete tähelepanekutest. Ka kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud. Punktide määramine on mõeldud õpilastele täpsema tagasiside andmiseks. Punkte arvutatakse nii miinus- kui ka plusspunktidena. Maksimumi lähedasi hindeid saab anda juhul, kui õpilane on vastavas kriteeriumis uurimistööle püstitatud nõudeid ületanud. Kui vastavas kriteeriumis pole nõuete vastu põhimõtteliselt eksitud, on hinne 4/5 maksimumist
Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Järgnevalt sidus Marie Under oma elu Võrumaalt pärit kirjandushuvilise Karl Arthur Adsoniga, kellega tutvus ,,Estonia" avamisõhtul 1913. aastal. Arthur Adson oli elukutselt maamõõtja, kuid asus katsetama ka luules. Oma teeniva imetlusega võitis ta luuletaja poolehoiu ja jäi tema saatjaks paaziks, nagu ta end ise nimetas lõpuni. Marie Underi ja Arthur Adsoni abielu sai vormistuse 1924. aastal ja kestis viimase surmani 5. jaanuaril 1977. Need varased aastad olid Marie Underi poeetilises arenguloos otsustava tähendusega, kujundades põhja, millel rajanes kõik järgnev. Esimeset trükitud luuletusest esikkoguni kulus kolmteist aastat. Marie Underi talent küpses vaikselt, kuid pidevalt. Iseloomu tagasihoidlikkus ei lubanud esialgu unistadagi luuletajasaatusest. Aega võttis sisseelamine eesti luulemaailma, kuhu sajandi algul tungisid uued hääled
- info teisendusreeglid ehk faili (mudeli) sisemine struktuur - rakendustarkvara valik, millega antud faili tüüpi või mudelit on võimalik luua- töödelda - Lisadena vormistada: 1. eelmiste aastate õpilastööde ja oma lisaks leitu (kuidas otsisid) kokkuvõte 2. edasised uurimisküsimused (2-4 küsimust), mille kohta materjali hetkel ei leitud Peale tavapärase korrektse vormistuse (vormistusreeglid vaata www.pc.ut.ee alt, olulisemad: 1,5 reavahe, pealkirjad stiilidega, sisukord, tiitelleht, kirjandusallikad ja lisad) peab töös olema vähemalt viis viidet kirjandusallikatele (parem rohkem, sh võõrkeelsed!) ja töö sisu maht (ilma tiitellehe, sisukorra, kirjandusallikate, lisade jms) 4- 10 lk, sh kaks selgitavat pilti või joonist. - ajamäärang (failitüübi või mudeli ajalugu, arengusuunad, muutumine, versioonid)
teha. 6 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE Inimkonna suurim küsimus pole see, millal sa õpid, vaid millal sa käitud õpitule vastavalt?- Neale Donald Walsch (,,Kõnelused Jumalaga") 3.1 Tööde esitamine Küsimusele, kuidas õpilased hindavad oma tööde sisu, vormistust ja õigeaegset esitamist, saime tulemuseks järgneva: Korrektse vormistuse ja sisuka töö esitab õigeaegselt õpetajale 90% vastajatest. 10% vastajatest leidis, et ta töö pole sisult väga hea, vaid pigem keskpärane. Ükski vastajatest ei esita oma tööd pärast tähtaega ebakorrektse vormistusega. Sellest võib järeldada, et oma tööd teevad Tartu KHK keskhariduse baasil õppijad korrektselt ning õigeaegselt. Võimalik, et see on tingitud ka keskkoolis sisseharjutatud töö tulemus, kus kõik tööd tuli alati õigeaegselt esitada