Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on
" Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata. Olukorra tõsidus määrab ära vooruse. Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul. On olemas võime olla vooruslik
kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna
sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud.
kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge
Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne). Motiiv miks ma teen seda, mida ma teen.
b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V
Sofistid esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukohti läbi suruda isegi kui need on valed. Sofistide arvates on mõisted ,,õige" ja ,,väär" suhtelised. Sofistide kõige kuulsam oponent oli Sokrates. Tema arvates petsid sofistid oma õpilasi, sest õpetasid neile valesid tõdesid. Sokratese arvates sellised inimesed ei hooli seadustest ja toovad kahju kõigile. Sokratese arvates peaks inimene olema vooruslik: ei tee teisele kurja; on aus ja töökas; oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik ei olnud Sokratese arvates vooruslik, sest riigiametnike valimine toimus loosi teel. PLATON: Tegevus õpetajana rajas Akadeemia Õpetus ideedest kõikidel asjadel ja nähtustel on ideed, mida ta pidas tõelisteks, nähtusi ja asju pidas ideede koopiateks. Ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, neid
konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud meelelised, vaimsed. Kes tunnetab(armastab) ilu, elab elamisväärset elu Aristoteles:
oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukoht läbisuruda, isegi kui need valed on. Sofistide arvates on mõisted õige ja väär suhtelised-mis ühele vale, võib teisele tunduda õige. Sofistide kõige kuulsam oponent oli Sokrates. Tema arvates petsid sofistid õpilasi, sest õpetasid neile valesid tõdesid. Selliseid inimesed ei hooli seadustest ja toovad kahju kõigile, üldkokkuvõttes ka riigile. SOKRATES – arvab, et inimene peab olema vooruslik: ei tee teisele kurja, on aus, töökas, oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik polnud Sokratese arvates vooruslik, sest ametnikud valiti loosi teel. PLATON ARISTOTELES Tegevus õpetajan Rajas Akadeemia Rajas Lykeioni Õpetus ideedest Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa
Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse ja rahujumalanna. · Kandis täisvarustust oda ja kiivrit, sageli käes Nike · Ateena tema järgi Apollon (Apollo) · Zeusi ja Leto poeg · Valguse-, ennustamis-, muusikajumal · Kandis endaga kaasas Lüürat. Artemis (Diana) · Zeusi ja Leto tütar · Apolloni kaksikõde · Jahi- viljakuse-, kuu-, abiellumis-, ja metsade jumalanna · Julge, vooruslik ja uhke · Tunnused: vibu, nooled, jahikoer Demeter (Ceres) · Põllunduse jumalanna · Lahke, nukrameelne, laup pärjatud kuldsete viljapeadega · Hoolitses, et maa vilju kannaks · Armastas inimesi ning õpetas neid maad harima · Kujutati viljapeadega Aphrodite (Venus) · Sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust · Hephaistose abikaase · Armastus- ja ilujumalanna · Sünnitas Erose, kelle nooled tekitasid armastust
Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt. Ebusise müsteeriumi järgi pidi selles müsteeriumis osalejatele tagatama pärast surma helgemad väljavaated. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu: inimkonnal lasub ühe muistse kuritöö süü, siis on hing aheldatud sureliku keha külge, kes ihkab kehast vabaneda. Pärast surma on määratud olema uue inimese kehas, vaid vooruslik ja kasin elu võib hinge vabastada lõpmatust taaskehastumine sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele.
Tuleb elada kõigega kooskõlas. Iga ini õnn sõltub tema kohast ühiskonnas ja tema mõistusest. Lihtne on õnne saavutada tarkadel ja haritud ini. Tark ini ei seo ennast maailmas mitte millegagi ega kellegagi ja on alati sõltumatu, väärikas, iseenda peremees ja ei saa kunagi kellegi orjaks. Tark ini elab seestpoolt väljapoole. Ta ei sulgu enesesse. Stoikude voorus õp Stoikud väitsid, et kõik voorused, mis aitavad õnne saavutada vajavad arendamist. Tõeliselt vooruslik ini on ükskõikne mitmete hüvede suhtes (au, varandus, positsioon, tervis, inimlik olu). Selline ini ei põlga: haigust, viletsust, vaesust, surma. Stoikud väitsid, et kõik voorused on õpitavad. Tõeliselt vooruslik ini suudab ühiskonna probleemidest üle olla. Voorusi ini elu jooksul ei kaota. Pole olemas ini, kes on täielikult voorustest puutumata. Ükski ini pole läbinisti halb. Samuti pole täiuslikku ini. Stoikud väidavad, et ini on ühiskondlik olend. Sõpruse
Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks. Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit, mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine. Boccaccio oli otsekohene ning jutustades lugusid vägagi erinevatest inimestest oli tema sündmuste käsitlus avameelneavameelne. Ühes
Millest need voorused koosnevad? Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada? kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte Kas kõigile inimestele on tähtsad puhuti ja ainult siis, kui see on talle samad voorused või erinevad need kasulik, vaid sellepärast, et tal on inimeseti, kultuuriti? selline iseloom.
legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi · innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes). Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna, oskus toimida mõistuspäraselt
Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide dissidentidega, oli ka Puskiniga. Ta põlgas inimeste kujundatud keskkonda, milles elas, kuid samas armastas kodumaad. Iroonia läbis paljusid luuletusi
Spiritism ei sunni oma põhimõtteid vastuvõtmiseks. Ta kutsub huvitatuid spiritismi õpetuse tõe tundmises ise veenduma oma mõistmise loogika ja jumaliku südametunnistuse läbi. Spiritism austab kõiki religioone ja õpetusi, väärtustab kõiki heategevustaotlusi ja tegutseb vendluseks ja rahuks kõikide rahvaste vahel, sõltumata rassist, nahavärvist, rahvusest, usust, kultuuritasemest või sotsiaalsetest tasanditest. Pealegi tunnistab Spiritism, et ,,tõeliselt vooruslik inimene on see, kes praktiseerib õiglust, armastust ja kes armastab Jumalat üle kõige ja oma ligimest kui iseennast Jumala armastuses, selle kõige suuremas puhtuses". ,,Sündida, surra, uuesti sündida ja alati areneda, selline on see seadus."
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult.
keisririik Rooma : vabariik keisririik Antiikaja mõju : poliitiline terminoloogia on loodud Kreekas, poliitika sfääri ,,leiutajad", kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline. Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati
Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Ise pooldaksin rohkem stoitsismi, kuna ma usun et tänapäeva ühiskond on niivõrd ülesehitatud oma tahtmise, naudingu hetkelisele kättesaamisele ja rahuldamisele. Pärast ühe vajaduse rahuldamist tulevad jälle uued ja nii koguaeg. Minu arvates on see tühine. Meenub kuidas lektor Josh McDowell kirjutas oma raamatus et täpselt nagu ühiskond täna
kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3
edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia. Platon pani oma teosed kirja dialoogidena, kus peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad
(1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, ühisomand, päriliku aadli puudumine); klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus); alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli). Viimased kaks käitumisjuhendid valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk au ja kuulsus, selleks vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine; kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Vooruslik ehk virtuoosne valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga. 5. Erasmuse juhised valitsejale Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus, sõda vaid äärmisel vajadusel; mitte tõsta makse, elada kokkuhoidlikult. Valitseja peab sekkuma võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
kustub ka nende armastus. Madame de Lafayette'i teose lõpp on suhteliselt õnnelik, sest sellel ajal oli tavaline, et armastajad loo lõpus surevad, kuid mulle oleks meeldinud kui teosel oleks olnud õnnelikum lõpp ning härra de Nemours ja Printsess de Cléves oleksid abiellunud. Teos on religioosse alatooniga. Renessansiajastul arvati, et ainult usule pühendudes ja jumalat teenides võib saada õilsaks. Printsess de Cléves arvas, et ta ei ole olnud piisavalt vooruslik ning teda kurvastas see, et ta ei suutnud härra de Cléves'it armastada nii nagu mees oleks väärinud. Ta läks kloostrisse, et oma patte lunastada ning samal ajal vähendada oma enesekahtlusi. Raamat ilmus esimest korda 1678 ning kuigi sellest on möödas juba 338 aastat, leidub teoses jooni, mida saab seostada tänapäevaga. Peale selle võib mõni arusaam olla aja jooksul muutunud. Madame de Lafayette'i ajastul ei arvatud, et õnnelik abielu on võimalik
Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui riiki juhiks üksnes need, kes said hüve ideest aru. Esmalt tuli eraldada võimekad vähem võimekatest. Vähem võimekate osaks jäi töötegemine, esimesed aga pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega inimestele. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta pidas väga oma õpetajast lugu, kuid tal kujunesid
d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a
Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane);
jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga
D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga
Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. Muidu oleks võinud näha, milline kirg tappa istub inimeses, olgu see kirg sihitud inimese enda või tema mõtete vastu. Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50) Aga praegu tundus nõnda nagu polekski linnas enam võõraid inimesi, vaid kõik on aina kui
Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda, kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse. Vaid eriti vooruslik ja kasin elu võib vabastada hinge lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele. Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu
iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 4. Milline oli Sokratese vestluste eesmärk? Sokratese vestluse eesmärk on panna inimesi oma kinnisideedest kõrvale mõtlema ja uskuma, et võibolla nad eksivad. Ta tahtis tekitada huvi arutlemise vastu. 5. Arutle, kuidas on seotud teadmine ja voorused. Kas teadmine sellest, mis on vooruslik ja hea viib alati headele tegudele? Sokrates on öelnud, et kõik inimesed valivad sellise käitumisviisi, mille leiavad olevat endile kõige kasulikuma. Seda, kes käitub ebaõigelt, ei pea Sokrates ei targaks ega kõlbeliseks. Mina arvan, et paratamatult tahavad inimesed endale kõige paremat unustades ära teise inimese mõtted ja tunded. Sõna “hea” on nii mitme tähenduslik. Üheltpoolt on see “ hea” moraalse tähendusega, teisalt aga on “hea” konkreetselt inimestele
Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või neid võib vääratada pahede läbi. 7. Mida tähendab voorus? 8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele
2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, mis on vajalikud hinge pärast Platon varase Platoni arvates on vaja ka väliseid hüvesid hilise Platoni arvates piisab õnneks vaid voorusest
See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega
B. Õige! krediidivääriline aumees C. ? suurlinlik dändi Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja A. Õige! naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette B. ? armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea elu tarvis Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates A. ? pääsetee neile, kellel rahakott ei võimalda tõeliselt vooruslik olla B. Õige! piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski C. ? silmakirjalikkus Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? A. ? Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks B. Õige! Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus
taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Dao`ga ühinemisele ei vii õppimine, vaid sisemine intuitsioon. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Kui inimene on meditatsiooni abil muutunud Dao sarnaseks ehk saavutanud ühtsuse Dao`ga, siis on ta sisemiselt tugev, vooruslik. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Taoism tegeleb looduse vaatluse ja selle kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat
kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö) Antiikfilosoofia voorus on õnneks tarvilik tingimus, õnne ei ole ilma vooruseta. Koolkondade vaidlus: kas on ka piisav tingimus või on veel midagi vaja? (Loogika kui voorus on tarvilik ja piisav tingimus, siis on õnn ja voorus sünonüümid.)
5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed hea,halb,neutraalne;Iseloom vooruslik,paheline,neutraalne;Motiiv hea tahe,kuri tahe, neutraalne. 7. Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil. Moraal-etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel. 8
Põlluharijad/ tarkus Minerva täiskasvanuna. Ratsutamise aluse panija Tõejumal/ muusika/ Phoibos Apollon/ Delfi oraakel pühendati Ronk, delfiin, loorberg tervendamine/ lüüra Apollo talle. Ta oli ilus Jahijumalanna/ Puu Artemis/ Diana Isepäine, sõltumatu, Põder, hepress vooruslik Armastus/ Ilu Aphrodite/ Veenus Reetlik ja õel. Sündis Luik, valge tuvi, varblane, mirt Küprosel merevahust Jumalate käskjalg/ Hermes/ Mercurius Tiivulised sandaalid, surnute teejuht kübar ja võlukepp Sõjajumal Ares/ Mars Hea ja halb Koer/hunt, raisakotkas
orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? o Voorus põhineb kooskõlal, et kõik teod on vastavuses ja sobivuses. Kui hing alistub kurbusele või igatsusele, siis ei ole ta enam vooruslik. Tark ei karda ega ole kurb surma pärast. Kui see juhtub, siis ei ole ta vooruslik ja tark. Keha ja vaim peaks olema suunatud ühele eesmärgile ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja on paratamatu. Ka lähedased surevad ükskord niikuinii. o Hüvedeks peetakse kohusetundlikke lapsi, kodumaa julgeolekut ja häid vanemaid; nende ohtusattumist ei saa meelerahuga pealt vaadata.
Ülimat headust saab tajuda ainult inimene, sest inimhinged on pärit ideedemaailmast. Keha on hinge vangla. Ihu tuleb kurnata, et hing päästa. Vaimne pool on primaarne, sest see on igavene. VOORUSTE EETIKA Kui tänapäeval on moraali põhimõteteks ,,õige", ,,vale" ja ,,kohustus", siis antiikajal oli kaks keskset mõistet moraalis : ,,pahe" ja ,,vooruslik". Aristoteles näitab piltidel näppu alla, sest kõigepealt tuleb aru saada maapealsest maailmast enne kui ideedemaailmasse jõuda (Platon näitab näppu üles). Inimesel peab olema omadus ,,arete", mis tähendab täiuslikkust. Voorus ise ongi täiuslikkus. Täiuslikkus ja veatus ei ole sünonüümid. Täiuslikkus tähendab eesmärgi täitmist. Ese ei pruugi olla oma vormilt veatu, kuid ta täidab oma eesmärki
on õilsa eesmärgiks saada ametnikuks ja tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema läbi harituse. Konfutsius propageeris väga haridust ka lihtrahva seas. Rajas palju koole. 4. Vanemate austus. Põhjendus: kultuuri saab omandada vaid vanematelt põlvkondadelt. 5. Inimeste vahel eksisteerib 5 inimsuhet. Suhted panevad ühiskonnas kõik paika. Tähtis on inimese käitumine, mitte südametunnistus. 5 tüüpi: A) valitseja alam (vooruslik kuulekas); B) isa poeg (armastus austus); C) vanem sõber noorem sõber (ustavus usaldus); D) mees naine (õiglus kuulekus); E) vanem vend noorem vend (heatahtlikkus austus). Sintoism: Jaapanis. Sümbol TORII ,,püha värav". Tähendus: shinto ,,jumalate tee" (hiina keelest). Vanus: on täiustunud loodususund, kus ajaloolised isikud on jumalikustatud (nt keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2
Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin "kuldset keskteed". Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka küsimust selle kohta, kuidas "head" defineerida. Õigeid
Apoloon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid. Ta tappis Delfi lähedal oleva draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps. Draakon elas Parnassose koopas, kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga
õnnelikud 2) Kui aga ei oldud õnnelik elus olles, mis siis juhtus? Sokratiline meetod - Nad olid unustanud sündides, et elus tuleb olla õnnelik. Kui ta oli aga unustanud, siis Sokrates teab ning aitab meelde tuletada kuidas olla õnnelik. Iroonia ehk lihtsana näiv küsimus. Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias
Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas. Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast
puhast teadmist tervikuna. Filosoof ehk valitseja suunab oma tähelepanu nähtumuse taha, asjade olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist. Suurt rahvast on võimalik pettusega mõjutada ja kui nad valivad endale valistejad, ei ole garanteeritud, et valitud teavad midagi asjadest, mida võimekas ja vooruslik valitseja peab põhjalikult teadma. Platon arvab, et need kolm klassi ei tohi omavahel kokku puutuda ja üksteise asjadesse segada, sest see toob riigile suurimat kahju. Minu arvates oli Platoni ideaalriigi idees mitu nõrka kohta. Tema ideaalriik eeldab, et kõik on rahul enda kohaga ühiskonnas ja elavad täiuslikus harmoonias. Ma arvan, et ühel hetkel sooviksid inimesed ikkagi vaheldust ja kõik inimesed ei nõustuks sellega, et riigis langetatakse otsuseid ilma rahva kaasamiseta
annaabi.ee 
