Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused (0)

Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused
Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa.
Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz – taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal – Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon -Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel.
Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral.
Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal.
Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. See aga oli võimalik ainul siis, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise (surnukeha mumifitseerimine ).
Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja toimetamisega. Kui muumia sai valmis, asetati ta sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Tuntumad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao surmajärgset saatust.
Kreeklased mõistsid surma kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges maa- aluses Hadese riigis. Kadunukesel pandi münt suhu , sest arvati, et surnute riiki piirab allmaajõgi, millest paadimees hingi hõberaha eest üle viib. Aja jooksul tekkisid kreeklastel teist laadi ettekujutused, mis levisid müsteeriumidega (laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistustega). Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt.
Ebusise müsteeriumi järgi pidi selles müsteeriumis osalejatele tagatama pärast surma helgemad väljavaated. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu: inimkonnal lasub ühe muistse kuritöö süü, siis on hing aheldatud sureliku keha külge, kes ihkab kehast vabaneda . Pärast surma on määratud olema uue inimese kehas, vaid vooruslik ja kasin elu võib hinge vabastada lõpmatust taaskehastumine sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele.