Kirjand Giovanni Boccaccio raamatu "Dekameron" põhjal (2)

Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu
„ Dekameron “ põhjal
Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus „Dekameron“ kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante „ Jumalikust komöödiast“. Millised olid autori eesmärgid?
Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid , selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“. Hea näite selle kohta annab novell , kus abtiss , kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks.
Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit , mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine. Boccaccio oli otsekohene ning jutustades lugusid vägagi erinevatest inimestest oli tema sündmuste käsitlus avameelneavameelne. Ühes loos kasutas naine ära kergemeelset meest, kellel polnud aimugi, et too peab armukest ning väitis, et ukse taga käisid koputamas tondid ning veenis meest neile nõidust peale panema . Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega.
Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi.
Tema sada novelli kajastavad värvikalt ajastule iseloomulikku argielu ning annavad sellest autori seisukohast vaadatuna hea ülevaate. Üsna selgelt tuli välja, et paljusid inimtüüpe saab samastada ka tänapäeva inimestega. Iseloomulik tegelastele oli püüd jätta endast muljet, kui heast ja vooruslikust inimesest, kuigi pealispinna all oli pea aegu alati palju enamat peidus.