Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kanti antropoloogia Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone) Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne.
1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. Vooruse-eetika: See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige. 3. Ajakirjanik vastutab oma snade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vi eksitav informatsioon. Tagajärje-eetika: Julged teha, julged ka vastutada. 4. Poliitilist ja majanduslikku vimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi
seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded
pattu langenud inimkonna ohjamisel ja transformeerimisel. ,,Jumala riik" sisaldab Augustinuse mõtteid sõja, ühiskonna, riigi-kiriku vahekorra, inimloomuse ja riigi sellele vastava olemuse kohta. Augustinuse teoorias on maailm ja eluviisid jagatud kaheks: inimese järgi elamine ja jumala järgi elamine. Eksisteerib jumala seadus, õigus (,,tõde") ja ükskõik missuguse subjekti enese ,,vale" Augustinuse arvates olid antiikfilosoofide vooruse käsitlused ennastupitavad ja liialt uhked, õige elufilosoofia põhineb alandlikkusel. Tegeliku vooruse ja lunastuse saavutamist ja õiget käitumist pidas Augustinus aga alguses väga raskesti saavutatavaks, hilisematel eluaastatel võimatuks. Augustinuse teooria kohaselt on inimkond pattu langenud ja selliste patuste olendite ohjamiseks ja toimimiseks on vaja riiklikku ühiskonda. Ta kritiseerib ilmalikku riiki, mis on tema arust liialt võimuahne. Riik on küll pattu langemise tulemus ja
Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane Asutas filosoofiakooli eksisteerib kaks maailma: ideede- ehk tõeline maailm ja asjade ehk näiv maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta
Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab inimene maksimaliseerima oma ,,MINA" ning kõik teod tuleb teha enesehüvides. Samuti, et inimesed küll on võimelised heategudeks,
aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti
kuubesid. Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid sootuks tööta. Naised hakkasid juukseid lihtsalt sirgeks kammima, samal ajal kui meestel läks moodi niinimetatud Tituse soeng (lühike soeng ettekammitud juustega) ning bakenbardid. Moodi tuli ka sõna voorus, mida kasutati inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Ühelt poolt mõeldi vooruse all uut kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana aja kerglastele kommetele ja liiderdamisele. Heaks eeskujuks seati kaine ja karske ellusuhtumine. Väga suurt rõhku pandi prostituutide kaotamisele tänavatel ja sõjaväes (kuna sõjavägi liikus palju, siis sellega käis kaasas ka palju lõbunaisi). Teiseks vooruse aspektiks olid aatilised ideaalid, kus eriti rõhutati patriotismi. Revolutsioon mõjutas ka teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti õigeks, et
Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß Sokrates, kuulsaim Ateena filosoof. Platon Sokratese õpilane Asutas oma filosoofiakooli Akadeemia. Dialoogid. Tähtsaim ideede õpetus. Tal oli oma ettekujutus ideaalsest riigist. Aristoteles Samuti Sokratese õpilane.
Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II -Uusaeg:rõhk inimeste õiguse sfääril (varem inimese kohustused kogukonnas,funktsioon Jumala loodud süsteemis) -Tähelepanu õigusi kaitsvatel normidel ja seadustel -Kesksed mõisted: õigused (rights), huvid (interests) -Muutunud ´vooruse´ mõiste (=seaduste täitmine) Antiikaeg -2 suurt perioodi 1) Kreeka:linnriigid 2) Rooma: impeerium -Linnriigi e. Polise allakäik 4. saj. Ekr (Makedoonia impeerium 334-327, Ateena demokraatia lõpp 319)->hellenistlikud absoluutsed monarhiad->Rm. Keisririik Antiikaja mõju -meie poliitiilne terminoloogia loodud Kreekas -poliitika sfääri avastajad -eetika ja poliitika tihedalt põimunud -Aristotelese (Philosophus) mõju kuni barokiajastuni Kreeka periood -õitseng u. 6.-3. saj eKr
Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid koorilüürika liike: epiniikione, paiaane, ditürambe, prosoodione, porteenine, enkomioone, hüporeeme ja epitalaamione. Tänini on
ning ulatub kristliku elukõlbluse vahetusse lähedusse, jääb ta teisalt ikkagi oma kaasaja sageli ebahumaansete vaadete ja arusaamade kütkeisse. Tarvitseb ses suhtes vaid meenutada tema alahindavat suhtumist naistesse, kelles ta nägi kuidagi “alamat” ning meelelisemat olendit, või tema alavääristavat suhtumist töösse kui niisugusesse, orjandusliku ühiskonna tunnustamist jne. (6 lk 73-76) 2.2 Voorusteõpetus Kui Sokrates voorusteõpetuses piirdus üksnes vooruse kui niisuguse üldise iseloomustusega ja samastas selle teadmisega, andmata seejuures mingeid lähemaid sisulisi määranguid selle kohta, milles üksikud voorused seisnevad, siis Platon on esimesi, kes püüab kujundada sisuliselt kindlakujulisemalt ning üksikasjalisemalt filosoofilist voorusteõpetust. Nagu Sokrates, nii lähtub temagi vooruse kui teadmise mõistmisest ja tunnustab selle vastavalt ka vooruse õpetatavust. Kuid ta ei rahuldu üksnes selle väitmisega, vaid püüab seda
le. Linnastumine Eetilised dilemmad Kas tähtsam on kasu keskkonnale või üksikisikule? Kas Hiina meetmed toovad kaasa reaalse kasu keskkonnale või ainult majandusele? Abort vs tagajärjed? Poisid vs tüdrukud? Kes hoolitseb sellises ühiskonnas vanurite eest? Seisukoht lähtuvalt erinevatest koolkondadest Kohuse-eetika Tagajärje-eetika Vooruse-eetika Kas abort on õige Kas kasulikum on Kas türdukud on tegu? saada poisse või paremad kui tüdrukuid? poisid? Kas ühe lapse poliitika peaks Mis on tagajärg? Mis kaalutlustel Altruistile kõigile kehtima? loobud (näit. Eestis) Egoistile ülejäänud Kas moraalse Utilitaristile lastest? toimimise juhiseid (Hiina ühiskonna
” mida tähendab nihilism? —et ülimad väärtused vääritustuvad - DOSTOJEVSKI: “Kui Jumalat ei ole, on kõik lubatud” MORAALITEOORAID - *Deontoloogiline eetika: leiduvad absoluutsed kohused; moraalne toimimine (tegu lähtub teatud kohusetundest); omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele; moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi - *Vooruse-eetika: keskendub iseloomule või karakterile; kõikidel püüdlus õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi, mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE- EETIKA KRIITIKA: milliseid voorusi peaksime kultiveerima? vooruse-eetika
Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks. Hinduismis austatakse pühapaiku, pühakui, pühakirjasid ning pühasid olendeid. Pühadeks olenditeks on näiteks lehmad. Isegi veedades on öeldud: ,,Lehmast elavad jumalused, lehmast ka inimesed." Usutakse, et lehm on inimesest kõrgem olend, seetõttu on hindude jaoks veiseliha söömine sama halb kui meil inimese liha söömine. Kõige vagamad hindud surevad pigem ise, kui surmavad lehma. Hinduistlikke pühasid on väga palju
Usun, et sealt algab see hetk, kui inimesed muutuvad enesekriitilisemaks, sest seda tsitaati võiks analüüsida, võttes aluseks filosoofilised põhimõtted. Kuna filosoofias ei ole ühelgi küsimusel kindlat vastust, siis ei saagi leida seda kindlat vastust, mis tähendab, et inimesed pettuvad oma teadmistes ja võimetes mõtteid analüüsida. Sokratese järgi on ka sõnal filosoofia teine tähendus. Sokratese järgi oli filosoofia eesmärk inimeste kasvatamine ja peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada, olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Ainult filosoofia suutis seda teha, sest õige toimimine juhtub õigest teadmisest, seega on vooruslikkus õpetatav. Õige teadmise eeldus on enesetunnetus ning teadmine, et inimesed tegelikult suurt midagi ei tea. Ta aitas vestluse teel kaaslastel jõuda järeldusele, et nende tõekspidamised on vasturääkivad ning et nad ise midagi ei tea. Seejärel aitas ta neil
· Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati · Vihastas kergelt kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna Jumal Apollon(Apollo) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Valguse jumal · Hõbevibu · Tappis Pythoni, tema · Vibulaskmise jumal · Kuldnooled haua kohale ehitas · Valitses katku ja · Lüüra templi ja oraakli (Delfi näriliste üle · Kuldjuukseline pühaoraakel) · Arstikunsti jumal · Vapper · Zeusi esindaja
Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor viinamarjakuu ·Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu ·Brümäär udukuu vihmakuu ·Floreaal ·Termidoor ·Frimäär külmakuu ·Vantoos tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Uus ellusuhtumine Ø Vooruse kultus: Ø Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) Ø Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. Ø Aatelised ideaalid: Ø Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema.
Vooruslik ning kõlbeline käitumine tagavadki inimesele teadmise sellest, mis on hea ja soov head tahta. Kui head tuntakse siis head ka tahetakse ja valitakse. Käitudes vooruslikult välditakse kurja. Vooruslik käitumine ei tähenda alati seda kuidas inimene PEAB käituma, sest tarkusega kaasneb ka teadmine, miks vooruslik käitumine on hea, vooruslikust käitumisest ei saa kohustus, vaid tänu vooruse vajalikkuse mõistmisele saab sellest teadmine. Tänu sellele ei käitu inimene ebavooruslikult, isegi kui on tegusid, mis tooksid talle naudingut, teab ta, et ebavoorusliku käitumise tagajärjed toovad kaasa sellest suuremaid kannatusi ja kurbust. Ebavooruslik tegutsemine muudab inimese õnnetuks.
aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Matemaatika alusepanija. Hippokrates oli vanakreeka arstja arsti kutseeetika rajaja. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etiloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos oli ajalooteadlane ja `'ajaloo isa''. Kirjutas teose `'Historia''. Hakkas esimesena uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi. Sokrates oli Ateena filosoof. Tema arvates oli filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Platon oli vanakreeka filosoof ja Sokratese õpilane. Tema arvates oli kõige tähtsam ideedeõpetud ehk see et asjad on mööduvad nähtused aga idee on jääv. Ideaalne riik oli tema arvates võimekate filosoofide poolt juhitud. Aristoteles oli vanakreeka filosoof ja Platoni õpilane. Ta oli loogikareeglite kirjapanija. Süstematiseeris varem tekkinud filosoofide ideed ja tegevused.
ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus
Epikuurlus või stoitsism? Epikuurlus ja Stoitsism olid kaks filosoofia koolkonda, mis õitsesid antiik-Kreekas. Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas
Ajakirja kontoris Du Roy üle naerdakse, et tema artikleid teeb hoopis tema naine, täpselt nagu oli ka Forestieri viimaste artiklitega. Kolleegid ajakirjast hüüavad Du Roy'd Forestieriks, mille peale järsku saab Georges vihaseks ning hakkab Madeleini kadestama, väites, et naine on olnud ome eksabikaasale truudusetu. Naine ise seda ei tunnista. Surudes alla oma kadedust, tekib Du Roy'l armuafäär proua Walteriga, ajakirja omaniku naisega, kes on olnud täielik vooruse kehastus. Alguses on mees oma saavutuse üle õnnelik, hiljem ta kahetseb seda, kuna ta siiski ei taha proua Walterit. Georgesi suhted oma naisega lähevad aga järjest jahedamaks ning varsti on mees jälil ka naise armukesel, kes Madeleinega teolt tabatakse. Armukeseks oli minister. Tegu oli seadusevastane ning meest karistati. Du Roy tõus jätkub. Nüüdsest vallaline mees, saab Georges Walteri tütre, Susanne Walteriga suhte luua. Vanematel pole muud võimalust kui nõustuda
ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia. Platon pani oma
Valisin Iring Fetscheri raamatu "Sallivus. Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus
Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane, ajaloo isa. Kirjutas teose"Historia" Kreeka-Pärsia sõdadest. Hippokrates- vanakreeka arst. Kirjutas teose, kus on haiguste sümptomid ja kulgemise kirjeldused. Hippokratese venne, mida annavad arstid. Sokrates- oli vanakreeka filosoof. Tähtis oli vooruse mõistmine. Platon- vanakreeka filosoof. Tähtsaim oli hüve idee. Rajas Ateenasse filosoofiakooli. Aristoteles- vanakreeka filosoof, loogika isa. Pani kirja loogilise mõtlemise reeglid ja uskus, et Maa on kerakujuline. Aleksander Suur- vana makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Pani alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser
Väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid. Ka inimese hing koosnes aatomitest. Sofistid Ei tegelenud füüsilise maailma mõtestamisega, lähenesid kohe inimesele. Hakkasid tegelema elufilosoofiaga. Leidsid, et hea ja halb on suhtelised vastavalt inimeste erinevatele veendumustele. Leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad. Sokrates Vaidlustas sofistide seisukoha. Väitis, et filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine. Vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud. Vooruslik elu tagab heaolu ehk hüve. Kritiseeris Ateena riigiametnike (ebavooruslikud võhikud). Platon Elas 4. sajandi ja 3. sajandi vahetusel. Sokratese õpilane, rajas filosoofia kooli Akademia. Hakkas kirja panema mõtteid dialoogidena, peategelaseks Sokrates, kes vaidles sofistidega. Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused. Rajas ideeõpetuse, mis tähendas, et kõikidel asjadel maailmas on oma algpõhjus ehk idee
5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus.
enesetapuks meelekindlust kogunud." -Arthur Schopenhauer "Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida." -Arthur Schopenhauer "Me kinnitame endale, et tahame kulutada aega ainult sellele, mis on elus tähtis, aga seda aega ei ole mitte kunagi." -Sogyal Rinpoche "Meeleheide on tulemuseks igal tõsiselt mõeldud katsel tulla elus toime vooruse, õigluse ja mõistuse abil ning elu nõudmisi täita" -H.Hesse "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". -s.Vititski "Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski "Kontorilaud ei ole barrikaad sinu murede ja sinu riigi vahel." -Lennart Meri "Surnud sõnade tolm liibub Su külge. Pese oma hinge vaikimisega" -Rabindranath Tagore
1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3. Prerefealiitide sarnane inglismaal 4
Järgnevalt tuleks inimene juhtida teadmiste ilu juurde. Jõudnud nii kaugele, märkame, et ilu eksisteerib igavesti. Ja ja kui sa lõpuks mõistad elu ennast, oledki jõudnud eesmärgini. See ongi armastuse õige tee. Tuleb alustada kõige madalamast astmest ning edasi liikuda kehade ilu mõistmise läbi teadmiste mõistmise iluni. Ilu ise enam ei võrrelda millegagi. Just selle elundiga, millega sa ilu näed, saad sa sünnitada täieliku vooruse ning seeläbi saad sa jumalale lähedaseks. Teose peaideeks peaksin ilu mõistmist läbi erinevate ilu mõistmisviiside ning ilu tõeliseks mõistmiseks on vaja hulgaliselt teadmisi ja oskusi.
Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid
3. AHENDADA JA ÜLDISTADA JÄRGMISED MÕISTED sajand - aasta - kuu jahimees - kalur - kala õigusteadus - õigus - subjektiivne õigus geomeetria - planimeetria - ruut nähtus - elekter - pistik emotsioon - kurbus - pisar 4. ANALÜÜSIDA DEFINITSIOONID 1. Pahe on vooruse vastand. Sisaldab ringi. 2. Elu on eluliste funktsioonide summa. Definitsioonis on kasutatud mõistet. 3. Sõdur on vapper inimene, kes on valmis isamaa eest surema. Ebatäpne definiotsioon. 4. Teadmatus on pime juht. Definitsioon pole tasakaalus. 5. Teadmatus on teadmiste puudumine. Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha.
· Demokritos rajas atomistide koolkonna, väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid, ka inimese hing koosnes aatomitest. · Sofistid hakkasid tegelema elufilosoofiaga, nad leidsid, et hea ja halb on suhtelised, vastavalt inimeste erinevatele veendumustele, leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad. · Sokrates 5. saj eKr; vaidlustas sofistide seisukohad; väitis, et filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine, vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud, vooruslik elu tagab hüve; kritiseeris Ateena riigiametnike (nad olid ebavooruslikud võhikud). · Platon 4. saj 3. saj vahetusel; Sokratese õpilane ja rajas oma filosoofiaakadeemia Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel
Piibliainelised kunstiteosed Müüdid ja sümbolid Kasutatud M.Lodwicki raamatut "Kunstisaalikaaslane" Aadam ja Eeva Albrecht Dürer · Esimesed inimesed · Eedeni aed · Keelust üleastumine · Karistus · Alastus, viigilehed · Madu, puuvili Maarja kuulutus Fra Angolico · Jeesus sündis Pühast Vaimust · Ingel Gabriel viis Maarjale sõna · Raamat viitab VT ettekuulutusele · Liilia, raamat, kroon, sinine keep Püha Anna koos Jeesus-lapse,Neitsi Maarja ja Ristija Johannesega Hans Baldung · Anna Maarja ema · Punased või rohelised riided · Punane armastuse sümbol · Roheline kevade, uuestisünni sümbol · Sinine on Maarja värv · Jeesus saab õuna on nagu teine Aadam Jeesus Kristus Guercino "Abielurikkumiselt tabatud naine" · Jeesuse imeteod (Kaana pulm; 3 surnut ell...
Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei
Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena. (Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad.
Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese mitmekülgsed käsitlused teadusest ja filosoofiast võimaldasid tal luua Lykeioni, mis tänapäeval tähistab ,,lütseumi" mõistet. Kogu tänapäeva loogika põhineb Aristotelese õpetusel. Aristoteles sõnastas ka inimloomuse väga tõetruult
sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas Sokrates mõisteti selle eest surma Ta elu lõppes enesetapuga Sokratese tsitaadid: On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga.
teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9. Patt on ,,Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna, tegu või soov" (püha Augustinus)
Seetõttu ongi just nimelt see küsimus – mis on inimese jaoks hüve – inimelu jaoks kõige olulisem küsimus. Sokratese epistemoloogia paistab küll väitvat, et inimestel pole võimalik saavutada teadmist selle kohta, mis on hüve – selline teadmine olevat pigem jumalate päralt. Ometigi on inimestel võimalik ja eetiliselt kohustuslik seda teadmist püüelda. Sokrates ütleb “Apoloogias”: “… inimesele on ülimaks hüveks iga päev arutleda vooruse ja kõige muu üle, millest olete kuulnud mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud – ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne.” (38 a) 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokratese “Mis on X?”-küsimuse tähendus tema eetika-alastes aruteludes ei ammendu aga püüdega teada X-i. Sokrates paistab olevat uskunud, et kui inimene suudab anda
· Õuekunstnikud isa ja poeg Jean Clouet ning François Clouet. Peamised olid portreemaalid. Francois Clouet: kõrge reputatsioon. Peateos "Austria Elisabethi portree". Töötas õlivärvidega ja ülisuurt tähelepanu pööras detailidele. Maalid on värvitud tagasihoidlikult, kahvatute värvidega ja delikaatsetes toonides. Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust. · Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne,
möödunud vaevalt kuus nädalat. Revulutsiooniaja lapsena kannatas ta alatoitluse all ja ainult tänu isa elutarkusele ning osavusele elas näljaaja üle. Kuid enne kahekümnendat eluaastat oli ta väga peenikene ja nõrk, kuna polnud korralikult süüa saanud just selle aja tõttu, millal ta ilmale tuli. Cauchy ja ta vanemad Cauchy elu ja iseloom meenutavad mõningal määral vaest Don Quijotet: me ei tea, mille puhul naerda ja milles kaasa tunda. Tema isa, Louis Rrancois, oli vooruse ja vagaduse eeskuju. Need kaks hinnatavat omdaust, millega ainult sageli kiputakse liialdama. Oli suur ime, et Cauchy seenior pääses giljotiinist. Ta oli haritud klassikaliste keelte ja piiblitundmise alal, peenetundeline ja ülivaga katoliiklane, ning töötas Bastille' ründamise ajal politseiülema abina ja riigikohtu juristina Pariisis. Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest,
kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“ „Inimlugude ainus autor on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea, ma kallutasin kahtluse su rindu? Ei tea. Miks müüdava metallisära,
Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Õiglus ei ole tugevama õigus, vaid terviku mõjukas harmoonia. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodimustele ja ei sega teisi. TÄNAN KUULAMAST.
Juba kloostri- ja kirikukoolides püüti tulevastesse haritlastesse istutada veendumust, et igasugused kehalised harjutused on sulaselgeks patuks, mis ei võimalda arendada hingelisi väärtusi. Feodalismi varasel kujunemisperioodil tunnistati hariduse alusena üksnes ( seitset vaba kunsti ) - grammatikat, retoorikat, dialektikat, geomeetriat, aritmeetikat, astronoomiat ja muusikat. Kehalisi harjutusi hinnati vaid sõjalise tubliduse tõstmise vahendina. Rüütlite ( seitsme vooruse ) hulka olid arvatud küll peale muu ratsutamine, vehklemine, ujumine, vibulaskmine ja malemäng, kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt lootsid keskaegsed '' soomusväelased '' rohkem hobuse kui enda jalgadele. Õnneks haarasid seitse nn. kunsti ja voorust peamiselt ülemkihi ja vaimulikkonda. Lihtrahvale oli hobune tihti üle jõu käivaks luksuseks. Kesk Euroopa mägirajoonides jõudis jalamees tavaliselt
Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, ühisomand, päriliku aadli puudumine); klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus); alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli). Viimased kaks käitumisjuhendid valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk au ja kuulsus, selleks vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine; kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Vooruslik ehk virtuoosne valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga. 5. Erasmuse juhised valitsejale Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid.
Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse,
annaabi.ee 
