töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad ventiilid Takistid Vooluhulka reguleerivad p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine : sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid Sele 9.2 Takistid Sele 9.3 Vooluhulkareguleerivad 90
aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve
läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus – 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga,
Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb
üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse
3) Vee-energia ulatusliku tootmise kahjuks Eestis räägib veenvalt ka tõsiasi, et nüüdisaja elektritarbimise mahu puhul on meie vooluvete hüdroenergeetiline potentsiaal kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest. Pole mõtet teha suuri investeeringuid hüdroenergiasse kui see ennast ära ei tasu. Kui tootmise võimsus on niivõrd väike ja see ohustab veekogude elustikku ei tasu raha raisata kasutu ja riskantse projekti peale. 4) Hüdroelektrijaamad muudavad jõe vooluhulka, minimaalne vooluhulk väheneb. Kalu ja muud jõeelustikku piirab eelkõige see, kuivõrd jõgi kõige veevaesematel aastaaegadel kahaneb. Sellest oleneb, kui palju liike ja kui arvukalt jões elada suudab. Hüdroelektrijaamad võivad jõgede vooluhulka drastiliselt muuta, hävitades seeläbi kõik veekogus elavad liigid. 5) Kui osa jaamu töötabki tsükliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nõudeid. Üldnõue on hoida ülemine veetase etteantud piirides, mis tähendab, et
Nafta ja Kivi- ja Tuumkütused Tuule- ja Voolava vee ja maagaas pruunsüsi ja päikeseene loodete energia tuumaenergi rgia a Eelised Suur Mitmekülg Äärmiselt Taastuv Ei vähenda jõe kütteväärtus, ne suur energia, vooluhulka ega väga maavara, energiasisald mõju tekita mitmekülgsed millest us ühe keskkonnal jääkaineid kasutusvõimal saab toota massiühiku e on väike used eri tüüpi kohta, keemiatööstus kütuseid, näiteks 1kg es, mugav aga ka uraani käideldavus. muu sisaldab
tänalpäevalgi nurjab jõgi jätkuvalt paremaidki pingutusi. KUUDE KAUPA VIHMA 1931. aastal vallandas Kollane jõgi peaaegu piibellike mõõtmetega katastroofi. Juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Ühel hetkel mõõtis veejaam jõel vooluhulka 15 800 kuupmeetrit sekundis. Jangtse oli Kesk- ja alamjooksul (mis on Kollase jõega ühenduses) samuti üle kallaste tõusnud, ujutades üle 3,3 miljonit hektarit maad. Kuni 140 000 inimest sai surma tulvavee läbi, peamiselt tammide äkilise purunemise tõttu, kuid üleujutuse tõeline õudus tuli selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad ca kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7
HÜDROGRAAFID I osa Vasta järgmistele küsimustele: 1. Jõgikonna nimi: Narva jõgikond 2. Mis ühikutes mõõdetakse jõe vooluhulka: m3/s 3. Keskmine vooluhulk: 379 m3/s 4. Arvuta vooluhulga kõikumine (suurim ehk maksimum miinus väikseim ehk miinimum): 995 m3/s 5. Jõgikonna pindala: 56000 km2 II osa Vasta küsimustele (kopeeri vastuste lehele): 1. Millistel kuudel on vooluhulk suurim? Aprillis ja mais 2. Kui suur on veerohkeima kuu vooluhulk? Keskmiselt 576,9 m3/s 3. Millistel kuudel on vooluhulk väikseim? Detsembris ja jaanuaris 4
· Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada: Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused.
ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga
·Liigveelase (spillway, overflow structure) on vesiehitis, mille kaudu tulvavesi juhitakse üle paisu või paisust läbi või mööda. Liigveelaskme lahendus oleneb maksimumvooluhulga suurusest. Üle paisu lastakse vesi ülevooluava(de) ning paisust mööda kiirvoolu või treppveelaskme kaudu. ·Ülevool (weir, overfall) on tõke (lävi, külgkitsend) voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma. Ülevoolude liigitus ·Õhukesel ülevoolul (thin-plate weir, sharp-crested weir joonis 3.7, a) puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga. Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool.
Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid - tammidel on suur maksumus - igal pool ei ole piisava vooluhulgaga jõgesid - tammi taha jäävad alad ujutatakse üle - hüdroelektrijaamd võivad takistada ka kalade liikumist Tuumaenergia: + äärmiselt suur energiasisaldus + ei tekita kasvuhoonegaase - tuumaelektrijaamasi on kallis ehitada - tuumaelektrijaami on kallis hallata - radioaktiivsete jäätmete käitlemine
õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad. Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine. Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.
Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis. Vee-energiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks, vee-energia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ja tõstavad hapnikusisaldust veekogudes ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni ning jaama mehhanismid koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on aga piiratud eriti selle pärast, et optiliste süsteemide, päikesepaneelide või soojuskollektorite paigutamine vajab suuri maa-alasid. Päikesekiirguse kättesaadavus varieerub tugevalt, sõltudes koha laiuskraadidest, klimaatilistest ja ilmastikutingimustest ning teistest muutujatest.
Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valgla...
· Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) · 17. Filtrid ja nende liigid. Filtrite puhastusvõime ja seda iseloomustavad suurused. Vedeliku puhtuseklassi tähendus. · Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: · roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada
" (Joonis .) [1] Joonis . Pumpaisu hüdroelektrijaam 4. TURBIINID 4.1. Francis turbiinid ,,Francis tüüpi turbiin on enamasti püstvõlliga ja turbiini tööratta labad on ühendatud võlliga jäigalt. Väiksemaid turbiine valmistatakse ka horisontaalvõlliga. Vesi siseneb turbiini spiraalkanali kaudu, mis tagab vee ühtlase sissevoolu kogu tööratta ümbermõõdul, läbides seejuures pööratavaid juhtlabasid. Juhtlabadega juhtaparaat reguleerib vooluhulka ja suunab vee turbiini töölabadele. Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. (Joonis Joonis ) Joonis . Francis turbiini ehituspõhimõte Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja kasutakse tavaliselt vee töökõrgustel 30...700 m, üksikutel juhtudel ka ~1000 m. Selliseid turbiine valmistatakse tavaliselt võimsusega 10-400 MW. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80-200 p/min
(+) Saaste ja müravaba ning väljaehitatud paneelid on suhteliselt hooldevabad (-) Ülisuured investeerimiskulud, ka pole paneelid veel kuigi tõhusad Tuuleenergia- (+) Perspektiivikaim taastuvenergia liik, mõju keskkonnale väike (-) Tuuleturbiinide tootmine kallis, tuult ei pruugi kogu aeg olla, ka emotsionaalne külg inimestele Voolava vee energia- Vee liikumise energia muudetakse elektrienergiaks (-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi (-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas,
reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, - võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide
Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke Tuuleparke on otstabekas rajada lagendikele, rannikualadele või avamerele on on tuuline Millised on päikseenergia kasutamise eelised ja millised puudused Eelised on et see on kõige keskkonnasõbralikum ja ei tekita saastet ega müra
ühega. Filtratsioonimoodul sõltub oluliselt kivimi tühemelisusest ja lõimisest: · veerised üle 100 m/ööp · veeristega liiv 20...100 · mitmesugused liivad 1..60 · saviliiv 0,01...1 · liivsavi 0,001...0,01 · savi alla0,001 Lähtudes Darcy seadusest saame arvutada näiteks põhjavee vooluhulka kraavi jooksva meetri kohta ühelt kaldalt: · kui meil on andmeid veetasemete kohta punktides 1 ja 2 vastavalt h1 ja h2 · on teada nende punktide vahekaugus L · on teada filtratsioonimoodul k h +h h -h q = k 1 2 × 1 2 , siin esimene suhtarv on pinnasevee kihi keskmine paksus ja teine 2 L suhtarv on gradient. Analoogiliselt võime arvutada ka arteesiavee vooluhulka. Ainukene vahe on
või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes tööstusharudes, mis väga energiamahukad - Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil - Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku Ümbritsevatele aladele kahjulik: - Mõjutavad jõgede vooluhulka - Suured alad jäävad vee alla - Väga kahjulik mõju kaladele - Vee kvaliteet halveneb - vetikate vohamine Suurimad tootjad: - Euroopas: Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad - USA lääneosariigid, Kanada - Brasiilia - Hiina – siin asub maailma võimsaim HEJ Jangtse jõel - “Kolme kuru” HEJ (HEJ – hüdroelektrijaam) Tuumaenergeetika
õhumassid, mis sademeid ei anna. Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas. Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile. Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseri veehoidla ühtlustab vooluhulka. Selgitage näidete abil Läänemere mõju pinnamoele ja kliimale. 1. 2. Nimeta! A.lauskmaa B.jõgi C.saar D. meri E.jõgi F. kanal
Mossak a 4700 km pikkune Kongo jõgi Kesk-Aafrikas kogub oma vee ~4 milj km2 suuruselt territooriumilt enne suubumist Atlandi ookeani Foto Paul Maritz, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Hippo_pod_edit.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Sunrise_near_Mossaka_%28Congo%29.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/CongoLualaba_watershed_topo.png Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Sellel diagrammil on Veehulk sõltub ka sellest, kujutatud Kongo jõe kummal pool ekvaatorit on 80 aasta keskmine suvine vihmaperiood: vooluhulk - oktoobrist jaanuarini on
Leida: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min - ? Lahendus: Arvestades et hüdrosilindri siseläbimõõt on võrdne kolvi pindalaga, leiame hüdrosilindri kolvi pindala A: A=*r2 r hüdrosilindri kolvi raadius m r =0,5*d r =0,5*0,2 =0,1 m A =3,1416*0,12 =0,0314m2 Et leida silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min, kasutame valemit mahulist vooluhulka. qv =v*A m3/s qv mahuline vooluhulk m3/s qv =0,01*0,0314 = 0,000314m3/s Võttes arvesse, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest 2 %, leiame silindrit toitva pumba minimaalselt vajaliku tootlikkuse q l/min järgnevalt: qv =q-0,02q qv qv =0,98 q q =
Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused
piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka . Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on 2000 ie või rohkem, määratakse reostuskoormus üks kord aastas. Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse reostuskoormus üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös. Määrus nr 99 (3) Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1
13. Hüdromeetria. Hüdromeetria tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste (voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega. Hüdromeetrilisi mõõtmisi tehakse tavaliselt hüdromeetriajaamades. Hüdromeetrilised vaatlused: tuginevad hüdroloogilistel uuringutel ja arvutustel. Veekogudel mõõdetakse ja jälgitakse: – veetaset; – vee temperatuuri ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja lagunemist, paksust jm); – veepinna langu; – voolu kiirust ja suunda; – vooluhulka; – uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste tegemiseks on rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vaatlusi ja mõõtmisi tehakse ühtse metoodika järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogiajaamad. Tegevust koordineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Veetaseme mõõtmine Veetase oleneb jões voolava vee hulgast, s.o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine
äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab jms) on vaja osata arvutada äravoolu Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest
Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada 14.Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass 15.Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada 16.Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku 17.Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke Tuuleparke on otstabekas rajada lagendikele, rannikualadele või avamerele on on tuuline 18.Millised on päikseenergia kasutamise eelised ja millised puudused Eelised on et see on kõige keskkonnasõbralikum ja ei tekita saastet ega müra.
q = Q / A * l/(s*km2) (kus q on äravoolumoodul, Q on vooluhulk l/s ja A on valgla km2) Neid teisendusi on vaja selleks, et teha hüdroloogilisi arvutusi ning neid rakendada (äravoolu reguleerimine, vesiehitiste rajamine, maaparandus, vee saamine kalakasvatuseks). Tänu sellistele valemitele on võimalik arvutada äravoolunormi, tipp- ja miinimumvooluhulki ning nende ületustõenäosusi, vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Miinimumvooluhulga järgi saab nt otsustada, kui palju võib jõest vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Vee eest kaitstavate rajatiste (tammide) kavandamiseks on vaja osata arvutada oodatavaid veetasemeid. 7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning
Suur Emajõgi Narva jõgi Võhandu jõgi Keskmine vooluhulk 60-75 m3/s 390-410 m3/s 10-11 m3/s Veeorganismide elutingimuste, elustiku liigilise koosseisu ja jõe ökoloogilise seisundi kujundamisel on suur tähtsus vooluhulga aastaajaliste muutuste ulatusel ja minimaalsel vooluhulgal. Vooluhulga sesoonse muutumise amplituud oleneb kõige enam jõe toitumistüübist ja samuti vooluhulka reguleerivate suuremate seisuveekogude olemaolust või puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine);
Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest.. Põletamiselt paiskuvad õhku heited. Vajab palju vett.3 Tuumaenergia Visuaalne reostaja. Saab vähese kütusega palju energiat. 1Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014) 2Hüdroenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014) 3Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014)
aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine. Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid, mis toidavad jõgesid ning ühtlustavad sesooniti nende vooluhulka , samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Soo annab hapnikku rohkem kui tarbib. Happeliste soovete kokkupuutel kipsiga kujunevad väävlirikkad raviveed, mida kasutatakse mudaravis ja joodavate tervisevetena, ka turbamuda mitmekülgse raviainena leiab üha enam kasutamist. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Marjavarude poolest on mõned sootüübid samaväärsed paremate marjametsadega.
(m) Vooluhulk 2140 1350 5180 5720 6850 (m3/s) Tabel 1 Järvede füüsiline iseloomustus (7) Joonis 3 Pildil on kujutatud tüüpilised veepinna kõrgused ja suhtelised järvede sügavused (8) Järvelt järvele sügavuste terav vähenemine (peale Michigani ja Huroni järvede, mis on hüdroloogiliselt üks järv) tingib progressiivselt kasvavat vooluhulka. Michigani järvelt aga voolab vesi uronisse Mackinaci väina sügava kuristiku läbi. 1.3. Päritolu Suure Järvistu vanus ei ole tänaseks kindlaks tehtud, aga arvamisi see on ligikaudu 12000 aastat vana. Järvede Huron, Michigan ja Erie põhja all leidub tohutu suurusega kihistatud soola setted, mis annab tõendust sellest, et vanasti seal oli soolane meri. Soolase vee aurumise mõjul lubjakivi moondus ja Joonis 4 nõo skemaatiline asukoht
Kui see juhtub, kiirgavad ioonid energia, mis nad tekitas valguse ultraviolett kuulikestena, mida nimetatakse footoniteks. Ultravioletsed footonid tabavad piksli kambri seinades olevat fosforit. Footonite energia läbib fosforit nii, et nad helendavad – sarnaselt katoodkiirte toru (CRT) monitori protsessile. Erinevad fosfori materjalid, mis kumavad kas punast, sinist või rohelist valgust, katavad külgmiste kambrite (pikslite) sisemust ja moodustub üksik loogiline piksel. Muutes vooluhulka, mis liigub igasse kambrisse (pikslisse), muudab kuva kolme põhivärvi kooslust tekitades erinevaid värvitoone. 9 6 LCD monitor Joonis 3. Näide LCD monitorist: ViewSonic VX2240w Quick Specifications: Display Type LCD display / TFT active matrix Diagonal Size 22.0 in - Widescreen Display interface DVI VGA (HD-15) Max Resolution 1680 x 1050
Sele 2.21 Hüdrosüsteemi konstruktsioon (2.etapp) 27 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 3. Etapp (sele 2.22 ja 2.23) Selleks et reguleerida kolvi (5) liikumiskiirust on vajalik süsteemi täiendada võimalusega reguleerida silindrisse juhitava töövedeliku vooluhulka. Selleks otstarbeks kasutatakse vooluventiili (7). Vooluventiiliga saab vähendada toru ristlõikepindala. Ristlõikepindala vähe- nedes väheneb ka silindrisse juhitava töövedeliku vooluhulk ja kolb liigub aeglasemalt. Liigne vedelik juhitakse läbi rõhuregulaatori tagasi reservuaari. Antud süsteemis on tegemist järgmiste rõhkudega: - Rõhuregulaatori (4) poolt hoitav rõhk pumba (1) ja drosseli (7) vahel - kolvi koormusest tingitud rõhk drosseli (7) ja silindri (5) vahel
Otsitav hkr=(h/d)d. 7.Mõõdukalt ebaühtlase ...dif võrr: Leiame Bernoulli võrrandi
järgi: dh/dl=i0-Q2/C2A2R(1-C2R/gA A/l)/1-Q2B/gA3. Loodussängi jaoks ei sobi, kuid
korrapärasele küll. Seda võrrandit lihtsustusteta integreerida ei saa, kuid võrrand muutub
lihsamaks, kui tegemist on prismaatilise sängiga, siis sõltub ristlõikepind ainult voolu
sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same
dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0
vastavate ristlõikeelementide kaudu: Q=C0A0R0i0=K0i0, siis dh/dl=i0 1-(K0/K)2/1-Fr, kus K0
on ühtlase voolu vooluhulgamoodul. 8.Vabapinna võimalikud kujud avasängis: Kui
teadaoleva ristlõikega pärilanguga (i0>0)prismaatilises sängis voolab vooluhulk Q, siis võib
esineda 3 olukorda: 1) Ühtlane vool on rahulik (i0
ümbruskonna kaevude kuivaks jäämine.. Töötav allmaakaevandus avaldab olulist kompleksset mõju piirkonna pinnaveevoolule (jõgede) hüdrogeoloogilisele reziimile ja maapõue hüdrogeoloogilisele keskkonnale. Mõju pinnaveele on eelkõige tingitud kaevandusvee väljapumpamise vajadusest. Keemilise koostise poolest erineb väljapumbatav vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda sulfaatide, Ca ja Mg sisalduse suurenemise tõttu. Väljapumbatav vesi mõjutab ka hüdroloogilist reziimi (vooluhulka), kuid veekogude elustikule ohtu ei põhjusta. · Põhjaveetaseme alanemine. · Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline koostis. · Vee kvaliteet suletud kaevandustes ja karjäärides. · Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud vesi. 34. Mida tehakse suletud karjaaride maaga? haljastatakse, istutades kas mändi või kaske (sobivaimad liigid). Kaevandus täidetakse veega. 35. Kuidas tagatakse keskkonnaohutus pärast maa-aluste kaevanduste sulgemist? metsa istutamisega
vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks jms) on vaja osata arvutada äravoolu iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil
Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 Radiaalkompressor 14 Sele 13 Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega,
Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 – Radiaalkompressor 14 Sele 13 – Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega,
5 madalatel temperatuuridel aurustuda. Aurustunud külmaagens imetakse kompressorisse, kus kokkusurumise tagajärjel gaasi temperatuur tõuseb. Seejärel liigub kuum gaas kondensaatorisse, kus kondenseerumisel antakse soojusenergia edasi maja küttesüsteemile. Gaasiline külmaagens muutub kondenseerudes vedelikuks ja peale paisventiilis rõhu alandamist on valmis uueks soojusenergia kogumiseks. Paisventiil reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel 6 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP Peamine eelis õhksoojuspumba ees on see, et õhk-vesisoojuspumpa ei pea ühegi teise kütteliigiga kombineerima. Peamine eelis maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesisoojuspump kütab radiaatoreid ja põrandkütet ning soojendab tarbevett. Mis on õhk-vesisoojuspump Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse
hulka. Radiaal-aksiaalturbiini - Turbiin on enamasti püstse võlliga ja selle tööratta labad on võlliga jäigalt ühendatud. Väiksemate turbiinide võll võib olla ka rõhtne. Vesi siseneb turbiini hüdroelektrijaama paisjärvest spiraalkanali kaudu, mis ühtlustab vee sissevoolu tööratta ümbermõõdul, ja läbib üheaegselt pööratavatest labadest (16...32 labast) koosneva juhtaparaadi. Viimane reguleerib vee vooluhulka ja suunab selle tööratta labadele (neid on tavaliselt 9 kuni 19). Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja sobib kasutamiseks vee rõhukõrgusel 30...650 m (neid on aga olemas ka väiksemale rõhukõrgusele, nt isegi 3 m). Valmistatakse selliseid turbiine enamasti võimsusega 1...800 MW ja rakendatakse kiire langusega (nt mäestiku-) jõgedel, millele saab ehitada kõrgeid paisusid
Pumbad on varustatud sagedusmuunduritega mille abil saab kiirust reguleerida sujuvalt. Soojussõlme kuuluvad ka automaatika seadmed (vt lk 13 joonis 58A). Minimaalne automaatika komplekt: · juhtplokk · Regulaatorventiil küttele ja soojale veele · Ventiilimootorid ehk servomootorid(täiturmehanism) · Väliõhu andur Voolhulk küttesüsteemi jaotusvõrgus. Kütteprojekteerimisel on vaja teada vooluhulka(Q). Q = G C p ( t p - t t ) Tp= 70 ja tagasivool 50 kraadi. Temperatuuride vahe on oline suurus. t - on küllalt tähtis suurus selle G Kg vooluhuga ja torude läbimõõdu määramisel. Mida S C p = 4,19 KJ suurem on temp vahe seda väiksem on vooluhulk, seda kg väikem on torude läbimõõt. Samal ajal kui küttekeha
s.t et voolu keskkiirused on pöördvõrdelised elavristlõikepindalaga. Pidevuse võrrand on hüdrogaasimehaanikas üks fundamentaalsemaid võrrandeid. Ta on sisuliselt massijäävuse seaduse väljendus. Pidevusvõrrand on piltlikult kujutatud joonisel 3.2 65 Joonis 3.2 Pidevusvõrrandi piltlik seletus (q tähistab vooluhulka) Sõnastub ka nn. Kirchoffi seadus: vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. 97. Venturi efekt- Vedeliku voolukiiruse kasvades toru ristlõikepindala vähenemisega, kasvad vedeliku Uk, järelikult Up ja/või rõhk vähenevad. 1. järeldus Bernoulli võrrandist- horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus 98. Toricelli seadus- 2. järeldus Bernoulli võrandist
Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. Pandivere kõrgustiku keskosas puudub selle ala karstilisuse tõttu jõgedevõrk peaaegu täielikult. Tihedam vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonna aladel. Veelahkmealadeks on Pandivere, Sakala ja Haanja kõrgustik. Need jagavadki Eesti territooriumi kolme suure vesikonna - Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe vesikonna, Soome lahe vesikonna, Väinamere-Liivi lahe vesikonna - vahel, lisaks saarte vesikond. Eesti jõgede vooluhulka mõjutab peamiselt nende valgla suurus. Suurem valgla tähendab enamasti ka suuremat vooluhulka, sest sel juhul on jõgede veekogumisala suurem. Veerikkaim ja paljude kärestikega on Narva jõgi, mis juhib Peipsi-Pihkva järve valglalt veed Narva lahte. Jõe valgla alast jääb 2/3 Venemaale. Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.
) võrrandis c 2 u 2 cos 2 H teor = g c2 cos2 = u2 - cp ctg 2 , saame Hteor = u2/g (u2 cpctg 2 ) , siit Kui 2 = 900 (radiaalsuunaline laba) Hteor = u22/ g 2 900 (labad painutatud tööratta pöörlemisele vastassuunas) , Hteor u22/ g 2> 900 (labad painutatud tööratta pöörlemise suunas), Hteor > u22/ g Eeltoodust on näha, et võrdsete sagedustega pöörlevate ja võrdset vooluhulka andvate (= const , Q = const ) töörataste laba suuna ja tööratta välisläbimõõdu perimeetri vahelise nurga 2 suurenemisega 2 väheneb, absoluutkiirus c2 suureneb , seega ka vastavalt Euleri võrrandile suureneb teoreetiline tõstekõrgus ( H teor ). Siit selgub, et tsentrifugaalpumba surve suurendamise huvides peaksid tööratta labad olema pööratud liikumise suunda . Sellega kaasneks aga suur
Troofilised tasemed: 1. Taimed 2. Rohusööjad 3. Rohusööjate sööjad 4. Tippkiskjad, söövad ka kiskjaid. Energia liigub mööda toiduvõrgustikku: 1 pall = 1 liik. Toiduvõrgustik on läbipõimunud ja keeruline Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele Allpool näha olev skeem illustreerib energia ülekannet troofiliste tasemete vahel. Skeem kujutab torustikku, kus energia liikumise alternatiivsed rajad on eri torudes ja viimaste läbimõõte peegeldab “vooluhulka” vastavas torus. Pn ja Pn-1 on koguproduktsioon n-dal ja sellele eelneval troofilsel tasemel. Näeme, et alumisel tasemel salvestatud energiast läheb suur osa otse laguahelasse, ülejäänu on sisendiks (In) n-da troofilise taseme jaoks. Kogu sisendit (sisse söödud orgaanilist päritolu energiat) ei suudeta mõistagi assimileerida (seedida). Osa väljutatakse fekaalse kaona Fn, mis läheb laguahelasse.
annaabi.ee 
