Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vaikse Ookeani Saarte 
Looduskatastroofid
Vaikse ookeani saared
1.  Hawaii  saared
2. Lõuna-Hiina mere saared
3. Tulemaa saared
4. Uus- Kaledoonia  saared
Hawaii
Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on:
1. Üleujutused
2.  Orkaanid
3. Tsunamid
4. Lava  Voolud
5.  Maavärinad  
2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri  üleujutus  
kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid.
Lõuna-Hiina
1. Üleujutused
2. Maavärinad
3. Taifuunid
4. Tsunamid
Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kol ane  jõgi  algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes 
ja lõpeb Kol ase mere rannikul. Sel ise suure veetee muudab ebastabi lseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 
protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kol ase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua 
takistusi, mil e tulemuseks on vee tõusmine üle kal aste. Veeinsenerid on kolmandast sajandist alates selle probleemiga võidelnud, kuid 
tänalpäevalgi nurjab jõgi jätkuvalt paremaidki  pingutusi .
KUUDE KAUPA VIHMA
1931 . aastal val andas Kol ane jõgi peaaegu pi bel ike mõõtmetega katastroofi. Juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade 
tagajärjel Kesk-Hi nas Kol ane jõgi üle kal aste. Vihmad jätkusid novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema 
põl ukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Ühel hetkel mõõtis veejaam jõel vooluhulka 15 800  kuupmeetrit  sekundis.  Jangtse  oli Kesk- 
ja alamjooksul (mis on Kol ase jõega ühenduses) samuti üle kal aste tõusnud, ujutades üle 3,3 miljonit hektarit maad. Kuni 140 000 inimest sai 
surma tulvavee läbi, peamiselt tammide äkilise purunemise tõttu, kuid üleujutuse tõeline õudus tuli sel e tagajärjel tekkinud näljahädast ja 
haiguste  levikust  vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad ca kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik  ohvrite  arv oli umbes 3,7 
miljonit inimest, mis tegi sel e üheks kõige enam maksma läinud loodusõnn
Uus-Kaledoonia
1. Tormid
Uus-Kaledoonia põhiline looduskatastroof ongi  Torm .
Muid seal ei esine.

Document Outline

  • Slide 1
  • Vaikse ookeani saared
  • Hawaii
  • Lõuna-Hiina
  • Uus-Kaledoonia
Vasakule Paremale
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid #1 Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid #2 Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid #3 Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid #4 Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KeegiKeegi69 Õppematerjali autor
Esitlus räägib Vaikse Ookeani Saarte looduskatastroofidest.

Sarnased õppematerjalid

Huang He
2
odt

Huang He

Huang He Huang He e. Kollane jõgi on üks tuntuimatest jõgedest Hiinas, mis inimeste mälu järgi on seitse korda muutnud oma sängi ja toonud kaasa tohutut viletsust ja häda. 1931. aastal aga vallandus 20.sajandi suurim looduskatastroof. 1931. aasta juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid ka novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Jangtse, mis on Kollase Jõega ühenduses, oli samuti jõe kesk- ja alamjooksul üle kallaste tõusnud, ujutades umbes 3,3 miljonit hektarit maad. Ainuüksi läbi suure tulvavee sai surma üle 140 000

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust "läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri

Euroopa
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Vee peal hulpiv pimss oli tõepoolest nii tihe ja laigud piisavalt paksud, et kanda inimesi ja peatada laevu. Üle kogu maailma oli teateid imelistest päikeseloojangutest ja globaalne temperatuur langes 1,2 kraadi Celsiuse järgi.(2) 1883.a katastroofil oli ka üks positiivne tulemus: peale vulkaanilähedaste saarte ning Ujung Kuloni poolsaare elanike hukkumist ja kodutuks jäämist muutusid need alad mahajäetuks. Jaava saare loodus hakkas taastuma inimmõjust puutumatult. Piirkonnast sai praegune Ujung Kuloni rahvuspark, mida valvavad pargivahid, kes on pidevalt valvel, kaitstes ohustatud liikide hulka kuuluvat jaava ninasarvikut salaküttide eest. Rahvuspargis elab palju eksootilisi linde ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde

Geoloogia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Ringkonnad: 1.Lissaboni ringkond 15. Vila Reali ringkond 16. Porto ringkond 2

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse. Uued kaubateed koondusid nüüd Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem juba Antwerpeni ja Amsterdami, jättes tagaplaanile seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Kui nael pipart maksis 1600. aasta paiku Indias vaid kolm penni, oli selle hind Inglismaale jõudes juba 20 penni. Kaneeli nael maksis Indias üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni

Ajalugu
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

MAASTIK Oluline - valgus, kaljud, taevas, meri. Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist. Iial ei olnud tee mereni pikem kui üks päev. Ülistatud üleminekute ja mõõdukate kontrastide maastik. Orud olid defineeritud, mäed ei domineerinud kunagi nende üle. Mäeharjad on pikad horisontaalid, harva teravike poolt katkestatud. Meri vaob sügavalt ranniku poole. Laiali puistatud saarte ja rohkelt täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun