Veemajanduse mõisted (0)

Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust 
mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud 
trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui
millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta.  Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult 
suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, 
kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on 
vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga 
läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus – 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad 
toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh 
kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on 
miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi 
säilitamiseks vooluveekogusse jääma.  Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta 
näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset 
mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga.
Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, 
värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud 
hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv 
hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu 
põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus – Igale vedelikus olevale 
kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök – kui 
voolav vesi liiga järsku peatada. Kavitatsioon – tekivad pisikesed plahvatused tänu õhumullidele ja madalale 
rõhule st vesi läheb keema madalal temperatuuril. p=p0+ρ*g*h (pρ*g*h (p0 – vedeliku kohal olev rõhk, ρ – tihedus, g – 
raskuskiirendus (m/s2), h – sügavus). Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt,
siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline 
rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks – kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, 
kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, 
kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E 
> kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon.  Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa 
langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia 
vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) 
b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) 
kaetud hüpe.