Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Veemajanduse mõisted

Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või s�

Hüdroloogia

18

doc

Vesiehitis

­keskmiste hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul 0,5­1 m aastas ehk 10­20% veehoidla keskmisest mahust (1­1,5% kuus); ­ebasoodsate hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul võib filtreeruda 20­40% veehoidla mahust, s.o 1­2 meetrine veekiht (1,5­3% kuus). Paisud: ·Pais on veevoolu tõkestav ja vett paisutav ehitis Paisude liigitus: materjali järgi ·Pinnaspaisud ·Kivipaisud ·Puitpaisud ·Betoonpaisud ·Raudbetoonpaisud ·Kilepaisud Paisude liigitus: ehituse järgi ·Gravitatsioonipaisud ·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e

Vesiehitised

64

doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o

Hüdroloogia

Kommentaarid (2)