50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
radioaktiivsete jäätmete käitlemine ning tuumajaamade plahvatuse oht. See on taastumatu loodusvara. Biomass Biomass kasvab looduses puude, põõsaste ja samuti ka loomsete organismidena. Ta tekib inimtegevuse mõistes lühikese aja jooksul. Seda kasvatatakse ka tööstuslikult ning inimene saab seda ise taastoota. Biomass on näiteks küttepuit. Kütteväärtus on suhteliselt madal, 10-15 MJ/kg. Biomass on taastuv loodusvara. Geotermiline energia Geotermililist ehk maapõue energiat saab energia tootmiseks kasutada, vaid piirkondades, kus on selleks soodsad looduslikud tingimused, näiteks Islandil. Seda kasutatakse otse soojusenergiana, kuid muundatakse ka elektrienergiaks. Elektrijaamad töötavad kuuma põhjavee soojust kasutades. Keskkonnale on mõju väike, kuid tootmine nõuab päris suuri jooksvaid kulutusi. See on taastuv energiaallikas. Voolava vee ja loodete energia
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.
murend monoliitse kivimi lagnemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinu muld mulla mineraalne osa - huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete komleks mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks(CO2,H2O,NH3, oksiidid). Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. mullahorisont mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus mullaprofiil mulla püstsuunaline läbilõige (umbes 1m), kus on näha erinevad mullahorisondid mulla veereziim jaguneb läbiuhteliseks, tasakaalustatuks, auramise ülekaaluga veereziim erosioon uuristumine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht
Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. 7. TEAB KIVIMITE LIIGITAMIST TEKKE JÄRGI JA SELGITAB KIVIMIRINGET; TUNNEB ÄRA
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid