HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid,
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Kõik tahavad, et neid märgataks õpetaja poolt. Seega võivadki mõne lolluse teha. Mittetahtlik. 2) Mõjuvõimu saavutamine- pahatahtlik. Tunneb, et õpetaja on teda ebaõiglaselt hinnanud või temaga käitunud ebaõiglaselt. Olgu, räägime sellest pärast tunde. Mõjuvõim ka õpilaste üle. 3) Kättemaks- need õpilased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang. !saagu või hullem! Tal on ükskõik. 4) Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Ka õpilaste ees ei maksa salata, et kolleeg on inimene, kes alati kõike ei jõua. Seda aga teistele teatama rutata on taktitu. Austagem oma õpilaste vanemaid! Austus lapsevanemate vastu on nendega tehtava koostöö alus. Kui näeme ainult seda, et vanem on oma lapse kasvatuse hooletusse jätnud, siis vestleme temaga süüdistaval toonil. Selline toon lõhub kontakti meie ja lapsevanema vahel. Lapsevanem ei tule enam koosolekutele ega pea lugu meie soovitustest. Meie nõuame, lapsevanem lööb käega ja laps teeb, mis talle momendil lõbu valmistab. Me ei tohi sellist olukorda tekkida lasta. Peame saavutama lastevanemate lugupidamise. Selleks peame aga pidevalt meeles pidama kõike seda, mida vanemad laste heaks on teinud. Iga lapsevanem on püüdnud oma lapse heaks teha kõike, mida ta oskab ja suudab. Üks lapsevanem suudab ja oskab rohkem kui teine. Seetõttu on igas klassis õpilasi, kes on teistest vähem kasvatatud, vähem püüdlikud, vähem distsiplineeritud
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................
Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis seal salata, ka kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Koolipersonal peab oma silmad lahti hoidma ja igasugune koolivägivald tuleb peatada! Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivallatsejaks on hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Paar aastat tagasi tuli mu õde koolist ja teatas, et nende õpetaja oli klassis lärmava poisi peaga
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Õpetaja ootab, et õpilane Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele Omandaks õppeaine põhivara Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel Osaleks klassivälistel üritustel Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi TÖÖ LAPSEVANEMATEGA Õpetaja Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte Tal on omad ootused Võrdleb last varasema arenguga Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega Teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem Näeb last kodus Suhtub lapsesse emotsionaalsemalt – lemmiklaps, traagiline sündmus Puudub võrdlus eakaaslastega Tal on oma seisukoht lapse probleemide suhtes Ei süüvi alati põhjustesse (üritavad „välja tirida“)
kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu
meeldivana. Positiivset häälestust õppimise suhtes aitab luua ka õppevahendite korrastatus ja funktsionaalsus. Meeldiv on õppida, kui on võimalik pastakat ja pliiatsit üles leida. Hea tunde loovad ka mõnusat värvi vihikud ja mugavad kirjutusvahendid. Loomulikult loob hea tunde ka mugav arvutitool ja silmadele mahedalt sobiv valgus. Need on küll detailid, kuid õppimisele häälestumine algab pisiasjadest. Väikestel koolilastel on tihti "koolihirm" ning seda teades saavad lapsevanemad oma lastele suureks toeks olla. See nõuab küll lapsevanematelt mõningast pühendumist, kuid on loomulik, et lapsevanem aitab lapsel õppimist korraldada ja õppeaineid omandada. Kui laps ei taha hommikuti üldse kooli minna - tunneb pidevalt kõhuvalu, pissib öösiti voodisse või suudab raskustega kaasõpilastega suhelda, siis on mõistlik nendel teemadel psühholoogiga konsulteerida. Probleemiks võib osutuda ka klassi ees vastamine, kuna kardetakse veider välja näha või punastada
pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame mõlema tüübi seas (Unt 2005: 32). On levinud kujutlus andekast lapsest kui kidurast, tingimata lühinägelikust ja närvilisest olendist. Selline arvamus on müüt. Nimelt ületavad andekad lapsed keskmiste statistiliste näitajate järgi ka füüsiliselt ja tervise poolest oma eakaaslasi või on nendega samal tasemel, kuigi on ka erandeid (ibid). Tuntud andekuse uurija Joan Freeman on andekate laste emotsionaalse külje kohta öelnud, et mõningane oht seisneb selles, et andekail võib tekkida oma iseärasuste ja teistest lastest erinevuse tõttu barjäär nii õpetajate kui ka kaaslastega ning siit tulenev endassetõmbumine (Unt 2005: 33). Kui varakult võib andekus ilmneda ja millised on selle tüüpilised tunnused varases lapseeas? Üheks eriti varaseks andekuse tunnuseks imikutel on peetud pilkkontakti
piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal, mil laps saab seitsme aastaseks ning lõpeb, kui põhiharidus on omandatud või 10 aastat pärast koolikohustuse algust. Lapsevanemad või hooldajad on kohustatud tagama, et laps seda kohustust täidab. Kohalikud võimuorganid peavad võimaldama kõikidele kooliealistele lastele tasuta põhihariduse, kes nende võimupiirkonnas elavad. Samuti peab omavalitsus tagama lastele tasuta lõunasöögi, raamatud, õppematerjalid, transpordi ja tervishoiu. Siiski on vanematel õigus valida, kuhu kooli nad oma lapsed panevad. Kohustusliku hariduse täitmist kontrollivad kohalikud võimuorganid, pidades arvet kõikide
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea
8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus k
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
Eesti inimestest pidasid head haridust pedagoogidelegi pakuvad huvi inimeksistentsi esmatähtsaks nii majanduse arendamisel, positiivsed küljed ja sellised keskkonnatingimused, töökoha leidmisel kui ka endale mis soodustavad inimese uute võimaluste loomisel. Ent turumajanduslikus kõigi jõudude väljaarenemist ja Eestis muutus täiendavaks avanemist ning eluga rahulolu. stiimuliks konkurents ja lapsevanemad Csikszentmihalyi järgi on inimese loovuse hakkasid lapsi ülemääragi tagant utsitama. avanemiseks vaja, et korraga oleksid Ehkki lasteaed annab kooliminekuks täidetud kolm eeltingimust. piisava ettevalmistuse, viiakse Kokkupuude kultuurivaldkonnaga laps veel kooli ettevalmistustundidesse Et loovus saaks areneda, peab inimene
ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid..........................................................................11 8
Veel oli väga populaarne lauatennis, mida mängisid poisid. Kui kevad oli, siis lapsed mängisid õues kummikeksu, veel mängiti ka tavalist keksu, ning joonistati keksukastid, kus hüpati. See oli väga populaarne. Kui keksu ei viitsitud mängida, seisid õpilased kooli seina ääres, kus keegi ei tulnud lapsi jalutama ajama. Seal oli väga soe, sest päike soojendas. Seal oli ka rahulik. Koolimaja teises küljes mängiti palli, poiste seas oli üsna populaarne rahvastepall. Nõuti, et iga lapsevanem oma lapsele suusavarustuse muretseks ja seda juba esimesest klassist saati. Kõik talved lapsed suusatasid, sest igal talvel oli väga palju lund. Tuli teha ÜKT ehk ühiskondliku kasuliku töö tunde, need olid kohustuslikud. Neid oli vaja teha, et lapsed harjuks tööga ja õpiks tööd tegema. Aastas tuli teha 40 tundi, kes ei teinud, jäi suvetööle. Tuli pesta kooli seinu, aidata asju liimida, kappe koristada. Loodusõpetuse klassis tuli ka akvaariumi puhastada
tuvastamise protsessis. Skaalade autori Joseph Renzulli arvamuse kohaselt on skaalade kasutamisel kriitilise tähtsusega, et õpetajatel oleks õpilaste hindamiseks põhjalik ettevalmistus nii andekuse teemal üldiselt kui ka konkreetsete omaduste äratundmise osas. 3.2.4. Koostöö lapsevanema(te)ga Kindlasti ei tohi andekuse määratlemise protsessis unustada ära lapsevanemat, kes on õpetaja jaoks üks tähtsamaid koostööpartnereid. Lapsevanem on see, kes mõjutab lapse arengut kõige 13 suuremal määral, kes kujundab lapse kasvukeskkonna ja kes omab lapse kohta kõige rohkem infot. Lapse võimeid hinnates on infovahetus õpetaja ja lapsevanema vahel oluline, sest õpetaja käes on valdav osa infost, mis puudutab lapse koolielu, lapsevanem teab aga rääkida, mida ta kodus lapse käitumise/võimete juures märkab. Eduka koostöö aluseks saab olla
kakskeelseid, kakskeelse kirjaoskuse ja multikultuursusega lapsi. Kahe õppekeelega koolide põhimõte on keelte lahushoidmine ja eristamine, igas õpisituatsioonis kasutatakse ainult ühte keelt. Rahvusvahelised koolid õpetavad enamuskeele vahendusel(tavaliseks on selleks inglise keel) ja võivad lülitada õppekavasse sisse ka mõne kohaliku keele. Tavaliseltt on selle kooli eesmärgiks kakskeelsus ja kakskultuursus. Rahvusvahelised koolid on valdavalt mõeldud jõukamatele peredele, kus lapsevanemad maksavad maksavad õppimise eest õppemaksu. Sellistes koolides kasutatakse õpetamiskeelena tavaliselt inglise keelt, enamuskeel tuleb üldiselt sisse vaid ühe õppetunnina. Vähemuskeelsete laste jaoks on olemas põliskeelsed koolid. Antud kool püüab õpetada suurema osa õppekavast lapse vähemuskeeles sõltumata sellest, kas tegemist on kohaliku või ,,sisserännanud" keelega. Pärast kooli põhikooliastme lõpetamist valdavad lapsed enamasti nii
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Senise õppe abil ei ole eesti keele kui teise keele õpetamisel soovitud tulemusteni jõutud ning enamiku venekeelse keskkooli lõpetanute eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et konkureerida tööturul või jätkata õpinguid kõrgkoolis. Seepärast otsib üha rohkem venekeelse taustaga vanemaid võimalust aidata oma lastel võrdselt hästi toime tulla mõlemas keeleruumis, kaotamata samas kultuurilist identiteeti. Ka viimase aja küsitluste tulemused näitavad, et lapsevanemad eelistavad reeglina õppekavu, mis on osaliselt eesti- ja osaliselt venekeelsed. 3.1. Eesti keelekümblusprogrammi sünd 1998. aasta kevadel moodustati Kanada saatkonna Tallinna esinduse ettepanekul koostöös välispartneritega 11-liikmeline töörühm, et uurida teise keele õpetamise erinevaid viise. Töörühma ülesandeks oli välja selgitada, kas keelekümblus on Eesti jaoks sobiv õpetamisstrateegia. Töö käigus selgus, et keelekümblust kui keele omandamise meetodit tuleb
Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
