50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meelikaallik
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene,
stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja
........................................................ 23 2 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse.
käitumisreeglid iseenesest. Järgnevate kutse-eetika aluste omandamine võib tähendada teatud tööd iseendaga, mis hiljem töörõõmuna mitmekümnekordselt ära tasub. Austagem oma kodumaad! Uhkus kodumaa saavutuste üle on omane kõikide elukutsete esindajatele. Kodumaa saavutuste tunnetamine loob psüühilise heaolu ja on optimismitunde aluseks. Õpetajale on sügav kodumaa-armastus eriti vajalik. Ilma selleta ei suuda me tunda rahuldust oma tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks. Kodumaa-armastus annab õpetajatele jõudu täita kõrgeid nõudeid, mis õpetajatele esitatakse. Näiteks kohusetunnet kasvatab lastes edukalt õpetaja, kes ise on kohusetundlik. Haridusorganite ja kooli juhtkonna nõudeid täidab püüdlikult õpetaja, kes neist organeist lugu peab.
eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid