Jüripäev, powerpoint esitlus (0)

JÜRIPÄEV
Alvina Panova ja Sirle Toots
Jüripäev on 23. aprillil.
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.
Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide
tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval
huntide suu kinni ­ nad ei rünnanud koduloomi
Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev.
Naistepüha. Lüpsikute turrutamine
Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk
lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi
mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise
jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu
omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal
abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja
tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi,
kes sattusid kogemata peopaika.
Meestepüha
Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli
karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt
tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida-
Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada
kehutavaid lugusid nõidkarjustest ja nendevahelistest tülidest. Igatahes
pidi ta oskama karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste.
Töökeelud
Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste
edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud
välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada.
Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse,
samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt.
Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on
see kogu aasta jooksul.
Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod
koju.
Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut
taimedele.
Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine
­ see meelitaks pikset ligi.
Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna.
Jürituli
19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu
hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati,
väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja
rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka
jüripäeva ülestõusu.
Karjamaagia
Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida
kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm
esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid
ja loeti seda tehes piimaloitse.
Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine
tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud,
sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva
varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida,
sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne.
Maagilistest nõiakommetest oli tuntud näiteks varahommikune karja jälgede pööramine
kodu poole ja leitud hundijälgede pööramine metsa suunas. Selle maagilise teoga mõjutati
mõlemaid soovitud suunas liikuma.
Laudaläve alla asetati mõni raudese, et loomade jalad ja nad ise püsiksid terved ja et nad
oleksid kiskjate eest kaitstud. Läve alla või karjateele asetati veel mõnel pool muna, seda on
koguni üle karja visatud. Muna katkiminek ennustas karjakahju.
Oluline oli ümber karja käimine (ehk karja piiramine), et see püsiks suvel koos.
Hunditõrje
Huntide patroon on püha Jüri. Uskumuse järgi viskas ta huntidele taevast
toitu või mõnes piirkonnas pilvetükke. Pilvetükid olid inimestele ja kõigile
teistele loomadele peale huntide mürgised või ajasid nad hulluks.
Muistendites satub mõnikord külamees nägema huntide toitmist ja haarab
ühe osa endale. Enamasti märkab püha Jüri piilujat ja hüüab huntidele:
Teie osa on seal!
Lisaks usuti, et püha Jüri seob või lukustab jüripäevast mihklipäevani
hundi suu koduloomade suhtes. Ka loitsudes pöördutakse just sellise
palvega püha Jüri poole.
Huntide tõrjumiseks pöörati veel hundijälgi ümber ja suunati neid metsa
poole, paugutati püsse ja tehti kära nende sümboolseks peletamiseks.
Õmmeldi, sest igasugused nõelumistööd tähendasid maagilist
hundisilmade torkimist.
Piimanõidus
Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha
enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere
kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on
loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade
või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste
või aia jäljendav lüpsmine ­ sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat
piima.
Põllutööde alustamine
toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene
vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud.
Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud.
Linnulaastude toomine
Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi.
See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga.
Haiguste ennetamine
Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise.
Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne
ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale.
Uskumusi
Suplus enne jüripäeva annab hea tervise.
Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud
talvist mürgist hingust.
Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida