Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Head lapsed kasvavad vitsaga või  vitsata
 
„Kui  üks  laps  lööb  teist,  siis  me  peame  teda  kiusajaks.  Kui  nooruk  klaarib  arveid 
rusikaid  kasutades,  siis  me  peame  teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja 
avaldab  talle  „armastust“  teda  lüües,  siis  peetakse  teda  vägivallatsejaks.  Aga  kui 
sellest  samast  noorukist  saab   lapsevanem   ja  ta  kasutab  oma  lapse  kasvatamisel 
karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks.“ 
​(Mari-Liis, 2017 ). 
 
Lugedes  lastekaitseseadust,  siis  on  paragraafina  välja  toodud  järgmine  lõik:  ​§ 24. 
Lapse  väärkohtlemise  keeld,  
​mis  keelab  kasutada  füüsilist  vägivalda  lapse 
karistamise  eesmärgil  ( Riigiteataja ,   2016 ).  See  paragraaf  või  keeld  on   paljudele  
vastuoluline,  kuna  minu  arvates  paljud   arvavad ,  et  kuna  neid  kasvatati  vitsaga  siis 
oleks  õige  seda  teha  ka  tänapäeval.  Paraku  on  tänapäeva  ühiskond  teine. 
Kasvatades   last  vitsaga  tundub  see  tema  jaoks  õige  ning  võib  seda  rakendada  ka 
tulevikus teiste peal ehk lapsest võib kasvada vägivaldne inimene teiste suhtes.  
 
Samas  ei  saa  last  kasvatada  ka  n-ö  ilma  vitsata.  Ma  ei  mõtle  selle  all  füüsilist 
vägivalda vaid seda, et lapsi tuleks ikkagi  karistada , et nad ei läheks
 
“halvale
 
teele.”
 
 
Ilma  karistuseta  jääb  lapsele  mulje,  et  ta  võib  teha  kõike  sest  keegi  ei   keela
Lapsevanemal  peaks  olema  vähemalt  mingisugune  kontroll  lapse  üle,  aga  see  ei 
tohiks olla ka liiga suur kontroll kuna see võib teha rohkem halba kui head.  
 
Ma  pole  küll  lapsevanem,  ning  ei  tea  mida  tuleks   reaalsuses   teha  lapse 
kasvatamiseks, aga tean enda pealt, et vits ei tee
 
lapsest
 
paremat
 
inimest.
 
See
 
võib
 
 
olla  küll  hetkeline  lahendus,  aga  see  ei  muuda  midagi  paremaks,  võib  teha  just 
halvemaks.  Ma  nõustun  väitega,  et  lapsi  tuleb  karistada,  aga  mitte  füüsiliselt,  alati 
saab asju lahendada teisiti.  
 
 
Kasutatud materjal: 
 
1.  Mari-Liis.  ( 2017 )  HEAD  LAPSED  KASVAVAD  VITSAGA  VÕI  VITSATA?  Blogi. 
https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v
oi-vitsata/​ (loetud: 03.10.18). 
 
2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS. 
https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017019​  (loetud: 03.10.18).  
 
Merlyn Sagaja 
11.klass 
 
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerlynSagaja Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus

Pedagoogika
LAPS-VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD
15
doc

LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD

vormid ja vägivallaaktid. Lastekaitse efektiivse töö ja ka kodanike tähelepanelikkuse tõttu tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma

Eelkoolipedagoogika
Must pedagoogika
9
docx

"Must pedagoogika"

Mis on ,,must pedagoogika"? 3 Iga laps tuleb ilmale selleks, et kasvada, areneda, elada, armastada ning väljandada oma vajadusi ja tundeid selleks, et ennast kaitsta. Et areneda, vajab laps tähelepanu ja kaitset täiskasvanutelt, kes teda tõsiselt võtavad, armastavad ja aitavad ausalt leida lapsel oma teed. Kuid ,,musta pedagoogikat" saab kirjeldada kui kasvatus, kus last kas petetakse, karistatakse, väärkoheldakse, jäetakse hooletusse, pekstakse või temaga manipuleeritakse. Samuti on lapsele keelatud oma tunnete näitamine. Viha ja valu on normaalsed reaktsioonid haavamisele, kuid valu tekitavas keskkonnas on viha lapsele keelatud ja valu liig talumatu üksinduses läbi elamiseks. Seega peab laps need tunded alla suruma ja ta õpib olema tumm. Tema tummus kindlustab küll kasvatuslike põhimõtete mõju, kuid kätkeb endas samal ajal hulgaliselt hilisemat arengut mõjutavaid ohte. Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud

Psühholoogia
Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale
28
docx

Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale

õpetamisele ka lapsega dialoogi pidamist ning lapse aktiivsuse toetamist. Lapsi nähakse ühe ühiskonnagrupina, mis tähendab, et lastel on oma arvamused, tundeelu, kogemused ja huvid, mis ei pruugi ühtida täiskasvanute omadega (Näsman ja von Gerber 2002, Prout ja James 2005). Lapsi nähakse indiviididena, kellel on oma õigused nagu täiskasvanutelgi. Lapse õiguste tagamine ühiskonnas sõltub muuhulgas sellest, milline on elanikkonna nägemus lastest. Arusaam sellest, millised lapsed üldiselt on, määrab, kuidas lastesse suhtutakse, millised võimalused, piirangud ja kohustused neile seatakse ja milline on laste üldine tegevusruum ühiskonnas. Näiteks, kui domineerib hoiak, et lapsed on vastutustundetud ja ebaküpsed, võib see olla takistuseks lapse osaluse, aktiivsuse ja otsustusõigusega seotud õiguste tagamisel. 4 NELI ARUSAAMA LASTEST

Sotsioloogia
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja

Ühiskond
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..............................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid.........................................................................

Perepsühholoogia
Koduvägivald
13
doc

Koduvägivald

Koduvägivald on üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ja selle põhjuseks peetakse tasakaalu puudumist ühiskonna jõujoonte jaotumisel. Erinevate vägivalla vormide kõrval mängib olulist rolli majanduslik sõltuvus. Koduvägivald on hea näide takistustest, mis õõnestavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist. Lisaks saab siia tuua vanemate ja laste vahelisi suhteid, mis võivad põhjustada laste ja vanemate vahel füüsilisi või vaimseid konflikte ning võivad kahjustada lapse edasist elu. Siinses töös toon välja just koduvägivalla peamised põhjused ja selle tüübid. Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus

Perekonnaõpetus
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid. Perevägivald ja ohvriabi Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja ­ toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun