Renessanss 14.-17.sajand (0)

Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand.

• Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“
  
• Arhitektuur : jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus.
  
• Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo
  
• Kirjandus: Leiutati trükikunst .
  
• Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese.
  

Humanistlik iluideaal : kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega.
Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned : rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles.
Ars Nova-uus kunst . Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil.
Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett , hakati komponeerima missa osi.

• Motett-mitmehäälne vokaalteos .
  
• Organum-kahehäälne laul.
  
• Missa-jumalateenistus.
  

Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“.
Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento 'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika . Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält.
Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia , Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse.
Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul.

• Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia .
  

4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi kasutusele võtmisega. A capella tähendas pillisaateta vokaalmuusikat, nüüd tähendab saateta ansambli esitust .